[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 21. veebruar 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728




Arvamus

TOOMAS ALATALU AINULT MEIE MAAS: Putini võidu varjudest
Autor: Toomas Alatalu, ajaloolane
Teisipäev, 20. märts 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Toomas Alatalu. FOTO: erakogu

Venemaa presidendi valimine, õigemini tagasivalimine on möödanik ja tõde see, et Vladimir Putinit toetati sedapuhku rohkem kui eelmisel korral – 56,2 miljonit häält ehk 75%, 2012. aastal jäi saagiks 46,6 miljonit häält ja 63,6%.

Valimisosalus oli 67,47% (2012. aastal 65,25%). Seda rahulikus olukorras, kui meenutada, et detsembrist 2011 kuni maini 2012 oli Venemaal suur võimuvastaste meeleavalduste aeg.

Nüüd protestisid hoopis teised riigid Venemaa välispoliitika vastu, mille tipuks oli kahe inimese keemitamine Inglismaa pinnal. Seda Venemaa päritolu ainega ja viisil, mis jättis kaks võimalust – kas kurikaelteks olid mõne Venemaa asutuse agendid või lihtsalt mõni „aktiivne” isetegija (sedasorti, ka Süürias ja Donbassis sõdivatele tegelastele viitas Putin ise oma intervjuus USA telekanalile NBC) või on hoopis Moskva kaotanud kontrolli oma keemiarelvavarude üle, mis ta ise on ametlikult likvideerinud!

Säru Ukrainale

Tegelikult tuleb lisada, et ka Kreml ja Venemaa välisministeerium olid valimiste eel protestialtid, sest andsid kohe erilise agarusega vastulööke mürgitamise juttudele ja neid saatnud meetmetele. Polnud raske märgata, et kui London andis 23 Vene luurajale täpselt nädala riigist lahkumiseks – mis täituks 21. märtsil – ning sellistel juhtumitel teeb vastaspool oma sammud alles lubatu teokssaamisel, siis antud juhul teatas Moskva oma sammudest juba läinud reedel ehk siis lülitas selle otsuse Putini valimiskampaaniasse.

Seda selgitusena poliitika ja propaganda tegemisest. Londoni kõrval anti hoopiski suuremat säru Ukrainale, sest pidevalt ekraanil ja eetris olnud Venemaa keskvalimiskomisjon ning ajakirjanikud kuulutasid üksteise võidu, et venelased saavad kogu maailmas hääletamas käia, aga Ukrainas mitte!
Mõistagi ei jäetud näitamata ka Ukraina jõustruktuuride poolt ümber piiratud Venemaa saatkonna ja konsulaadi hooneid, kuhu aeg-ajalt ilmus ka mõni Venemaa kodanik käsi laiutama. Iga tund loeti kolm-neli korda ette Venemaalt teele läinud kaebus ÜRO-le ja kümnetele rahvusvahelistele organisatsioonidele selle kohta, et Ukraina ei luba rahvusvahelise elu norme rikkudes täita Venemaa kodanikel oma kodanikukohust.

Tegemist on hea näitega sellest, kuidas juba neli aastat põrkuvad Moskva ja muu maailma arusaamad rahvusvahelisest õigusest. Ukraina ei lubanud Venemaa kodanikel hääletada, sest ollakse faktiliselt sõjaseisus: Venemaa on ju okupeerinud ja annekteerinud Krimmi ning kehtestanud oma võimu Donbassis. Säärases seisus tähendaks Venemaa kodanikele n-ö rahuaja õiguste andmine automaatselt seda, et Ukraina lepib temaga tehtuga.

Arusaadavalt on see välistatud ja täpselt samal põhjusel ei saanud ka Venemaa kodanikud Gruusias valimas käia – fakt, mida Moskva hääletorud vaid korra või kaks mainisid, sest pearõhk oli Ukraina käitumise moonutamisel ehk siis enda tegevuse õigustamisel ja seda üksnes enda arusaamisega rahvusvahelisest õigusest.

Hea seegi, et Venemaal ja tema kontrolli all olevatel aladel jagub neidki, kes asjade tegelikku seisu n-ö enamuse arusaamade kohaselt mõistavad ning see on välja loetav ka valimistulemustest.

Pole üllatuseks, et Putin kogus Krimmis 91–92% kõigist häältest, ent samas oli valimisaktiivsus seal madalam (63%) kui riigi keskmine ja just seal oli suhteliselt palju välisvaatlejaid. Ehk siis need, kes polnud nõus Putini poliitikaga, jätsid niisuguses tulises kohas nagu Krimm lihtsalt valima tulemata.

Tasub teada sedagi, et aastail 2011–2012 rahutusi vedanud Aleksei Navalnõi, kes osavalt valimisvõitlusest eemaldati, kutsus rahulolematuid üles valimisi boikoteerima. Raske öelda, kui palju kuuletuti tema üleskutsele ja kui palju oli see inimeste endi hoiak, ent mõtlema panevaid tulemusi andsid ka kahe pealinna valimised.

Moskvas oli valimisaktiivsus 60% ja Putini toetus 71%, Peterburis vastavalt 40% ja 75%. Samuti oli teiste kandidaatide toetus kahes metropolis suurem kui mujal. Olgu siinkohal muigega lisatud tõdemus, et Venemaa kommunistide kandidaadiks olnud ärimehel Grudininil tuleb vuntsid maha ajada, kuna ta ei kogunud 15% häältest (sai 11%).

22 000 hääletajat Eestis

Nagu teada, üritati sedapuhku kätte saada isegi välismaal puhkajate hääled. Välja toodud number – üle 400 000 – pole siiski palju suurem 324 000-st aastal 2012. Samas on Putini osa neist – 90% ja enam – jäänud samaks. See käib ka Eesti kohta, kus hääletati aktiivsemalt – nüüd 22 000, kuus aastat tagasi 21 000 osalejat.

Kuna 2016. aastal osales riigiduuma valimistel 10 500 Eestis elavat Venemaa kodanikku, siis on selgelt tegu märguandega Putini poliitika toetuse kasvamisest piiririigis pingelisemaks muutunud ajal.

Muide, ka Valgevenes käis hääletamas 22 000 Venemaa kodanikku, Iisraelis 12 000, USA-s ja Kanadas 14 000. Puhkajate suurt osakaalu võib näha Tais, Indias ja Vietnamis hääletanute taga – vastavalt 5000, 2000 ja 2000.

Oma öises võidukõnes ei lubanud Putin mingeid muutusi sisepoliitikas enne uut ametisse astumist mais. Tuleb loota, et see aeg kuulub ka suhete klaarimiseks muu maailmaga. Valimiskampaaniad on kõikjal olnud ülepingutatud propaganda perioodideks. Kui võiduhääled käes, on aeg reaalsusesse tagasi pöörduda.

Täna loetuimad
Muhu mees võitis loosiga auto
President andis saarlastele uued auastmed
Paneks tordile ikka kirsi ka!
+2000 SAARLAST - Margit Kõrvits: juba praegu piisavalt huvitav ja ihaldusväärne
+2000 SAARLAST - Madis Tiik: ka maal elades saab õnnelik olla
Saarlased kannavad laulu- ja tantsupeo rongkäigus viikingilaevu
JUHTKIRI - Usu küsimus
Tänasest saab valida
Saaremaa Muuseum ootab perekonnalugusid
Antarktika-ekspeditsiooni purjekas jõudis Nasvale (1)
Margo Kubjas pälvis päästeteenistuse medali
Eesti Vabariigi sünd
Omri poeg Ahab reedab oma Jumala
Kirikuteated
Kunstnik Eve Viidalepp avab näituse
Nädala loetavuse top 5
Hoidkem EKRE riigi juhtimisest eemal  (111)
Saaremaa tuntud üritusteportaal lõpetab tegevuse (17)
Naine jäi ülekäigurajal auto alla (19)
Vaata, kes on kutsutud Eesti Vabariigi 101. aastapäeva auks korraldatud vastuvõtule (10)
Täitemenetlus aitas vallalt võla kätte saada (19)
Kommentaarid
Täitemenetlus aitas vallalt võla kätte saada (19)
Hoidkem EKRE riigi juhtimisest eemal  (111)
Antarktika-ekspeditsiooni purjekas jõudis Nasvale (1)
President Kaljulaid: ei saa luua ühendusi, mida turg ei toeta (7)
Vald korrastab jäätmevaldajate registrit (25)
Külaelu edendamisest (9)
Mäebe küla soovib bussipeatuse tähist (1)
Aardamit häirib külavanemate statuudis asula (4)
Naine jäi ülekäigurajal auto alla (19)
Lammaste kontrollost – ebaseaduslik tõend? (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud