[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 24. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Arvamus

ANDRES AMMAS AINULT MEIE MAAS: Piisab ühest reast (13)
Autor: Andres Ammas, riigikogu liige (Vabaerakond)
Reede, 16. märts 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Hümni seaduseks piisab ühest reast: Eesti Vabariigi hümn on Paciuse ja Jannseni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Igasugused muud sätted on ülearused ja võivad tuua kaasa probleeme.

Et aastavahetusel ETV-s hümni ei esitatud, oli rahvusringhäälingu ja Vabaduse väljaku peoõhtu korraldajate äärmiselt piinlik viga. Need, kes tookord nõnda otsustasid, on ka õigustatult nahutada saanud.

See viga oli minu meelest aga eriti kahetsusväärne, sest andis võimaluse ühel erakonnal hakata taas üles kütma hirme, taas hakata manipuleerima. Pealegi tekib poliitikas igale jõule suure tõenäosusega vastujõud.

EKRE hümnieelnõu sisu hakati naeruvääristama muu hulgas ka üsna piinlike kunstlike argumentide ja ebaloomulike juriidiliste konstruktsioonidega. Näiteks kuidas peavad hümni esitama ratastooli kasutavad inimesed või kas lapsed kodus ikka hümni harjutada tohivad.

Probleemi ei ole

Tegelikult on Eesti Vabariigi hümniga kõik väga hästi. Seda lauldakse järjest paremini, hümni sõnad on nii noortel kui ka vanadel järjest paremini peas.
Kui aasta algul käivitus laiem avalik diskussioon hümni asjus, oli Facebookist armas lugeda postitusi, kuidas lapsed lasteaiast või koolist tulles lausa tüütasid oma vanemaid, sest tahtsid värskelt õpitud hümni üha uuesti ja uuesti kodus ette laulda. Eesti Vabariigi hümn ei vaja kellegi protežeed, hümni käekäigu pärast ei ole vaja hirmu tunda.

Vabaerakonna fraktsiooni liikmeile on väga sümpaatne õiguskantsleri nõuniku Külli Taro mõttekäik: „Eesti riiklikud traditsioonid on tugevamad kui üks silmakirjalik eelnõu.”

Me jagame tema arvamust, et kui probleemi ei ole, siis ei ole vaja tingimata seadust tegema hakata. Aga kui meie rahva hulgas on piisavalt palju neid, kellele on oluline fikseerida seadusandlikus aktis Eesti Vabariigi hümnina Paciuse-Jannseni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, siis teeme seda. Sellest ühest lausest on küllalt. Kas see on fikseeritud lipuseaduses või eraldi seaduses, ei ole vahet.

Igasugune edasine reglementeerimine on aga juba liiast ja saatan teatavasti peitub vahel detailides.

Meie lõunanaabrid on hümni seadustades teinud läbi keerulise tee, millest meil tasuks õppida. Lätis kehtestati seadusega esialgu ametlikult ainult hümni neljahäälne seade ja hiljem tuli hakata seadust parandama, et tohiks hümni siiski esitada ka ühehäälselt. Samuti tuli Lätis seadust täiustada, et ei peaks hümni alati esitama täispikkuses, vaid teatud juhtudel tohiks laulda ainult ühe salmi. Ärme meie sellist ülereguleerimise viga tee!

Sama kohatu oleks fikseerida seadusega kindel helistik, milles tohib hümni laulda. Tavapärane orkestrihelistik on si-bemoll mažoor, aga ühislauluna on mugavam laulda toon-poolteist madalamalt. Koor võib säravamat kõla taotledes aga laulda ju hoopis toon kõrgemalt.

Riigikogule esitatud EKRE eelnõu taunis hümni teotamist. Arusaadav mõte, aga kas teostatav? Kas Marko Matvere loodud hümnimasina kohmakas esitus oli piisavalt lugupidav? Igasugused kaverid hümnist balansseerivad vahel õhkõrnal piiril. Vanemad muusikasõbrad küllap mäletavad poleemikat, mis puhkes, kui Jimmy Hendrix mängis Woodstockis Ameerika hümni. Oli see nüüd austus või teotus?

Aga sedasorti detailidesse pole muidugi mõtet lõputult sukelduda. Mõttevahetusest riigikogus koorus kahjuks hoopis valusam ja vastikum probleem. Rahvalikus laulus “Metsavennad” on üks hea, ütleksin, et eneseirooniline rida – “Koidikul siis selgitame, kes meist on õigem eestlane.”
Just sellise narri võistluse käivitasid taas Mart ja Martin Helme, tituleerides teisiti mõtlejaid küll rahvusriikluse vastu võitlejateks, küll libarahvuslasteks. Kohatult, ülekohtuselt ja mõttetult.

Ettekandja Mart Helme pani pahaks, et hümni üle üldse aeg-ajalt vaieldakse. Seda on ikka tehtud ja kindlasti mitte paha pärast.

Rahvas on kokku leppinud

1930-ndatel ette võetud konkursist uut hümni ei sündinud, ent saime juurde väga ilusa laulu “Su Põhjamaa päikese kullast” Tuudur Vettiku sulest. 1990-ndate alguses ütlesid mitmed meie armastatud laulupidude üldjuhid, et Paciuse laul ei sobi, on liiga liidertafellik ja lihtsakoeline. Pakuti, et hümniks sobib Vinteri “Põhjamaa” või Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” või Võrgu “Eesti lipp”.
Sellises diskussioonis ei ole midagi lubamatut ning tõenäoliselt arutatakse kunagi jälle uuesti, milline laul sobib Eesti Vabariigi hümniks.

Täna on kõigist peetud vaidlustest alles jäänud ikka seesama armas Paciuse-Jannseni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Põhjust selle ajale vastupidavuses kahelda vist ei ole. See laul sobis laulda esimesel üldlaulupeol 1869 ja kõlbab sama hästi laulda ka täna. Eesti rahvas on selles kokku leppinud, see laul on südametes ega vaja ühegi erakonna eestkostet.

Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (2)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (12)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (3)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (5)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (4)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Perekondlik (2)
Kommentaarid
Tuba, kus maailm muutub paremaks (12)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (12)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (22)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (5)
Särjepüük algas mullusest kuu aega varem (4)
Nelja maakonna naiskodukaitsjad õppisid evakuatsiooni (5)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (2)
Suurkujud saavad soojad sallid ja mütsid (10)
Rahvas, rahvus, riik (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud