[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 26. september 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Arvamus

KUIDO MERITS AINULT MEIE MAAS: Võimalik restart Eestile (4)
Autor: Kuido Merits, kolumnist
Teisipäev, 13. märts 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Aina korratakse, et eestlastel pole kunagi omal maal nii hästi läinud. Majanduse maht tõuseb, keskmise palga number samuti – päris suur hulk rahvast ei pea muretsema inimeste sissetulekute ebavõrdsuse kasvu üle.

Aega on tülitseda, solvuda ja rõõmugi tunda – vabariigi juubeli tähistamist ei suutnud ära rikkuda isegi NO99 “karistuslöök” oma sügavaid tähendusi kompava filmirännakuga.

Kas see tähendab, et Eesti ei vaja uusi eesmärke, arengusuundi või isegi nn taaskäivitamist? Arutada selle üle vähemalt võiks.

Kiirustada või võtta mahedalt?

Et paigal püsida, tuleb väga kiiresti joosta, taipas Alice, kui seikles peeglitagusel maal kuulsas Lewis Carrolli raamatus. Mäletatavasti tavatses Lennart Meri seda tsitaati kasutada 1990-ndatel, mil Eestil oli hea hoog sees ja siht silme ees.
Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi, teatas Toomas Hendrik Ilves nelja aasta eest. Tema järglane Kersti Kaljulaid kuulutas viimases uusaastakõnes, et iseseisvuse teisel sajandil hakkamegi elama välgukiirusel. Ei anta aega atra seada.

Olen nõus, et Eesti vajab enamat, aga kas ei võiks võtta veidi rahulikumalt – pinevad ja põnevad pöördelised ajad, mil tuli hagu anda, on ju möödanik. Otsas on seegi aeg, kui pidasime end mõneti õigustatult Baltimaade “staarideks” ja kippusime lõunanaabritele ülalt alla vaatama.

Kust võtta uuesti entusiasm ja julgus, mis oli Eestis valdav taasiseseisvumise esimesel kümnendil? Vaevalt, et keegi suudaks enam leida kogu rahvast ühendavat ideed või suurt teemat. Küll aga võiks käivitada uue kiirenduse sel teel, et avastada ja arendada uusi majanduslikke suundi ning saada vastavas valdkonnas liidrikoht nii oma regioonis kui ka kaugemal Euroopas.

Endisel riigipeal Ilvesel paistab oma retsept olemas olema – nii andis ta hiljuti mõista, et naaseb Euroopasse, kuna teab, kuidas maailm peaks edasi arenema. Edasiarendaja võiks olla Euroopa ja käivitaja Eesti (LP, 23. veebruar). Küllap peab Ilves silmas digitaaltemaatikat, millest on jutlustanud juba ligi paarkümmend aastat. Ent nutika e-riigi ja digitaalse eesrindlase kuvand võib mingil hetkel ära tüüdata, vaja oleks ka plaani B.

Nõustugem, et e-riigi tutvustamisele kulub meil rohkem auru kui tema edasiarendamisele, ehkki oleme eeskujuks – meie sellelaadne kuvand on endiselt suurem kui tegelikkus.

Kuna poliitikud ei ole praeguse “heaoluühiskonna” jätkusuutlikkuse väljakutsete osas midagi põhjapanevat öeldud, tuleks abi otsida mujalt.
Edukas ettevõtja ja kirjanik Armin Kõomägi pakkus oma arvamusloos välja kolm ideed, millest kokku punuda Eesti järgmine narratiiv. Nendeks on tõhus riik, mahe Eesti ning jätkusuutlik mittekasv.

Ta leiab, et Organic Estonia pluss e-Estonia oleks võimalik nurgakivi Eesti pikaajalisele kuvandiloomele maailmas, kuna meil on palju puhast loodust ja palju kaasaegset nutikust.

Veelgi huvitavam on aga Kõomäe pakutud kolmas narratiiv – jätkusuutlik mittekasv. Mõte on selles, et kui suudame enam-vähem samas koguses püsida, siis on juba hästi, seda ei peaks häbenema ega võtma negatiivselt.
Jätkusuutliku mittekasvu idee edukus on aga tihedalt seotud tõhusa riigi idee edukusega – rohkem puhast loodust, loodusturismi, kõrgemalt väärtustatud toodete eksporti ja terveid inimesi ning väiksem surve haigekassale ja riigieelarvele üldse.

Tänapäeval sündinud lapsi võiks sel juhul täitsa kadestada. Neil tuleb küll kõvasti panustada, kuid küllap paranevad meditsiin ja üldine eluolu ning paljudel saab olema eeldusi elada saja-aastaseks.

Jätkusuutlik arendus kui eraldi Eesti bränd

Kahtlemata elavad ja töötavad tulevikuinimesed – nagu meiegi – siseruumides. Praegu veedavad inimesed umbes 80–95% ajast erinevates sisekeskkondades. On ammu tõestatud, et hoonete jätkusuutlikkusel ja soodsal sisekeskkonnal on ilmne positiivne mõju – paranevad inimeste tervis ja heaolu ning lisandub miljoneid võidetud töötunde.

Ainuüksi Euroopas paigutatakse rohelisse ehitusse alates 2020. aastast hinnanguliselt 6 miljardit eurot – seda igal aastal.

Miks peaks meie ettevõtted koos inimestega ilma jääma uutest töökohtadest ja rikkama põlvkonna loomisest? Suurbritannias, Hollandis ja Põhjamaades on viimastel kümnenditel ridamisi kasutusele võetud jätkusuutlikke arendusi, rajatud rohelisi hooneid ning terveid linnakuid.

Eestis on Green Building Council (GBC) koos KEN klastriga välja arendanud olelusringi protsess, mis hõlmab kõiki arenduse või ehituse etappe terve elutsükli ehk väärtusahela vältel. Jätkusuutlik olelusring, mida edukalt testitud, on rakendatav paljudele uutele projektidele, seda nii Eestis kui ka välismaal.
Nii on võimalik suurendada ettevõtete, ostjate ja investorite usaldust projektidesse, ehitustegevuse väärtusse ja tugevusse Eestis, ühtlasi vähendada kulusid ning suurendada sissetulekut.

Seega on ettepanek järgmine: haakida Eesti kenale kuvandile külge eraldi Eesti bränd, mis põhineb jätkusuutlikul kinnisvaral ja taastuval energial ning mainitud uuendustel.

Brändi ülesehitamine ei pruugi puudutada üksnes mainitud KEN klastrit, vaid soovitavalt mitmeid riiklikke ettevõtteid, teadusasutusi ja teisi huvitatud partnereid.

Kui Eesti peaks saavutama jätkusuutliku arenduse liidrikoha Euroopas, poleks tegu pelgalt mainekujundusliku asjaga, vaid sellega kaasneksid hüved ja kasvav heaolu tarbijaile – kokkuvõttes võidavad Eesti elanikud.

Nagu öeldud, on jätkusuutliku arenduse eestvedaja roll Euroopas veel saadaval ja teema kõnetab mõtlevaid inimesi aasta-aastalt järjest enam. Lõppeks on küsimuse all maailma päästmine ja säästmine tumeda tuleviku eest, millega meid aeg-ajalt ähvardatakse.

Saja aasta pärast ütlevad järeltulevad põlved jätkusuutlike lahenduste eest meile aitäh.

Täna loetuimad
Madis Kallas sai ettepaneku riigikokku kandideerida  (9)
Praamisõit hiidlastele ja saarlastele piletivabaks (7)
Orissaare neljas laululava sai valmis
Kortermajadele on pakenditeenus kallim kui eramutele
Visit Saaremaa hakkab välja andma reisiajakirja (4)
Ligi 300 elanikku võib jääda täpse aadressita
Kärla lasteaia juhi kohale kaks soovijat
Kavas nelja endise valla tänavavalgustuse uuendamine (5)
Juhtmetehases suitses ahi
Politsei: Saaremaal korgijoogijuhtumeid ei ole olnud (3)
Randmeuuri tagasitulek (2)
Aste klubis arutleti maaelu tuleviku üle
Karola Soe võidutses Soomes
JUHTKIRI - Oma ja uhke laululava
Tööandjate keskliidu manifesti ettepanekud tööturu edendamiseks
Nädala loetavuse top 5
Võrkpalli suurtoetamise leping jäi eile sõlmimata (2)
Kodune kontrollturniir oli edukas
Saaremaa kalleima mõisa hind langes kordades
Tuttav omastas talle usaldatud auto
Mis juhtus?
Kommentaarid
Kavas nelja endise valla tänavavalgustuse uuendamine (5)
Praamisõit hiidlastele ja saarlastele piletivabaks (7)
Politsei: Saaremaal korgijoogijuhtumeid ei ole olnud (3)
Visit Saaremaa hakkab välja andma reisiajakirja (4)
Madis Kallas sai ettepaneku riigikokku kandideerida  (9)
Randmeuuri tagasitulek (2)
Vallikraavi tehtud tee jääb ajutiseks  (4)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (104)
Sõnajalad maandusid kopteriga Raiekivi säärel ilma loata (131)
Muhumaa jõuab liinile veebruaris (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud