[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 08. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

TOOMAS ALATALU AINULT MEIE MAAS: Kersti teeb suurt poliitikat (11)
Autor: Toomas Alatalu, ajaloolane
Reede, 02. märts 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi järjekordne, seekord siis juubelikõne oli täis nutikaid sõnumeid.

Kõnemehena pean rahvast kõnetada armastavale presidendile siiski ütlema, et vahel võiks vähem puusalt tulistada – kuulajaile tuleb anda ka pause/õhku mõtlemiseks (kas või vahel öeldes: „Daamid ja härrad!”) ja õnnestunud kujundite vastuvõtmiseks.

See, et 24. veebruari kõne kohe kriitikatule alla sattus, oli oodatav, sest praeguse presidendi valimisega samaaegselt tekkinud oma mängu kaotanute ja võitja eitajate pahatahtlik seltskond pole kuhugi kadunud. Samuti on ju Eestiski kohal kogu demokraatlikku maailma tabanud juhtimis- ja väärtustekriis, mida ka ladvikuvastaseks kriisiks nimetatakse.

Kui viimati mainitu ülemkihtide kriisiks ümber nimetada, on selge, et Eesti ladvik on lõhki. See annab tooni omavahelises kaklemises, milles erinevad grupid võivad mõneks ajaks leida ühise vastase, keda siis – igaüks erinevate motiivide ja võtetega – koos tümitatakse.

Kahju, et vabariigi 100. sünnipäeval osutus selleks meie president, kes äsjasel Müncheni julgeolekufoorumil ehk suures poliitikas säras tegelikult samamoodi nagu Saskia Alusalu olümpiamängude uisurajal.

Lõpetagem see kunstlik avatuse-sallivuse jutt

Kersti Kaljulaidi trumbiks on sõnaseadmiskunst – parajalt üllatavaid ja meeldejäävaid sõnumeid jagus kuhjaga ja kõigile, nagu juubelikõnest oodataksegi. Olgem „nõudlikult rahulolematud” ja „eesmärgiks on olla igal ajahetkel väärikas riik”. „Vajalik on jätkuvalt nõudlik kodakondsuspoliitika ja kaasav kogukonnatöö, jäädes samas kindlaks avatud rahvusluse põhimõttele nii, nagu selle sõnastas Konstantin Päts /---/ märtsis 1922.”

See oli ainuke koht ja kord, kui president mainis oma kõnes mantraks muudetud „avatust”. Selleks ja ka „sallimatuse” ainumainimiseks laenatud (!) Pätsi tsitaadis on esimene president neid sõnu kasutanud vastandumiseks tsaariajal kehtinud šovinismile! Aga suurrahva ja temale allutatud väikerahva(ste) suhe pole sama, mis väikerahvaste omavaheline suhe!

Poliitikast rääkimata – kui mereäärsed eestlased ei oleks kogu aeg olnud avatud, siis poleks neid olemaski. Ehk siis – lõpetagem ometi see kunstlik avatuse-sallivuse jutt ja lahendagem ükskord ometi probleemi tulnukatega nii, nagu presidentki tõdes: „Miljonid inimesed Euroopas /---/ peavad loomulikuks seda, et kooliealiseks saanud laps on asukohariigi keele- ja komberuumiga kohanenud.”

„Ükski seitsmene ei tohi tunda, et tema ei passi eesti kooli.” „Mõtleva, seejuures just eesti keeles mõtleva inimese säilitamine on Eesti hariduse ja ka Eesti teaduse sajandi väljakutse.”

Ehk siis – mida veel tulnuks ja saanuks selgemini ning paremini öelda sel nii diskuteeritaval ja nurjatul (?) teemal?

Kõne lõpus tuli president väärikuse teema juurde tagasi ja tõdes, et „rahva silmis sõltub see tema juhtide otsustest – on need tehtud parimas äranägemises Eesti tuleviku nimel või väiksemat, aga iseenda ihule lähemat kasu silmas pidades. Lihtsast, selgest ja ettearvatavalt käituvast riigist oleme alles kaugel ja vahest isegi viimase aastaga eemaldanud”.

Selge see, et niisugune jutt ei saanud meeldida ei kartellipoliitikutele ega ka meie meediale, kel neljanda võimuna oli võrreldes oma teiste riikide kolleegidega viimastel presidendivalimistel – tulenevalt siinse süsteemi nõrkusest – olemas isegi oma presidendikandidaat erakondade kandidaatide kõrval. Kui veel mäletatakse?

Demokraatlikus ühiskonnas ei suuda võimupositsiooni kaotamisega leppida vaid väike inimene, mistõttu peab presidendi ja tema vastuvõtu vastaseid rünnakuid võtma kui tõendit, et meie meedias on võtmekohtadel liialt palju neid väikesi inimesi. Ka seda tuleb pidada Eesti ülemkihtide kriisi üheks eripäraks või – kui soovitakse – panuseks jätkuvalt rulluvasse kriisi, mis tipneb aasta pärast toimuvatel riigikogu valimistel.

Väga julge tekst suures poliitikas

President sai maha ka kõva välispoliitilise sõnumiga: „Me ootame oma partneritelt, et nad ei vahetaks väärtustel põhinevat maailmakorda lühiajaliste huvide edendamise vastu. Me meenutame, et strateegiline kannatlikkus viis lõpuks ikka sihile – ka meie okupeerimise mittetunnustamise poliitika pidi jätkuma pool sajandit, enne kui see osutus viimaks edukaks. Mis saanuks Eestist, kui lääneriigid oleksid püüdnud saavutada pingelõdvendust külma sõja ajal, meie õigustest loobudes? Nüüd on meie ülesanne lääneliitlastele nende ilusat rolli me ajaloo tumedal järgul meenutada, et tagada turvaline ja rahulik areng Eestile ja hoida alles lootust teistele.”

Öelgem otse – see on väga julge (ennetav, väljakutsuv jne ) tekst suures poliitikas. Olgem uhked, et seda loetakse kõikjal.

Loetakse Eesti presidenti, kes veel mullu pidi Müncheni konverentsil tundmatu inimesena käetõstmisega märku andma, et ta tahab sõna sekka öelda, ja sõna saanult pidi ise ennast tutvustama: „Ma olen Eesti Vabariigi president.”
Nädalapäevad tagasi peetud tänavuse Müncheni konverentsi programmis oli juba neli Kersti Kaljulaidi esinemist ja Euroopa Komisjoni esimehe lennuk vedas teda edasi-tagasi pealinnade vahel.

Ehk hakkaks ka oma kodus suures poliitikas kanda kinnitanud presidendi kõnesid hoolikalt lugema? Tähelepanelikust kuulamisest rääkimata.

Täna loetuimad
Kurjad koerad kimbutavad kodanikke (25)
NATO hävitajad tegid patrulllende  (9)
Riigikohus ei võtnud Leedo firma kaebust menetlusse (20)
Ruhnus jäi naine auto alla (6)
Sõrulased loodavad probleemsele teele lahendust (8)
Perekondlik
Ametikooli populaarseimad erialad on lapsehoidja ja mootorsõidukitehnik (9)
Noore vaimuliku südant kõnetas Reeküla kogudus
Konidest valmis surfilaud (10)
Pindamistööd Kuressaare-Kuivastu maanteel  (2)
Muhus leiti tükike ajalugu
Inna Ligi tunneb Muhu saart nagu oma viit sõrme (3)
Korilased augustikuu looduses
Lustiline ja sportlik päev Orissaares (3)
Kirikuteated (10)
Nädala loetavuse top 5
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (23)
Päevapraadi seitse tundi päevas (23)
Koondamisliider on Lümandas registreeritud ettevõte (9)
Mootorratturid peatusid ja kukkusid  (7)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (20)
Kommentaarid
Päevapraadi seitse tundi päevas (23)
NATO hävitajad tegid patrulllende  (9)
Väärikad pidasid Orissaares tervisepäeva (2)
Kurjad koerad kimbutavad kodanikke (25)
Koondamisliider on Lümandas registreeritud ettevõte (9)
Riigikohus ei võtnud Leedo firma kaebust menetlusse (20)
Kirikuteated (10)
Konidest valmis surfilaud (10)
Ametikooli populaarseimad erialad on lapsehoidja ja mootorsõidukitehnik (9)
Sõrulased loodavad probleemsele teele lahendust (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud