[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 27. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Kas sellist Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva tahtsimegi? (8)
Autor: Aivar Kivisiv, kaitseliitlasest hobikirjanik
Neljapäev, 22. veebruar 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Aivar Kivisiv. FOTO: erakogu

Vaid pealkirja lugedes võib tekkida õigustatud ootus, et saab kuulda halamist Eesti Vabariigist aastal 2018 ning seal õilmitsevast lollusest või siis poliitilisest küündimatusest. Kuid ei! Eesti elu ja olukorra üle ma halama ei hakka. Küll aga tuleb juttu küündimatusest, silmakirjalikkusest ja ülipüüdlikust rumalusest.

Juubeliaasta sai kohe avaminutitel alguse hümniskandaaliga. Õige probleem – sajanda sünnipäeva puhul ei pea kõiki asju tingimata teisiti tegema. Hümn aastavahetuse saabumisel on olnud traditsioon ja polegi väga oluline, kust on pärit selle traditsiooni juured. Eriti, kui on möödunud 27 aastat taasiseseisvumisest ja iga jumala aasta on hümni mängitud.

Jah, apsakas, aga kas sellest peab nädalaid rääkima ning jõudma igasuguste kummaliste järeldusteni ja halvustama meie esimest naispresidenti? Tagatipuks hakati meedias korraldama peaaegu et uue hümni konkurssi ning maha tegema 100 aastat Eestit edukalt teeninud hümni. Halvustajate käekiri oli äravahetamiseni sarnane parteikooli haridusega seltsimeeste väidetega 1980. aastate lõpust.

Andestamine võimatu?

Järgmisena lahvatas skandaal vabariigi aastapäeva piduliku kontserdi korraldaja Tiit Ojasoo ümber. Kritiseerijaid tuli paremalt, aga eriti vasakult. „Naisepeksja ei saa sellist kontserti lavastada!” kõlasid feministide ja tolerantsuse kuulutajate hääled.

Ka minus tekitas paari Ojasoo–Semper valimine nii tähtsa ürituse lavastajateks kõhklusi. Mine tea, äkki toovad veel Eesti Rahva Muuseumi põrandale 10 tonni s...a. Teisalt on nad silma paistnud avaliku arvamusega viimse piiri peal mängimisega ja reaalsustaju hälvitamisega, mida „Ühtse Eesti suurkogu” ju oli. Äkki keeravad nüüdki vindi üle?

Üks on siiski kindel – tegemist on üliandekate inimestega, sest ega niisama kellelegi nii-öelda teatri-Oscarit anta. Tuleb vaid loota, et presidendi kantseleis on pädevaid inimesi, kes ohumärke tunnetades suudavad vägeva vaimulennuga lavastajatele heas mõttes päitsed pähe panna. Minul on selline usk olemas.
Meedias jätkus aga Ojasoo ja inimeste, kes teda kas või mokaotsast toetasid, halastamatu ristilöömine. Kas meie ühiskond on tõesti nii tolerantseks muutunud, et andestamine on muutunud võimatuks?

Tõsi, kõike ei saagi andestada, näiteks inimsusevastaseid kuritegusid, aga siin millegi sellisega tegu ju ei olnud.

Viimane hüsteeria vallandus justiitsminister Urmas Reinsalu õnnetu ja läbimõtlemata kirjatüki ilmumisega ajakirjanduses. See oli tõeline tööõnnetus, aga kas kunagi on olnud Reinsalu tegudest tunda, et ta kiidaks kuidagi heaks naiste peksmist? Muidugi, opositsioon tundis verelõhna ja algaski kanakarja kambakas riigikogu moodi.

Kogu selle protsessi tulemusena oleks peaaegu laps pesuveega välja visatud! Mis see muud olnuks, kui valitsust oleks umbusaldatud ja meil oleks vabariigi 100. sünnipäeval valitsuskriis? Koalitsiooni kuuluvad sotsid oleks seda valijate ees oma näo säilitamise nimel peaaegu suutnud.

Järgmine kurvastav näide on aktsioon „Kõik 24. veebruaril Lätti”. Eestvedajad, kelle seas ka sarmikas daam Maria Kaljuste Orissaare kandist, soovivad nii protesteerida valitsuse maksupoliitika vastu.

Ei ole minagi sellega päriselt nõus ja mõistan, miks inimesed hääletavad jalgade ning rahakotiga. Aga jällegi – miks just see kuupäev? Võib ju loogiliselt järeldada, et 24. veebruar peaks tõmbama eriliselt tähelepanu ja nii ilmselt ka on.

Kogu selle seltskonna ainuke üleriigiliselt tuntud inimene on Maria Kaljuste. Aktiivne rahvuslane sai EKRE ridades poliitika tegemise maitse suhu ning kui Helmed tajusid oma pereerakonnas konkurentsi pakkuva võimeka poliitiku kasvamist ja reaalse siseopositsiooni tekkimist, viskasid ta erakonnast lihtsalt välja. Loomulikult otsib selline inimene poliitikamaastikul oma kohta.

Paraku ei näita Läti-aktsiooni kuupäevavalik mitte valitsuse umbusaldamist, vaid negatiivsust kogu Eesti Vabariigi suhtes. Mida muud see üleskutse tähendab, kui inimestel soovitatakse vabariigi sünnipäeval põrutada Lätti, selle asemel, et tähtsat päeva rahulikult kodus tähistada.

Soovitangi kõigil nii teha ning kui keegi tunneb kirglikku soovi odavat Läti viina ja õlut pidulauale osta, siis käigu enne ära.

Vaadakem suurt pilti

Tõmbaks nüüd otsad kokku viimase uudisega, mida esitas hiljuti kapo kõneisik. Nimelt hoiatas kapo ametnik Venemaa mõjuagentide eest, kes püüavad Eesti 100. sünnipäeva ürituste tähtsust pisendada ja võimalusel naeruvääristada.
Eelkirjeldatud juhtumid kuuluvad just sellesse teemasse. Mõjuagendid teevad loomulikult oma tööd ja sinna pole midagi parata. Küll aga peaksid kodanikud ja eriti poliitikud vaatama ka suurt pilti, et mitte muutuda Venemaa propagandamasina jaoks kasulikeks idiootideks. See käib ka Maria Kaljuste kohta, kellest ma paljuski lugu pean.

Kui Kaljuste puhul võib põhjus peituda veel väheses poliitilises kogemuses, siis hullem lugu on mitmete riigikogu liikmetega, kes kipuvad lühiajaliste poliitiliste huvide saavutamiseks suure pildi silmist kaotama.

Minu soovitus kõigile enne vabariigi 100. sünnipäeva: suhtuge kriitiliselt sellesse, mida ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias mõned arvamusliidrid kirjutavad või soovitavad. Püüdke aru saada, mis on suur asi ehk meile kõigile armas Eesti Vabariik, ja mis igapäevapoliitika.

Inimesed, olge ettevaatlikud, et teist endist ei saaks kogemata kasulikke idioote Venemaa propagandamasinale. Minge 24. veebruaril oma kodukanti rahvuslippu heiskama, vaadake vastavalt võimalustele paraadi, katke pere keskel pidulaud ja jälgige õhtul presidendi vastuvõttu! Tundke siirast rõõmu meie Eesti Vabariigi üle!

Täna loetuimad
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (7)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (3)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (4)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (1)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (7)
JUHTKIRI - Muutmine muutmise pärast
Rahvastikuregister – vajalik igas olukorras  (2)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Arhitekti projekt kui ehitaja piibel
3000 m jooksu võitsid Mairo Mändla ja Eliise Hoogand
Mustjala päevakeskuse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Öu”
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (44)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (3)
Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (21)
Kommentaarid
Ave Kirppis otsib uut omanikku (3)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (7)
Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (21)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (7)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (1)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (4)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (44)
Kool ja lapsevanemad tahavad Vanalinna kooli remonti esimesel võimalusel (18)
Taruvaras kimbutab taas Saaremaa mesinikke (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud