[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 24. mai 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Arvamus

(Eba)normaalne
Autor: Kätlin Konstabel, psühholoog ja pereterapeut
Kolmapäev, 14. veebruar 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Palju sellest, mida lapsena või noorpõlves haridusteel õpime, paraku ununeb. Osa tuleb hilisema elu jooksul korduvalt meelde ja võib maailmast arusaamisel abikski olla. Minu jaoks on üks sellistest infotükkidest kunagi kliinilise psühholoogia algkursusel saadud teadmine sellest, et küsimusele „mis on normaalne?” vastates võib aluseks võtta väga erinevaid lähtekohti.

Üks põhineb sellel, milline on nii-öelda mina. Sellisel juhul on minu kogemus ja arusaam asjadest alati võrdluse alus. Minusugune on õige, teistsugune kahtlane. Otsuse teise inimese normaalsuse või mõistlikkuse üle teen selle põhjal, kuivõrd ta minuga sarnaneb. Tihtipeale kasutatakse ka subjektiivse vaate laiendatud varianti: asjad, mis on teisiti kui minu peres (või minu riigis), on veidrad.

Teine, statistiline viis normaalset määratleda, on võtta aluseks keskmine. See, mis väga palju keskmisest erineb, ongi ebanormaalne. Näiteks äärmiselt pikki või lühikesi inimesi leidub harva, seega statistilise lähenemise järgi saab öelda, et nad pole normaalsed.

Ideaalne = normaalne

On võimalik lähtuda sellestki, mis on ühes või teises kultuuris tavaks. Igal kultuuril on olemas oma selgemal või ähmasemal moel kokku lepitud reeglid aktsepteeritava olemise ja käitumise osas – kõige formaalsemalt on osa neist kirja pandud seadustes. Kui pole sotsiaalse normiga kooskõlas, ongi tegemist ebanormaalsega.

Aluseks võime võtta ka mingi ideaali. Ideaalne ongi normaalne. Ideaali allikas võib olla väga erinev. Arstid lähtuvad tihti bioloogilisest ideaalist, tervest organismist.

Vahel räägitakse, et kuna Uues Testamendis on kirjas nii, siis nii peabki elu käima – ideaali leiab pühakirjast.

Ideaalne võib olla mingi kehakuju või eluviis. Teinekord tundub, et kuskil kellegi peas on õige eestlase ideaal – selline pole keegi kunagi ilmselt olnud, aga püüelda selles suunas justkui tuleks.

Ja muidugi saab aluseks võtta selle, kuivõrd mingi omadus on või pole häiriv, soodustab või takistab edukat toimetulekut. Kui põhjustab valu, inimene ei saa eluga hakkama, on ohtlik, ei kohane uute olukordadega, ei saa teistega läbi, siis pole normaalne.

Erinevad normaalsuse käsitlused võivad nii kokku sobida kui ka vastuolus olla.
Oletame, et oleme kõigil eestlastel terve rea tunnuseid ära mõõtnud ja teada saanud, et kõige rohkem on neid, kes tarbivad suurtes kogustes mõnuaineid, saavad kodus ja tänaval peksa ning on tööl ahistatud, surevad enne pensioniiga infarkti või liiklusõnnetuses. Keskmine eestlane oleks seega teada ja ühel hetkel võib tegemist olla isegi sotsiaalse normiga (Eestis need asjad nii käivadki, on tavaks). Selline komplekt tunnuseid oleks aga häiriv inimesele endale ja läheks vastuollu nii meditsiinilise kui ka küllap mitme muu ideaaliga.

Teisalt võib keskmine IQ olla normaalne (sest seda on kõige rohkem), ometi on keskmisest kõrgem vaimne võimekus ihaldusväärne tunnus.

Kui mõnes kultuuris on heaks kiidetud omadus selgrootus, enamik inimesi sellest lähtuvalt toimibki ja vähemalt neil endil on täitsa mõnus elada (võib-olla sobiks see ka mingi ideaaliga), siis oleks eetiline käitumine ebanormaalne lausa mitmes mõttes. Mõnel inimesel on aga jällegi seesmine, subjektiivne kompass, mis ebaeetilist normaalsust ei võimalda.

Erinevatel lähtekohtadel on erinev kaal ja kasutuskoht. Kui mõne valdkonna poliitikat kujundataks lähtuvalt poliitiku subjektiivsest tundest („minu kogemus tuttavate venelastega suhtlemisest on alati positiivne, mis me kaitsevõimesse ikka nii palju panustame” või „minu suguvõsas pole ükski naine kunagi peksa saanud, seega pole perevägivald Eestis probleem”), oleks see imelik.
Kui aga küsime parimalt sõbralt raamatusoovitust, siis oleme rõõmsad, kui ta soovitab just seda raamatut, mida ise lugemisväärset peab. Küllap imestaksime, kui ta suunaks meid keskmist maitset väljendavat müügiedetabelit uurima või vihjaks, et ideaalne eestlane loeb vähemalt korra kvartalis ikka „Kalevipoja” ning „Tõe ja õiguse” läbi.

Mainitud erinevad lähtekohad on aruteludes märgata pea alati, kui on vaja seletada, mida keegi peab heaks, õiglaseks, ilusaks, toredaks, arukaks jne. Kuna eri arutlejatel on tihti erinev lähtekoht, ei pruugi üksteisemõistmist tulla. Vahel tabab arutlejaid ahastus või lausa raev, sest igaüks hoiab oma aiast ja aiateibast kangekaelselt kinni.

Mõni toob alati lagedale teadusuuringud – näitamaks, millised on keskmised ja levinud trendid või seosed. Teine astub sellele vastu näidetega oma elust. Kolmas teeb juttu sellest, kuidas Eestis on asjad ikka käinud või käima peaks.

Ahistamiste teema on hea näide

Mõnikord on kõik vaidlejad valinud aluseks kultuuris tavaks oleva järgi määratletud normaalsuse – aga ühe tava lähtub ühest, teise oma teisest subkultuurist või aastakümnest. Vahel lisandub veel vaidlus selle üle, kas tähtsam on mingi käitumise häirivus (või mõnusus) inimesele endale või tuleks hoopis vaadata seda, kuidas see ümbritsevatele sobib.

Paljukõneldud ahistamiste teema on siinkohal hea näide. Kui naised rohkem selgeks teevad, et neile soovimatu ligitikkumine ei sobi (mis siis, et seda on pikka aega peaaegu normaalseks peetud, sest seda on lihtsalt nii palju), on osa meeste suust kuulda muretsemist, et nemad pole ju midagi halba mõelnud ja nüüd ei teagi, kuidas enam üldse vastassooga suhelda.

Kui vähegi sihiks seada dialoog ja üksteisest lugupidav arutelu, oleks ehk nende erinevate hea-õiglane-normaalne lähtekohtade mõistlik ja teadlik kasutamine abiks. Kas või selleks, et ära tabada see hetk, kui endal tekib kiusatus taolistes vaidlustes üht või teist argumenti appi võtta.

Või kui tekib veel suurem kiusatus teistele vaat et pühaku positsioonilt ideaalset elu õpetada, enda käitumine sellega aga hoopiski ei sarnane.

Artikkel ilmus ERR-i portaalis.

Täna loetuimad
UUS! 14-aastane laps sai sõiduautolt löögi
Luha kinnistu arendaja tegevus pahandab naabreid (1)
Merikotkasse kerkib viimane elumaja (1)
Festivalile oodatakse tuhandeid
86 nutikaimat õpilast said kutse vastuvõtule
Täpsustus
Orissaare lähedal avatakse terviserada
Liival avati uus apteek
Saarlaste-hiidlaste köievedu ei tule (4)
Tudengite tehtud robotpurjekas võistleb MM-il (1)
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik tänas ja tunnustas
Vajame uut meistrite liigat
Kuressaare Soojus pälvis tõhususe märgise
Saarte praostkonna sinod Hiiumaal
JUHTKIRI - Pidu sinus eneses
Nädala loetavuse top 5
UUS! 14-aastane laps sai sõiduautolt löögi
Ihukarvad tõusevad püsti (58)
Saksa neiu aasta Saaremaal hakkab otsa saama
Keegi sokutas surnud looma võõrasse kuuri
Osavallakogu liige Kristjan Moora: milleks sellist kogu üldse vaja on?  (7)
Kommentaarid
Luha kinnistu arendaja tegevus pahandab naabreid (1)
Saarlaste-hiidlaste köievedu ei tule (4)
Ihukarvad tõusevad püsti (58)
Osavallakogu liige Kristjan Moora: milleks sellist kogu üldse vaja on?  (7)
Tudengite tehtud robotpurjekas võistleb MM-il (1)
Merikotkasse kerkib viimane elumaja (1)
Ilmar Raagist saab vabade kunstide professor (1)
Multifilmikangelased valmivad värvilise teibiga (1)
Autost lekkinud õli reostas tänava (2)
Saarlased jätkavad staarisaates (20)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud