[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 24. mai 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Arvamus

Must jaanuarikuu
Autor: Erik Ernits, maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja
Teisipäev, 13. veebruar 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Erik Ernits. FOTO: erakogu

Selle aasta jaanuar kujunes mustaks: üheksas liiklusõnnetuses hukkus kümme inimest. Kui veel kümme aastat tagasi oli selline olukord tavaline, siis viimase viie aasta jooksul pigem ebatavaline. Loomulikult esitab maanteeamet endale küsimuse: kas ja mida saame meie teha, et kõigil liiklejatel oleks edaspidi ohutum?

Liiklusõnnetus toimub kiiresti, ent selle asjaolude väljaselgitamine tagantjärele nõuab rohkem aega. Praeguseks ei ole jaanuaris toimunud õnnetused tervikuna läbi analüüsitud, kuid esimesed järeldused oleme siiski teinud.

Üks olulisi tegureid, mida ka liiklusohutuse osas vaatame, on kindlasti teehoole, et hinnata, kas ja mida tuleks kiiresti teisiti teha. Talv ei ole veel läbi ja kui teehooldusega midagi parandada annab, siis tuleb seda teha.

Kuidas teeolud mõjutasid õnnetust?

Talviseid teeolusid, kus teekattel võis esineda lund või jääd, on näha kokku kuue liiklusõnnetuse puhul. Ülejäänud kordadel oli tee kas kuiv või märg ning tee olukord vastas pigem meie sügisele kui talvele. Nelja liiklusõnnetuse puhul võisid teeolud nende toimumist või tagajärgi küll mõjutada, ent see mõju oli pigem väike.

Kahe liiklusõnnetuse puhul on siiski võimalik, et teeolud mõjutasid nende toimumist oluliselt. On inimlik kohe seostada toimunud liiklusõnnetus lumesajuga ja sealt omakorda teehooldega. Me ei oska hetkel veel öelda, kas see nii oli ja kas seda mõju oleks saanud teehooldusega vähendada, kuid kindlasti selgitame selle välja ning vajadusel korrigeerime oma tegevusi. Kindlasti on teehoolduses arenguruumi.

Hoia vahet!

Siiski paistab ka jaanuaris toimunud hukkunutega liiklusõnnetuste taustal, et ainult teehooldusega hukkunuid vältida võimalik ei ole. Kui tuua välja kehvades ilmaoludes toimunud bussi tagant otsasõit veokile, siis varasema kogemuse taustal julgeme hinnata, et õnnetuse toimumist mõjutas teeoludest oluliselt rohkem juhi võime olukorrale reageerida – ehk siis pikivahe ning tähelepanelikkus.

Kindlasti vähendab veoki taha kogunev tuiskav lumi nähtavust, aga kahjuks on sellisel juhul ainuke võimalus ohutuks liiklemiseks, kui taga sõitev juht pikivahet suurendab.

Kuidas siis ikkagi hoida õiget pikivahet ja hinnata, milline see peaks olema? Kõige kergem on seda hinnata, kui ees liikuv sõiduk möödub mingist tähisest (nt post, märk teekattel vms) ja taga sõitja hakkab lugema sekundeid. Kui asulas jõuab lugeda vähemalt kahe ja väljaspool asulat kolme sekundini, kuni ise samast tähisest möödute, siis on pikivahe õige. Libedate oludega peaks vahe pikem olema, kuna võimalus ootamatusteks on suurem.

Juhil kulub reageerimiseks veidi üle ühe sekundi ning siis on teine-kolmas sekund varuks, kui ohu märkamine hilineb või reageerimine ei ole tavapärane.
Kahjuks paistavad mitmete jaanuaris toimunud liiklusõnnetuste tagant juba tüütuseni korratud probleemid: turvavarustuse (turvavöö või helkur) mittekasutamine, lubatust oluliselt suurem kiirus, alkoholi tarvitanud sõidukijuht või keelatud kohas tehtud möödasõit.

Siinkohal tahaks rõhku panna just möödasõidu ohtlikkusele talvistes tingimustes ja seda kahel põhjusel.

Esiteks on tee ristlõike osas rehvide ja tee vaheline sidestus erinev (sõidurööbastes parem, lumistel aladel halvem) ning autot pöörates tekitame külgjõu, mis on juhitavuse kaotamise eelduseks. Mida järsemad on pöörded ja mida suurem on sidestuse kaotamise oht, seda suurem on külglibisemise tekkimise oht, mille käigus me autot sisuliselt ei kontrolli.

Liikleja saab ise palju ära teha

Ohutu liiklemise aluseks on, et ei satuta ohtlikesse olukordadesse. Ainult nii on võimalik, et me ei eksi mõne ohtliku situatsiooni lahendamisel ja sellega ei kaasne liiklusõnnetus.

Kuuleme ka soovitusi, et juhid võiksid libedarajal rohkem harjutada. Kahjuks ei muuda libedarajal harjutamine kedagi ohutumaks juhiks, pigem näitavad uuringud vastupidist – juhtidel tekib uskumus, et nad saavad keeruliste olukordadega hakkama ning võtavad suuremaid riske. Tulemuseks on see, satutakse enam ohtlikesse olukordadesse, mis seetõttu ka realiseeruvad sagedamini.

Siin on oluline välja tuua asjaolu, et libedasõidu harjutusi teeme me kontrollitud tingimustes, kus ei ole teisi liiklejaid, sõiduolud on ühtlasemad ning teelt väljasõidu korral on rohkem vaba ruumi jne. Päris liikluses on määramatust ja ootamatusi palju rohkem ning see ei ole kontrollitud oludega võrreldav.

Panustama peavad kõik osapooled

Praegu on need arvamused esialgsed ja põhjalikemate järeldustega läheb veel aega. Ent kindlalt saame öelda, et jaanuari liiklusõnnetusi mõjutanud probleemidest on kahjuks hulk ka selliseid, mida saavad lõppkokkuvõttes ennetada ainult liiklejad ise.

Maanteeamet saab teha teavitustööd turvavöö kasutamise vajalikkusest ja politsei rikkujaid karistada, aga lõpliku otsuse teeb siiski liikleja. Sama kehtib ka suure kiiruseületamise või joobes juhtimise puhul. Selleks, et meie teedel inimesed ei hukkuks, peavad teadlikult panustama kõik liiklusega seotud osapooled.

2017. aastal hukkus Eesti teedel 48 inimest, mis on läbi aegade väikseim hukkunute arv. 2016. aastal hukkus oluliselt rohkem, koguni 71 inimest, mistõttu ka eelmise aasta alguses me nii suurt langust ette näha ei julgenud.

Liiklusohutuses tulebki olla konservatiivne, mistõttu juba aasta alguses hukkunute arvu vähenemist kommenteerides lisasime, et ühe aasta muutuste põhjal ei saa liiklusohutuse taseme paranemisest rääkida ning selle põhjal ei ole veel võimalik järeldada, et edaspidi nii jääbki.
Kahjuks seekord me ei eksinud.

Täna loetuimad
UUS! 14-aastane laps sai sõiduautolt löögi
Luha kinnistu arendaja tegevus pahandab naabreid
Merikotkasse kerkib viimane elumaja (1)
Festivalile oodatakse tuhandeid
86 nutikaimat õpilast said kutse vastuvõtule
Täpsustus
Orissaare lähedal avatakse terviserada
Liival avati uus apteek
Saarlaste-hiidlaste köievedu ei tule (4)
Tudengite tehtud robotpurjekas võistleb MM-il (1)
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik tänas ja tunnustas
Vajame uut meistrite liigat
Kuressaare Soojus pälvis tõhususe märgise
Saarte praostkonna sinod Hiiumaal
JUHTKIRI - Pidu sinus eneses
Nädala loetavuse top 5
UUS! 14-aastane laps sai sõiduautolt löögi
Ihukarvad tõusevad püsti (58)
Saksa neiu aasta Saaremaal hakkab otsa saama
Keegi sokutas surnud looma võõrasse kuuri
Osavallakogu liige Kristjan Moora: milleks sellist kogu üldse vaja on?  (7)
Kommentaarid
Saarlaste-hiidlaste köievedu ei tule (4)
Ihukarvad tõusevad püsti (58)
Osavallakogu liige Kristjan Moora: milleks sellist kogu üldse vaja on?  (7)
Tudengite tehtud robotpurjekas võistleb MM-il (1)
Merikotkasse kerkib viimane elumaja (1)
Ilmar Raagist saab vabade kunstide professor (1)
Multifilmikangelased valmivad värvilise teibiga (1)
Autost lekkinud õli reostas tänava (2)
Saarlased jätkavad staarisaates (20)
Tarbijakaitse avab kaubamajas infokioski (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud