[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 14. august 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Arvamus

TOOMAS ALATALU AINULT MEIE MAAS: Uus nägu teisele ilmasõjale (1)
Autor: Toomas Alatalu, ajaloolane
Esmaspäev, 12. veebruar 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Toomas Alatalu. FOTO: erakogu

Poola parlamendis vastu võetud parandused rahvusliku mäluinstituudi seadusele tekitasid oodatult rahulolematust USA ja Iisraeli mõjukates poliitringkondades ning uut ängistust Ukrainas.

Esimesed kardavad, et kopsakas rahatrahv või kolmeaastane vanglakaristus sõnapaari „Poola koonduslaagrid” kasutamise eest võib takistada holokaustist rääkimist. Teised omakorda pelgavad, et tõe selgitamine selles, mis toimus aastail 1939–1945 võõrvõimude kontrolli all käest kätte läinud aladel, ei jõua kunagi lõpule.

Mäluinstituudi uurimisobjektiks on kõik pahateod poolakate või Poola kodanike suhtes ajavahemikul 8.11.1917–31.07.1990, millest omakorda on eraldatud periood 1925–1950, mis peab silmas tänases Lääne-Ukrainas (1921–1939 Ida-Poolas) „Ukraina natsionalistide” ja „Kolmanda Reichiga koostööd teinud Ukraina üksuste liikmete“ kätega tehtut.

Moskvaliku ajaloo ületamine

Lisaks üldiste ja konkreetsete mõistete paralleelsele kasutamisele tekstis hakkab silma seegi, et räägitakse „natside ja kommunistide kuritegudest” ehk siis ei täpsustata, kas tegu on Nõukogude Liidu, Poola jne kommunistidega.
Võimalik, et seadus kirjutati meelega segaselt, sest tema sõnum on suur – teise maailmasõja ajal Ida-Euroopas toimunu vajab uut lugemist ja arusaamist. Otse öeldes on tegemist moskvaliku ajaloo kirjutamise pärandi ületamisega.

Tasub mäletada, et kõigil NSVL-i kodanikel tuli 1980. aastateni oma ankeetides vastata küsimusele: „Kus teie või teie perekonna liikmed viibisid Suure Isamaasõja ajal?” Kui pakutud vastustest sai tunnistatud, et „viibisin ajutiselt okupeeritud territooriumil”, oli teisejärgulise või kahtluse all oleva kodaniku staatus tagatud.

Nii, nagu äsja tegi sama viimane agressorriik ISIL (2013. aastal loodud kalifaat), nii sättis ka Natsi-Saksamaa okupeeritud aladel ametisse kohalikest võimuorganid, värbas/sundis kohalikke oma abi-jõustruktuuridesse jne – mis kõik oli ja on vastuolus rahvusvaheliste konventsioonidega.

Moskva, kes oli meelas vallutama, ent ei suutnud kaitsta oma saaki teise vallutaja eest, oli pärast sõja võitmist kärme vahepeal juhtunus süüdistama käest kätte käinud alade elanikke, keda kujutati fašistide käsilaste või koguni kaasvastutajatena.

See vildakas pilt hakkas mõranema alles 1990-ndatel, kui endised liiduvabariigid iseseisvusid ja endised satelliitriigid said vabalt hingata.

Tänane kujund holokaustist (ÜRO kehtestatud rahvusvaheline mälestuspäev aastast 2006) tekkis paljuski tänu Saksamaa ja Rootsi sotsiaaldemokraatide (Gerhard Schröder, Göran Persson) tegevusele, kuid 2004. aasta lõpul saavutas Putini Venemaa ÜRO-lt Suure Isamaasõja eristamise teises maailmasõjas, millele järgnes kord välja kujunenud narratiivi uus kinnistumine.
Parajaks tõukeks järgnenule sai kindlasti Kremli 2005. aasta otsus asendada 7. november (n-ö omade üle saavutatud võit) riigipühana 4. novembriga (mil 1612. aastal saavutati võit poolakate üle).

Kuna lisandus uus probleem idast, alustas Poola välisministeerium veel 2004. aastal kampaaniat selleks, et Natsi-Saksamaa poolt Poola pinnale rajatud koonduslaagreid ei nimetataks „Poola laagriteks”. Laagrite endi puhul jälgiti rangelt seda, et ei kasutataks asukohtade poola-, vaid saksakeelseid nimesid (Oswiecim vs. Auschwitz).

Olukord paranes visalt, ehkki aastail 2008–2015 tegi Poola välisministeerium 913 protestiavaldust nimede väärkasutamise asjus. Nende hulgas ka USA presidendile Barack Obamale, kes 2012. aastal rääkis „Poola surmalaagritest”. Poola valitsusjuht, tänane Euroopa Ülemkogu esimees Donald Tusk reageeris teravalt ja seim arutas esimest korda praeguse seaduse eelkäijat.

2015. aastal soolas asjade kulgu üle ka FBI direktor James Comey (kelle Trump mullu tagandas), sarjates holokaustist rääkides „Saksa, Poola ja Ungari mõrvareid ning nende käsilasi”. Mõistagi oli Poola mainimine kurjast, sest tegemist oli okupeeritud alaga.

Nüüd siis loodetakse abi seaduselt, sest holokausti eitamise kriminaliseerimine on positiivselt mõjutanud juute ümbritsevat õhkkonda ja pannud paljusid häbenema seda hullust, mis haaras Euroopat 1930-ndatel.
Okupeeritud Eestis toimunut saadab varjuna ühe Obersturmbannführeri poolt detsembris 1941 öeldud lausung, mis sisult ei vastanud tegelikkusele – Eestis oli selgi hetkel juute, sest neid varjasid eestlased.

Hulluses oli kaks erandit

Kaks aastat tagasi olin Pariisis teisele maailmasõjale pühendatud konverentsil, kus tuntud ajaloolasel Stephane Courtois'l (kommunismi musta raamatu koostaja) tekkis probleeme just mainitu selgitamisega. Tõusin siis püsti, teatasin, et olen Eestist (minu ettekanne oli järgmises paneelis) ja mainisin kahte asja, millest saadi aru.

Esiteks – 1933. aastal alanud ja üle Euroopa levinud hulluses oli kaks erandit. Läänes Prantsusmaa, kui 1936–1937 oli peaministriks juut Leon Blum. Idas just Eesti, kus augustini 1937 kuulus Rahvuskogusse juudi kogukonna (eelistati saksa, rootsi ja vene omadele) aseesimees Heinrich Gutkin.

Järgnes sõjaaeg, ent kui 1949. aastal algas NSV Liidus uus rünnak juutidele, eelistasid Leningradi vaimueliidi esindajad (Juri Lotman jt) ümber asuda ikkagi just Tartusse, kus juutidesse suhtuti respektiga ka 1938. aastal.

Ühesõnaga, ajaloo kulg ise annab vastuse enamikele küsimustele – tuleb lihtsalt palju teada ja kujundada tervik.

Sestap pole ka Ukraina ajaloo veelkordset läbivaatamist mõtet karta, sest tegu on analoogses, sõja päevil okupeeritu seisus olnud naabritega ning toona juhtunu klaarimine käib paralleelselt islamiriigi okupeeritud aladel toimunu väljaselgitamisega.

Täna loetuimad
Muhus põles saun
Kuiv suvi jätab paljud kaevud veeta (1)
Reedel saab bussijaama ootesaalist kontserdisaal
Pudeliga pähe ja mees vägivallatses naisega
Muhus peeti veski soolaleivapidu
Kuressaarest leitud kakuline viidi mandrile ravile (4)
Tuule puudutus puudutas tuhandeid (2)
„Miks on luule kasulikum kui arbuus?“ (Wimberg)
Lasterikaste perede jütsidele koguti tuhandeid koolitarbeid (1)
Laimjala luulespaa paitas meeli
Kontserttuur “Mööda piiri” Kuressaare lossihoovis
Mereajaloo konverents kujunes rahvusvaheliseks
Saaremaa VK-ga liitub Robin Alba
MÕTE - Ainus pääsetee
Ruhnus püüti Eestis haruldane liblikaliik
Nädala loetavuse top 5
Muhus põles saun
Kuiv suvi jätab paljud kaevud veeta (1)
Reedel saab bussijaama ootesaalist kontserdisaal
Pudeliga pähe ja mees vägivallatses naisega
Muhus peeti veski soolaleivapidu
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (121)
Lasterikaste perede jütsidele koguti tuhandeid koolitarbeid (1)
Kuressaarest leitud kakuline viidi mandrile ravile (4)
Rulluisutaja ja jalgrattur põrkasid kokku (2)
Kui unustada halb, siis takkajärgi mõjub naljakalt (53)
Tuule puudutus puudutas tuhandeid (2)
Muhus tuleb noortefestival (2)
Kuiv suvi jätab paljud kaevud veeta (1)
Kõik, mis teed, tuleb ringiga tagasi (10)
Eestile juubeliks Saaremaa mulda! (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud