[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 18. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Arvamus

TOOMAS ALATALU AINULT MEIE MAAS: Meie mänguruumi Trump
Autor: Toomas Alatalu, ajaloolane
Esmaspäev, 05. veebruar 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Toomas Alatalu. FOTO: erakogu

Jaanuari lõpus toimunud presidendivalimised nii Soomes kui ka Tšehhis lõppesid üllatusega, sest keegi ei oodanud Sauli Niinistö nii suurt edu ning küsitlused mullu septembris-novembris ennustasid Miloš Zemanile kaotust, ent valijate ootamatult suur aktiivsus tõi talle selge võidu.

Zemani triumf oli teatud seltskonnale väga ootamatu, sest vastupidisesse uskunud Eesti ajaleht pani üle kahe lehekülje pealkirjaks „Tšehhis jätkab venemeelne president”. Vähegi riigi minevikku teades võtab säärane hinnang tummaks, sest mõistagi tuleks nüüd järeldada, et Zemani tagasi presidendiks valinud 2,85 miljonit tšehhi on ka n-ö venemeelsed!? Ja need 2,7 miljonit tšehhi, kes toetasid tema vastaskandidaati Jiri Drahošit, seega riigi (ainsad) euroopameelsed?!

Veel kõhedamaks läheb asi siis, kui meenutada, et nii Soome kui ka Tšehhi (ning viimasest lõunasse jääv Ungari) kuuluvad Eesti geopoliitilisse mänguruumi.

Massiline sildistamine

Mälu värskenduseks niipalju, et kuigi – tulenevalt okupandist – olime sõja järel erinevates staatustes, olid arengutempod võrdsed, millest ka vabanemisprotsesside üheaegsus Ida-Euroopas. Kõik toimus korraga ja üksteist mõjutades augustis-novembris 1989 järjestuses: Balti kett, Poola, Ungari, Bulgaaria, Saksa DV koos Berliini müüri langemisega ning Tšehhoslovakkia sametrevolutsioon.

Koostöö oli kuumalt päevakorral ka järgnevatel aastatel ja tuleb hinnata, et ajal, mil Eesti, Läti ning Leedu juhid alles jätkuvalt mõtlesid, millist koostööorganit luua, tegid Poola, Tšehhoslovakkia ja Ungari juhid selle 15. veebruaril 1991 teoks – V4 ehk Visegradi nelik (Tšehhoslovakkia jagunes ju kaheks) toimetab tänaseni.

Olulisim on muu – toodud kuupäevast pole raske mõista, et V4 sündis reageeringuna Moskva jõupoliitikale Vilniuses ja Riias. Seda kinnitavad ka toonase tippkohtumise dokumendid ehk siis tegu on esimese riikide grupiga, mis loodi meie regiooni naabruses ja otseselt Balti riikide iseseisvuse toetamiseks.

Jääb lisada, et Balti Assamblee sündis alles novembris 1991, Balti Ministrite Nõukogu ja Balti Nõukogu veel kolm aastat hiljem. 1991–1994 oli kahe riikide grupi liikmete suhtlus küllalt intensiivne, ent suurriikide geopoliitilised käigud aastail 1994–1998 ja väikeste ebalemised viisid selleni, et veel mullu Eesti välispoliitikas Poola lõunapiirist kaugemale ei vaadatud. Kuid Varssavi „merede-vaheline” tippkohtumine USA presidendi Donald Trumpi osalusel näitas, et ajad muutuvad ning arusaadavalt on Eestile olulised suhted nii Tšehhi kui ka Visegradi grupiga tervikuna.

President Zemani väidetav venemeelsus on pahatahtlik ülepingutus ja tõenäoliselt näide stiilist, kus suunitletud sildistamisega püütakse muid asju lahendada. Demokraatlik maailm elab praegu üle ootamatut murrangut, mille olemuse mõistmisega on tegu neil, kel pole piisavalt teadmisi ajaloost, geopoliitikast, politoloogiast jne.

Sestap pole ime, et selgitamine on massiliselt asendunud sildistamisega. Mis on tegelikult enam kui ohtlik võte tänases teravnenud rahvusvahelises olukorras, kus tuleb püsida kord võetud poolel ja igal juhul vältida võitluskaaslaste kergekäelist sidumist vastaspoolega.

Muretseda tuleb mitte eriarvamuste pärast, vaid selle üle, kas endale on ikka selgeks tehtud, miks ühel või teisel valitsusel on ühes või teises küsimuses teistest erinev seisukoht.

Kuidas tuleks siis Zemani tagasivalimist võtta?

Esmalt meenutaks, et tänaseks 74-aastane mees astus komparteisse nn Praha kevade päevil ja heideti sealt välja kaks aastat hiljem – ehk siis tegu oli rahvusliku kommunistiga.

Mõistagi loodeti toona abile läänest, ent kui nõukogude tankid 1968. aastal sisse veeresid, jäi ainult üle tunda end reedetuna nagu 30 aastat varemgi. Sedapuhku ka pealt vaadata, kuidas samal, 1968. aastal jõudis Austriasse NSV Liidust tulev gaas, mille torustik ehitati lääneriikide abiga ja mille ehitamine jätkus ka pärast tankide tulekut Itaaliani.

Võib öelda, et see oli kahepoolne külm dušš, mida elatakse taas üle tänagi: alles eelmisel nädalal nõustus Saksa valitsus – Ukrainat unustades! – Nord Stream 2 ehitusega, mille vastu protestivad Balti riigid ja Poola.

Erinevalt Baltimaadest, kes alati lepivad Berliini ja Pariisi otsustega, on Visegradi riigid ammu protestijalal Brüsseliga ning lähtuvad sellest, et kui suurriigid peavad õigeks pidada üle teiste EL-i liikmesmaade peade erisuhteid Venemaaga, siis on neil selleks ka õigus. V4 juhid on end vastandanud Brüsseli migrantide massilise kohalekutsumise poliitikale ja seegi hoiak leidis toetust valijatelt.

Mis järgnema hakkab?

Ülal sai meenutatud Zemani šansside vähesust mullu sügisel, ent kõik muutus, kui oktoobris toimunud parlamendivalimised võitis 2011. aastal loodud Rahulolematute Kodanike Liit (ANO), mida juhib ärimees ja kohalikuks Trumpiks kutsutav Andrej Babiš.

Tegemist on alates 2015. aastast enamikes nn demokraatlikes riikides tekkinud traditsioonilise võimuladviku vastase liikumisega, mis säras ka Tšehhi valimistel (78 kohta 200-st). Vanad võimuparteid takistasid igati valitsuse moodustamist ja enne presidendivalimiste teist vooru kukutasid ka Babiši moodustatud vähemusvalitsuse.

Kriitilisel hetkel tõotas Zeman aga jätkuvalt toetust Babišile ning sotsioloogide hinnangul sai just see kahe mehe liit määravaks poliitikas uuenduste soovijate mobiliseerimisel.

Nüüd on peaprobleemiks see, kas meie geopoliitiline ruum saabki oma Trumpi ja mis siis järgnema hakkab.

Täna loetuimad
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (9)
Seksuaalne orientatsioon ei ole erivajadus (7)
Saaremaa muusik läheb Viljandisse tööle (1)
Saarlaselt peteti välja üle 14 000 euro (13)
Ruhnust leiti haruldane sajanditevanune metallnõu
Kihelkonna rahvamaja toolid pannakse müüki (2)
Auriga katuse auramine ajas kohale hulga päästjaid  (1)
Keegi põletas Piila kalmistu käimla maha (9)
Hooldekodus süttis sülearvuti aku (2)
Muratsi sadamasse plaanitakse mängu- ja tervisekompleksi (12)
Maakonna tervisedendaja on Kuressaare haigla (3)
Silm silma vastu ehk “Kiskja”
Naiskodukaitsjad aitavad laulupeol suppi keeta (1)
Jääpurjetajad tõid Rootsist neli medalit (1)
Hendrik Lillemets võitis kaks kulda
Nädala loetavuse top 5
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (9)
Seksuaalne orientatsioon ei ole erivajadus (7)
Saaremaa muusik läheb Viljandisse tööle (1)
Saarlaselt peteti välja üle 14 000 euro (13)
Eesti pensionärid on vaeseimad, ent võrdseimad (22)
Kommentaarid
Keegi põletas Piila kalmistu käimla maha (9)
Saarlaselt peteti välja üle 14 000 euro (13)
Muratsi sadamasse plaanitakse mängu- ja tervisekompleksi (12)
Naiskodukaitsjad aitavad laulupeol suppi keeta (1)
Auriga katuse auramine ajas kohale hulga päästjaid  (1)
Saaremaa muusik läheb Viljandisse tööle (1)
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (9)
Hooldekodus süttis sülearvuti aku (2)
Seksuaalne orientatsioon ei ole erivajadus (7)
Jääpurjetajad tõid Rootsist neli medalit (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud