Autor:
MMReede, 12. jaanuar 2018.
Loe kommentaare |
KommenteeriSee, et elekter sageli ära käib, ei tohiks olla kellelegi suuremat sorti uudis. Vahel jalutab, käed taskus, pooleks tunniks minema, vahel paariks, vahel aga lausa terveks hommikuks. Aga ta tuleb alati tagasi. Suurem õnnetus oleks see, kui viibiks liiga kaua, unustaks ennast magama või mängima. Nii paariks päevaks.
Paar tundi on sellega võrreldes tühiasi. Maal. Tundub aga, et linnas tähendab elektrikatkestus midagi enamat kui maapiirkonnas. Miks muidu saadeti terve koolitäis õpilasi koju.
Samas, ilma elektrita on suurtes haridusasutustes vist tõesti keeruline hakkama saada. Kuigi võibolla võiks meenutada seda, et oli aeg, mil õpiti ilma igasuguse elektrita. See, et tänapäeval sellega hakkama ei saada, tähendab sõltuvust sellest, mis ei tohiks olla prioriteetne. Aga on.
Samas said õpilased ja õpetajad ühe kena vaba päeva. Kellele hea, kellele halb üllatus. Siiski, arvatavasti suutsid õpilased oma vaba päeva targalt kasutada – ehk tegelesid sellega, mis meeldib. Ja ega õpetajatelgi see poolvaba päev päriselt küljest kuku.
12. jaanuar 2018