[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 18. juuli 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Arvamus

Uue hümni otsimine – ammu unustatud vana (4)
Autor: Küllo Arjakas, ajaloolane
Reede, 12. jaanuar 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Küllo Arjakas. FOTO: erakogu

Laias laastus ei ole praeguses Eesti hümni võimaliku muutmise arutluses midagi uut. Samalaadseid mõtteid avaldati Eesti Vabariigi 1920.–1930. aastatel ja ka viimasel 25 aastal. Hinnanguliselt kordub isegi 90% poolt- ja vastuargumente.

Eesti rahvuslus sündis ja sai traditsioonid Tsaari-Venemaa tingimustes, kus rahvusluse alatoon oli kas rohkem või vähem riigivastane. 1920. aastate algul otsiti noores Eesti riigis võimalusi, kuidas ühendada rahvuslust omariiklusega. Nii mõnigi kord leiti, et nüüdne aeg nõuab uusi rahvuslikke sümboleid.

Ühele ei sobinud sinimustvalge lipp, teine pidas vajalikuks luua Eestile „päris oma” vapp. Leidus neidki, kes pidasid Eestile sobimatuks hümni, mille viis kattub Soome hümniga ja autor on koguni sakslane. Mis aga on „päris eestilik”, siin lahknesid arusaamad kohati lausa diametraalselt.

Uue hümni konkurss

Juba 1920. aastate algul ilmus esimene laine Eesti uue hümni teemalisi kirjutisi. Uueks hümniks pakuti Karl August Hermanni „Isamaa ilu hoieldes”, Friedrich August Saebelmanni „Kaunimad laulud”, Tuudur Vettiku „Su põhjamaa päikese kullast” ja veel paari pala. Poleemika jäi juhuslikuks, sellega ei liitunud tuntud ühiskonna- ja riigitegelased.

Siiski pidas ajakirjanik August Alle hümnina võimalikuks Henrik Visnapuu „Kodumaa laulu”, sest tavapärase õõnsa paatoseta on see vastuvõetav igale kodanikule, hoolimata tema usutunnistusest.

Eesti Lauljate Liidu välja antav Muusikaleht korraldas 1931. aastal riigi-, ühiskonna- ja muusikategelaste küsitluse. Vastajaid oli 41, neist 18 ei pidanud uut hümni vajalikuks. Seda pooldas küll 15 vastanut, ent neist kuus seadsid tingimuse, et tahaks uut hümni vaid siis, kui see on „vanast parem”.

Riiklik propagandatalitus algatas 1935. aasta suvel uue hümni sõnade ja muusika konkursi. Kummagi esikoha auhinnaks määrati 350 krooni, mis sel ajal oli umbes nelja kuu töötasu. Kui mõni laul oleks ajaga omaks võetud ja kuulutatud uueks rahvushümniks, oleks kumbki autor saanud preemiaks tuhat krooni, laias laastus aasta töötasu.

Konkursil eeldati, et uus rahvushümn oleks algupärand, sõnaliselt ja muusikaliselt rahvuslik, kirjeldaks rahva kiindumust kodumaasse. Luuletuse sõnad pidid käsitlema rahva ajaloolist kangelaslikku võitlust ja tulevikuusku, eestluse üldaateid, rahva tungi eneseteostuse poole. Lauluviis tuli hoida omapärane, viisirütm sõnade rütmiga kooskõlas, vältida tuli punkteeritud rütme, mida ei saa massilauludes välja tuua, värsirea pikkus poleks tohtinud ületada 10–12 silpi.

Nii anti ette ranged vormipiirangud. Osalejaid oli palju ja auhinnafond soliidne, paraku lõppes nii sõnade kui ka viisi konkurss kesiselt. Esikoha väärilisi töid ei leidunud, auhinnatute seas polnud ka tuntud poeete ega heliloojaid.

Muudaks õige hümni?

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on meedias kolm-neli korda arutatud hümni muutmist. Sellised ettepanekud tekivad mõningase järjepidevusega iga viie-kuue aasta järel. Esimene poleemika oli 1993. aastal, mil arutluse avas entsüklopedist Uno Ussisoo.

1998. aasta suvel leidsid mõned Õhtulehe ja Sõnumilehe lugejad, et Eestile tuleks valida uus hümn või värskendada olemasolevat. Arvamuste sisu on pealkirjades: „Hümni värskendamine pole pühaduserüvetus”, „Hümni paranduse kohatine lahendus”, „Hümn pole diskotümps”, „Hümni arhailisus on ka väärtus”.
Eesti Päevalehe kultuurilisa Arkaadia toimetaja Jaak Urmet sõnastas 2005. aasta märtsis: „Meie hümni vorm ja sisu on ära väsitanud.” Urmet kirjutas: „Eesti hümni sõnadeks olevat Jannseni küündimatut värsipurssimist on häbi püsti seistes laulda. Midagi tuleks meie hümni sõnadega ette võtta.”

Autori väitel oli hümni sõnu väänatud, et silpide rõhud vahelduksid korrapäraselt. Samuti olevat laulusõnade sisuline pool ebaõnnestunud ja jumala mainimine „religioosne rudiment, millel ei ole seost tänase eluga”. Urmet lõpetas: „Hümni sisu häda kokkuvõttes on see, et sõnad on tühjad ja mittemidagiütlevad, nende paatos on abstraktne ja käegakatsutamatu, nende moraal ei puuduta kuidagi tänapäeva inimest.”

Ilmselt viimane tõsisem arutlus tekkis ajakirjanduses kümme aasta tagasi.
Suvel 2008 avaldas Sirp Jaan Kaplinski arvamuse: Jannsenil on küll palju teeneid eesti rahva ees, ent tema arusaam luulest, mis elab edasi Eesti hümnis, „riivab iga luuletundelise inimese kõrva”.

Kaplinski selgitas, et kunagine regilaul asendus 19. sajandil uute värsiseppade laenuloominguga ja Eesti hümni tekst tähendab „omamoodi hauasammast ühele Euroopa erakordsemale poeetilisele kultuurile ja samal ajal näidist sellest mannetust värsitagumisest, mis selle asemele tuli”. Kaplinski pakkus välja hümni uued sõnad, säilitades küll senise hümni põhisisu.

Nii saabki nentida, et aastakümnetega korduvad kõik poolt- ja vastuargumendid: hümni sõnad on vananenud või sobimatud, viis kattub Soome rahvushümniga. Ainus uuem argument on see, et mõnele ei meeldi sõna „jumal”.

Pole vähimatki kahtlust, et püüe leida uus ja tänapäeva inimesi „kõnetav” Eesti hümn lõpeb fiaskoga. Samamoodi ei maksa otsida lahendust, et teeme tuntud viisile veidi uuemad sõnad ja siis oleks hümnist kaks versiooni.

Ükskõik kui selgelt tseremooniameister ka ütleb, et nüüd laulame hümni uut versiooni, ei pane osa inimesi seda ikka tähele, ja nii võib tulla kakofooniat. Ning jällegi mõni küsib: kas sellist Eesti hümni me tahtsimegi? Kui „jumal” kellelegi ei meeldi, jätku üks sõna vahele. Kui just televisioonis ei soleerita, ei pane seda keegi tähele.

Olgu lõpetuseks märgitud, et hümni muutmise vastu on ajakirjanduses sõna võtnud dirigendid Kuno Areng, Eri Klas ja Peeter Saan, helilooja Olav Ehala ning teised tuntud muusikamehed. Usaldagem ka nende arvamust.

Ilmus Eesti Päevalehes.

Täna loetuimad
Sinivetikas vallutas Saaremaa põhjaranniku
Teleka võitis Piret Vilukas Lümandast (1)
Hafen hoiab lipukirja: hea söök ja hea teenindus (4)
Kena naise kena roosiaed
Eeva Mägi näitab, et kõik on alles ja miski ei ole kadunud
Udriku lahel uppus kalamees
Vana asfalditehase pinnas kaevatakse välja
Toidufestivalil 11-käiguline heategevuslik õhtusöök
Vanad väsinud võistkonnad
Kuuma tõttu keegi haiglas ei ole
Kes teeb, see jõuab
Lugeja küsib, jurist vastab
Kaubaveod suursaarte ja mandri vahel kasvasid
JUHTKIRI - Troopika põhjamaal
Nädala loetavuse top 5
I Land Sound – elamusfestivali uus tase (2)
Torni ja Tallinna tänava ristmik avati liikluseks (4)
Muhus põles elumaja
Mõntu sadam täitus kaluritega (1)
Politseile laekus nädalaga 161 korrarikkumise teadet
Kommentaarid
I Land Sound – elamusfestivali uus tase (2)
Hafen hoiab lipukirja: hea söök ja hea teenindus (4)
Teleka võitis Piret Vilukas Lümandast (1)
Incap uuendas ISO sertifikaati (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (109)
Saaremaa on naisküttide arvestuses kolmandal kohal (2)
Jultunud maasturijuht sõitis otse liivaranda (23)
Koolidirektor Toomas Takkise kaheksa õiget otsust (20)
Karja viikingipaat lasti vette (8)
Torni ja Tallinna tänava ristmik avati liikluseks (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud