[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 15. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Arvamus

TOOMAS ALATALU AINULT MEIE MAAS: Põhiseadus ja seadused üheksateistkümneks aastaks!
Autor: Toomas Alatalu, ajaloolane
Teisipäev, 09. jaanuar 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Toomas Alatalu. Foto: erakogu

Hispaania ja kogu demokraatlik maailm ootavad põnevusega Kataloonia uue parlamendi kokkutulekut 17. jaanuaril. Nagu teada, võitsid iseseisvuse pooldajad parlamendis enamuse, ent nende juhid on kas pagenduses või vanglas.

End konstitutsionalistideks ehk põhiseaduse kaitsjateks tituleerinud ja kaotajateks osutunute leer aga laiab ning väidab Hispaania peaministri Mariano Rajoy õhutusel seda, et just nemad moodustavad piirkonna uue valitsuse.

Mulluste sündmuste aegu räägiti palju Hispaania 1978. aasta põhiseaduse muutmisest ning kaks suurparteid – rahvapartei ja sotsialistid – lubasid põhiseaduse muutmise komisjoni loomist, ent asi ei liigu.

Kriisi lahendamise võti

Samas on alanud aasta Hispaanias kuulutatud põhiseaduse juubeliaastaks, sest too jõustus 29. detsembril 1978. Sellele eelnes rahvahääletus 6. detsembril, millest võttis osa 67,11% valijaist. Hääletuse 87,78%-line toetus põhiseadusele tähendas seda, et kogu elanikkonda arvestades toetas põhiseadust 59% hispaanlastest. Julma kodusõja ja pikaajalise diktatuuri (1936–1976) järgses riigis oli raske teist tulemust oodata. Pealegi olid põhiseaduse kirjutajate seas enamuses eelmise režiimi ametnikud.

Hispaania praeguse võimupartei konflikt Katalooniaga algas viimase 2005. aastal heaks kiidetud uue autonoomiaseaduse tagasivõtmisest. See juhtus 2011. aastal. Mõõduvõtt kasvas kiiresti selleni, et katalaanid hakkasid autonoomia asemel iseseisvust taotlema.

Mõtlematult jõudu kasutanud keskvõim üritas lüüasaamisest välja tulla jõu kasutamist lubava põhiseaduse §155 abil. Ehk siis – keskvõim ise aitas tõsta päevakorda põhiseaduse muutmise, mida praegu Hispaanias laialt diskuteeritakse. Nagu ikka säärastel puhkudel – otsides tuge mujalt, tugevamatest riikidest.

Nii saabki öelda, et käivitunud diskussiooni aluseks on USA kolmanda presidendi (1801–1809) Thomas Jeffersoni pakutud printsiip, mis küll USA põhiseadusesse ei läinud, aga on üldteada. Nimelt – „iga põhiseaduse ja seaduse loomulik iga on 19 aastat. Kui need kehtivad kauem, on tegu jõu- ja mitte õiguspoliitikaga (it is an act of force and not of right).”

Just nii kirjutas Jefferson oma tulevasele riigisekretärile ja USA neljandale presidendile (1809–1817) James Madisonile 1789. aastal. Viimane aga omas enamust põhiseaduse kirjutajate hulgas ja pareeris Jeffersoni „ühe põlvkonna tarkuse” ideed viidetega sellele, et inimesed küpsevad erinevalt, protsessidel on erinev pikkus jne. Lühidalt – Jeffersoni täpsus jäi fikseerimata, ent tema 19 aastat tulevad ikka ja jälle päevakorrale siis ja seal, kus kitsas käes.

Nüüd juhitaksegi Hispaanias tähelepanu sellele, et USA 1789. aasta põhiseadusele on tehtud 27 parandust ehk üks kaheksa aasta kohta. Seda hoolimata asjaolust, et põhiseaduse muutmine on kõikjal protseduuriliselt väga keerukas ja aeganõudev protsess.

Sama toimub mujal – Saksamaal on alates 1949. aastast põhiseadust muudetud 70 korda, Prantsusmaal alates 1958. aastast 25 korda jne. Hispaanias on aga frankismi-lõhnalist põhiseadust muudetud vaid kahel korral – 1992 ja 2011 – ning seotult Euroopa Liidu ja eurotsooniga liitumisega.
Peaks olema selge, mida juuraprofessorid tahavad nende võrdlemistega riigi suurima partei jäärapäistele poliitikutele öelda – Kataloonia kriisi lahendamise võtmeks saavad olla vaid põhiseaduse ja seaduste muutmised.

Kui nüüd tulla Hispaaniast Eestisse, siis meie põhiseadus kiideti 28. juunil 1992 heaks 66,8 %-lise osaluse juures toetusega 91,9%. Selge tagasilanguse õhin, millega taastati iseseisvus, põhjustas kindlasti avalikustunud vastuolu Põhiseaduse Assamblees pealejäänud seltskonna ja vastasleeri vahel, mis päädis rahvaalgatuse väljajätmisega tekstist.

Veelgi suuremat vastukaja tekitasid mängud presidendi otsevalimisega, mida lubati vaid ühekordse käiguna põhiseaduse rakendusotsuses.

Lõpetaks peenhäälestuse

Mõistagi on ka Eesti põhiseadust muudetud. Täpsemalt selle detaile. Euroopa Liiduga liitumisest tulenevad muutused sai heakskiidu 2003. aasta rahvahääletusel, ülejäänud muudatused (nelja-aastased volikogud, eesti keele kaitse, kaitseväe juhataja alluvus, valimisõigus 16-aastaselt) tegi riigikogu.

Kirstunaelaks on aga jätkuvalt presidendi otsevalimised, mida riigikogu on korduvalt üritanud sätestada. Samuti on selleks korduvalt allkirju kogutud. Tagatipuks on presidendivalimised ise kukkunud alati välja teisiti, kui kehtivas seaduses mõeldud.

Kõigest hoolimata ei anta kehtiva korra kehtestanud monopoli käest, ehkki terve mõistus ütleb: kui asi on viis korda nurjunud, anna võimalus teisele arvamusele (et sellel polnud mingit häda, näitasid ju 1992. aasta presidendivalimised ise).
Ehk võtaks nüüd asja nagu Hispaanias, kus avalikult leitakse, et Ameerikas oli omal ajal tark president! Ka meil on see tinglik 19 aastat täis mis täis. Lõpetaks peenhäälestuse ja teeks korraliku põhiseaduse paranduse. Rahvahääletuse abil.

Täna loetuimad
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (8)
Ralliauto kahjustas Kaali trahteri seina
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (6)
Muhulane Ivari Vokk jättis Vetteli
Saaremaa koolipoiss kirjutab telesaatesse lugusid
Rallinädal tõi politseile 81 menetlust
JUHTKIRI - Jälle häda ralliga (1)
Projekteerija: keskendume lahenduse otsimisele (4)
Ott Tänaku maal osteti 1524 euroga
Salme kool lõi kaasa Erasmus+ projektis
Kultuur kirbul - Kartul koos lisandiga
Täiskasvanute õppe nädal täies hoos
Mihkel Tanila Lätis pildil
Ralli nädalavahetusel veidi vähem praamireisijaid
Vutinaised võitsid teise liiga
Nädala loetavuse top 5
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (17)
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (8)
Ralliauto kahjustas Kaali trahteri seina
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (20)
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (6)
Kommentaarid
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (8)
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (6)
Projekteerija: keskendume lahenduse otsimisele (4)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (20)
JUHTKIRI - Jälle häda ralliga (1)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (69)
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga (3)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (17)
Kikas: soojafirma müük oluliselt soojahinda ei tõsta (51)
Kesklinn saab suuremad liiklusmärgid (19)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud