[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 24. oktoober 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Arvamus

Eesti peaks tunduvalt vähem jahuma õigusriigist (1)
Autor: Toomas Alatalu
Neljapäev, 07. detsember 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Pole midagi teha – praegu pingutatakse mõiste “õigusriik” pruukimisega Eestis ja ka Euroopas (seoses Katalooniaga) selgelt üle.

Tagajärjeks on seegi, et mõiste mõjub järjest negatiivsemalt, sest mis pagana õigusriik see on, kui iga teine riigiametnik toimetab raha oma tasku ja seejuures jääb seaduse mõttes puhtaks poisiks – nagu see kipub järjepanu Eestis olema. Või ühe osa rahva arvamisõiguse aastakümnetepikkune eiramine – nagu see sünnib Hispaanias?

Ilmselt on vaja kohe juhtida tähelepanu sellele, et saksakeelse mõiste Rechtsstaat lihtsa ümberpaneku asemel võinuks Eesti juristid taasvabanemise järel mõelda selle mõiste tõlkimisele Euroopa Liidus domineerinud inglise keelest, kus sama asja kohta öeldakse rule of law. Eks ole – riigist pole juttugi ja kui tõlkida see näiteks „seaduskorraks”, kõlaks asi sisult paremini kui „õigusriik”, mis – Wikipediale viidates – „sisaldab väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga”.

Kas India on õigusriik?

Ideaalset riiki pole olemas, aga parem on ikkagi rääkida seaduskorrast, kus on ka vigaseid seadusi, kui pidevalt korrutada, et meil on õigusriik ehk kõik on juba korras. Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora üritab küll asja parandada mõistega „normaalne õigusriik” (EE, 29.11.), aga ega seegi kaugele vii. Nagu ei viiks ka väide „osaliselt õigusriik”, sest pole ju isegi osalist rasedust.

Mõiste parendamisele-täiustamisele tasub tõsiselt mõelda, sest see on Euroopa Liidu üks põhiväärtusi – riikidelt oodatakse muutumist „õigusriigiks” ja see ei puuduta üksnes Euroopat, kus asjad „õiglase ja hea valitsemisega” on enam-vähem korras.

Moora rääkis sellest ühenduses Eesti laevakaitsjate või palgasõdurite saatusega Indias, mida endine välisminister Marina Kaljurand kommenteeris ETV saates nii: „Meil võivad olla oma subjektiivsed vaated India kohtusüsteemile, aga rahvusvahelise hinnangu järgi on India ikkagi demokraatlik ja õigusriik.”

Võtab õlgu kehitama, aga katsu suurtega vaielda. Moora teebki just sel kohal Eesti paremaks, väites, et „normaalne õigusriik lihtsalt ei valeta, ei smugelda, ei riku seadust ja kehtivaid kokkuleppeid”. Järgneb kiidulaul sellele, et Eesti olla loobunud kavast laevamehed Indiast kavalusega välja toimetada. Mujal meenutati, et vahetult enne meie meeste vahelejäämist said oma meeste salajase äratoomisega samast India osariigist hakkama Itaalia võimud ehk siis eestlastele nuheldi selgelt kaela teise EL-i liikmesriigi ja ka õigusriigi (?) patud.

Mõistagi on Eestit ja Itaaliat raske võrrelda, ent Eesti eksvälisministri õigustus võtab tummaks, sest jääb mulje, et meeste vabastamise taktika valiku aluseks saigi väide Indiast kui „õigusriigist”. Ma ei pea silmas itaallaste taktika kordamist, kuid välispoliitikas ja diplomaatias on ruumi ka isiklike suhete loomisele ja kasutamisele, et teatud otsuseid kiiremini vastu võetaks.

Eesti loidus Indias


Paraku kinnitab pilk välisministeeriumi kodulehele ammu silmatorganut – Eesti suhted maailma ühe kiiremalt areneva suur- ja IT-riigiga on enam kui minimaalsed.

Riigi tipp-poliitikutest käis Indias viimati – veebruaris 2014 – majandusminister Juhan Parts ja laevameeste juhtumi aegu on siin käinud kaks India ministrit, viimasena mais 2017 välisasjade riigisekretär M. J. Anbar. Rääkimata sellest, et ainuke teadaolev India suursaadiku Tallinna väljakutsumine toimus alles kaks kuud tagasi.

Raske öelda, miks meie välispoliitikas on niisugune auk ehk mis doktriini alusel või keda kummardades oleme Indiat ignoreerinud. Eriti Hiina ja Jaapaniga võrreldes. Ometi pakuks suhtlemine Indiaga nii meile kui ka neile üldist tähelepanu äratavaid võimalusi. Kas või teadmine, et maist 2014 India peaministriks olev Narendra Modi jõudis veel enne Donald Trumpi saada kuulsaks oma tviitidega, milliseid ju Kadrioruski harrastati, ning kas või ÜRO kuluaarides on olnud alati ruumi kohtumisteks.

Tuleb meelde seegi, et Taavi Kotkal õnnestus majandusministeeriumi asekantslerina aprillis 2015 teha Jaapani peaminister Shinzo Abest Eesti e-resident. Sestap küsigem: miks pole meie e-residentide nimekirjas India keskvalitsuse või Tamil Nadu osariigi tegelasi?

Välispoliitikat tuleb ajada nii, nagu see igal konkreetsel juhul on võimalik ja vastaspoolele vastuvõetav. Tunnistan sedagi, et kui Allar Jõks oli mullu lähedal presidendikoha võitmisele, oli mul mõttes valmis kirjeldus selles, kuidas Jõks ja Modi – mõlemad pea peal seistes – arutavad Eesti laevameeste tagasitulekut Indiast.

Mis aga puutub Hispaania valitsusse, kes oma tegemisi Kataloonias õigustab samuti „õigusriigist” rääkimisega, siis tasub teada, et sealne opositsioon (partei Podemos ja liitlased) on andnud kohtusse põhiseaduse § 155, mille alusel keskvalitsus praegu Kataloonias toimetab.

Tekib küsimus, kas konstitutsionalismist rääkimine tähendab seda, et põhiseaduse iga paragrahviga pole kõik korras. On ju ilmne, et kui 39 aastat hiljem kasutatakse esimest korda sootuks teistes tingimustes ja enne Euroopa Liitu astumist kirja pandud repressiivset paragrahvi, siis kas oleme ikka aastas 2017?

See on Hispaania seadusandluse vajakajäämine, millele pidanuks ammu tähelepanu juhtima Euroopa Liit ja eriti tema just seaduste järelevalveks ellu kutsutud nn Veneetsia komisjon, kus ka Eesti on esindatud. Elik – järeltunde väärivad kõik ja iga mõiste olgu vastavuses selle sisuga.

Artikkel ilmus Õhtulehes.

Täna loetuimad
Vald ei saa pakutud miljonit vastu võtta
Kuressaarest ei saa 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna
Kesklinnas Hiina graniitplaate ei kasutata
JUHTKIRI - Endale otsa vaatamise aeg (1)
Soome pillilaager tekitas noortes huvi muusika vastu
Saaremaa saab üks-kaks Omniva pakiautomaati juurde
Politsei kontrollis juhtide kainust
Margus Vaheril ilmus esimene raamat
Külavanemate suurfoorum tulekul
Haldusreformi arengusuunad  (1)
Vald tahab tööle võtta võlanõustaja
Lugeja küsib, jurist vastab
Saare memmede kontserdireis Lääne-Virumaale
Vähenenud töövõimega inimesed maakonnas on tööturul aktiivsed
Saarlased annetasid 68 liitrit verd
Nädala loetavuse top 5
Kuressaare saab veel ühe teise ringi riiete poe (6)
Õllepruulijate vaheline vimm ei rauge (2)
Auto läks omaniku visatud suitsukonist põlema (3)
Kolme päeva jooksu võitsid Nikolajev ja Kuslap
Auriga keskus sai kümneaastaseks
Kommentaarid
Haldusreformi arengusuunad  (1)
JUHTKIRI - Endale otsa vaatamise aeg (1)
Saaremaa vallal sai aasta täis (10)
Õllepruulijate vaheline vimm ei rauge (2)
Saaremaa kalleima mõisa hind langes kordades (1)
Augustikuisel leidmiste teel: Enda Naaber Nipsusti luulekogu (1)
Auto läks omaniku visatud suitsukonist põlema (3)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (90)
Aive Kesküla on aasta põllumees 2018 kandidaat (1)
Vingugaasianduri olemasolu võib päästab elusid (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud