[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 23. juuli 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Arvamus

Eesti peaks tunduvalt vähem jahuma õigusriigist (1)
Autor: Toomas Alatalu
Neljapäev, 07. detsember 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Pole midagi teha – praegu pingutatakse mõiste “õigusriik” pruukimisega Eestis ja ka Euroopas (seoses Katalooniaga) selgelt üle.

Tagajärjeks on seegi, et mõiste mõjub järjest negatiivsemalt, sest mis pagana õigusriik see on, kui iga teine riigiametnik toimetab raha oma tasku ja seejuures jääb seaduse mõttes puhtaks poisiks – nagu see kipub järjepanu Eestis olema. Või ühe osa rahva arvamisõiguse aastakümnetepikkune eiramine – nagu see sünnib Hispaanias?

Ilmselt on vaja kohe juhtida tähelepanu sellele, et saksakeelse mõiste Rechtsstaat lihtsa ümberpaneku asemel võinuks Eesti juristid taasvabanemise järel mõelda selle mõiste tõlkimisele Euroopa Liidus domineerinud inglise keelest, kus sama asja kohta öeldakse rule of law. Eks ole – riigist pole juttugi ja kui tõlkida see näiteks „seaduskorraks”, kõlaks asi sisult paremini kui „õigusriik”, mis – Wikipediale viidates – „sisaldab väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga”.

Kas India on õigusriik?

Ideaalset riiki pole olemas, aga parem on ikkagi rääkida seaduskorrast, kus on ka vigaseid seadusi, kui pidevalt korrutada, et meil on õigusriik ehk kõik on juba korras. Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora üritab küll asja parandada mõistega „normaalne õigusriik” (EE, 29.11.), aga ega seegi kaugele vii. Nagu ei viiks ka väide „osaliselt õigusriik”, sest pole ju isegi osalist rasedust.

Mõiste parendamisele-täiustamisele tasub tõsiselt mõelda, sest see on Euroopa Liidu üks põhiväärtusi – riikidelt oodatakse muutumist „õigusriigiks” ja see ei puuduta üksnes Euroopat, kus asjad „õiglase ja hea valitsemisega” on enam-vähem korras.

Moora rääkis sellest ühenduses Eesti laevakaitsjate või palgasõdurite saatusega Indias, mida endine välisminister Marina Kaljurand kommenteeris ETV saates nii: „Meil võivad olla oma subjektiivsed vaated India kohtusüsteemile, aga rahvusvahelise hinnangu järgi on India ikkagi demokraatlik ja õigusriik.”

Võtab õlgu kehitama, aga katsu suurtega vaielda. Moora teebki just sel kohal Eesti paremaks, väites, et „normaalne õigusriik lihtsalt ei valeta, ei smugelda, ei riku seadust ja kehtivaid kokkuleppeid”. Järgneb kiidulaul sellele, et Eesti olla loobunud kavast laevamehed Indiast kavalusega välja toimetada. Mujal meenutati, et vahetult enne meie meeste vahelejäämist said oma meeste salajase äratoomisega samast India osariigist hakkama Itaalia võimud ehk siis eestlastele nuheldi selgelt kaela teise EL-i liikmesriigi ja ka õigusriigi (?) patud.

Mõistagi on Eestit ja Itaaliat raske võrrelda, ent Eesti eksvälisministri õigustus võtab tummaks, sest jääb mulje, et meeste vabastamise taktika valiku aluseks saigi väide Indiast kui „õigusriigist”. Ma ei pea silmas itaallaste taktika kordamist, kuid välispoliitikas ja diplomaatias on ruumi ka isiklike suhete loomisele ja kasutamisele, et teatud otsuseid kiiremini vastu võetaks.

Eesti loidus Indias


Paraku kinnitab pilk välisministeeriumi kodulehele ammu silmatorganut – Eesti suhted maailma ühe kiiremalt areneva suur- ja IT-riigiga on enam kui minimaalsed.

Riigi tipp-poliitikutest käis Indias viimati – veebruaris 2014 – majandusminister Juhan Parts ja laevameeste juhtumi aegu on siin käinud kaks India ministrit, viimasena mais 2017 välisasjade riigisekretär M. J. Anbar. Rääkimata sellest, et ainuke teadaolev India suursaadiku Tallinna väljakutsumine toimus alles kaks kuud tagasi.

Raske öelda, miks meie välispoliitikas on niisugune auk ehk mis doktriini alusel või keda kummardades oleme Indiat ignoreerinud. Eriti Hiina ja Jaapaniga võrreldes. Ometi pakuks suhtlemine Indiaga nii meile kui ka neile üldist tähelepanu äratavaid võimalusi. Kas või teadmine, et maist 2014 India peaministriks olev Narendra Modi jõudis veel enne Donald Trumpi saada kuulsaks oma tviitidega, milliseid ju Kadrioruski harrastati, ning kas või ÜRO kuluaarides on olnud alati ruumi kohtumisteks.

Tuleb meelde seegi, et Taavi Kotkal õnnestus majandusministeeriumi asekantslerina aprillis 2015 teha Jaapani peaminister Shinzo Abest Eesti e-resident. Sestap küsigem: miks pole meie e-residentide nimekirjas India keskvalitsuse või Tamil Nadu osariigi tegelasi?

Välispoliitikat tuleb ajada nii, nagu see igal konkreetsel juhul on võimalik ja vastaspoolele vastuvõetav. Tunnistan sedagi, et kui Allar Jõks oli mullu lähedal presidendikoha võitmisele, oli mul mõttes valmis kirjeldus selles, kuidas Jõks ja Modi – mõlemad pea peal seistes – arutavad Eesti laevameeste tagasitulekut Indiast.

Mis aga puutub Hispaania valitsusse, kes oma tegemisi Kataloonias õigustab samuti „õigusriigist” rääkimisega, siis tasub teada, et sealne opositsioon (partei Podemos ja liitlased) on andnud kohtusse põhiseaduse § 155, mille alusel keskvalitsus praegu Kataloonias toimetab.

Tekib küsimus, kas konstitutsionalismist rääkimine tähendab seda, et põhiseaduse iga paragrahviga pole kõik korras. On ju ilmne, et kui 39 aastat hiljem kasutatakse esimest korda sootuks teistes tingimustes ja enne Euroopa Liitu astumist kirja pandud repressiivset paragrahvi, siis kas oleme ikka aastas 2017?

See on Hispaania seadusandluse vajakajäämine, millele pidanuks ammu tähelepanu juhtima Euroopa Liit ja eriti tema just seaduste järelevalveks ellu kutsutud nn Veneetsia komisjon, kus ka Eesti on esindatud. Elik – järeltunde väärivad kõik ja iga mõiste olgu vastavuses selle sisuga.

Artikkel ilmus Õhtulehes.

Täna loetuimad
Perekondlik
Keskväljaku remont söögikohtadele rõõmu ei tee (15)
Tasuta bussisõit tõi reisijaid juurde (12)
Saarlaste tasuta bussisõit Tallinnas toppab Harjumaa taga
Saaremaa lapsed hiinlaste ooperis
Karl Osvald Bulla – lõpuks ikka saarlane (3)
Kenast mulgist veel kenamaks saarlaseks
Aarne Lember – mees, kelle tööpusle on kirevast kirevam (27)
KÄES-la-FESTA (2)
Juuli tõi kõrgendatud nõudluse doonorvere järele
JUHTKIRI - Õhuke riik (4)
Puudega lastega peredele mõeldud tugisüsteemi killustatuse vähendamine (2)
Saaremaa huvikoolid said ligi 9680 eurot toetust
Euroopa jalgpallikarikad Kuressaares juba järgmisel nädalal (1)
KATARINA PÄEVIK: Hiiumaa – palju rohkem kui väike Saaremaa
Nädala loetavuse top 5
I Land Sound – elamusfestivali uus tase (4)
Kuuride asemele kerkis omapärane söögikoht (14)
Sinivetikas vallutas Saaremaa põhjaranniku
Torni ja Tallinna tänava ristmik avati liikluseks (4)
Muhus põles elumaja
Kommentaarid
Puudega lastega peredele mõeldud tugisüsteemi killustatuse vähendamine (2)
Aarne Lember – mees, kelle tööpusle on kirevast kirevam (27)
Omniva paigaldas Liivale pakiautomaadi (4)
Tasuta bussisõit tõi reisijaid juurde (12)
KÄES-la-FESTA (2)
Euroopa jalgpallikarikad Kuressaares juba järgmisel nädalal (1)
JUHTKIRI - Väike ooperlik traditsioon (2)
JUHTKIRI - Õhuke riik (4)
Keskväljaku remont söögikohtadele rõõmu ei tee (15)
Kuuride asemele kerkis omapärane söögikoht (14)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud