[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 03. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Diabeedi vastu magusamaksuga (3)
Autor: MM
Reede, 03. november 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Adik Levin. FOTO: erakogu

Olen ise diabeedihaige ning insuliini ja teisi diabeediravimeid kasutav patsient. Apteegist tulles vaatasin suuri summasid, mida haigekassa maksab minu elushoidmise eest. Summad on Eesti pensionärile võrratult suured ja tahaks tõepoolest avaldada tänu meie maksumaksjatele, kelle abil on mul võimalik elada ja kirjutada praegust artiklitki.

Sellest halvast haigusest räägitakse meil vähe. Veel vähem on ära tehtud, et diabeetikute hulk ei suureneks nii katastroofiliselt kiiresti. Ma ei taha lugejaid hirmutada, kuid meie elu ei ole ainult lillepidu.

Diabeet on seotud pärilikkuse ja geneetikaga. Veel sada aastat tagasi võis põhjamaade kirikuraamatutes jälgida, kuidas diabeet arenes peredes. Tihtipeale jäi mitu põlvkonda vahele, kuid siis tuli järjekordne diabeedihaiguse juhtum. Nüüd aga on nii meil kui ka mujal tsiviliseeritud maailmas võimu võtmas tendents, et diabeet esineb pere igas põlvkonnas.

Ehmatav statistika

Diabeeti põeb maailmas 230–250 miljonit inimest, Euroopas 230 miljonit ja meil Eestis ligi 75 000 inimest. WHO (Maailma Tervishoiuorganisatsiooni) ja IDF-i (Maailma Diabeedi Föderatsiooni) andmetel on prognoosi järgi nende haigete hulk 2025. aastaks suurenenud 16% võrra. See on hirmuäratav arv.

Kuid see ei ole veel kõik: Euroopa 25–30 miljoni diagnoositud diabeedihaige kõrval on ligi 60 miljonit inimest, kellel on diagnoositud prediabeet ehk eeldiabeet. Meil Eestis on eeldiabeet arvutuste kohaselt umbes 140 000 inimesel. See on tõsiseltvõetav arv ja need inimesed on lähemas tulevikus kandidaadid diabeedihaigete perre.

Inimeste hulk, kellel on prediabeet, võib olla hulga suurem, sest paljud ei oska isegi ette kujutada, et neil võib-olla diabeedieelne seisund. Nad käivad tööl, aga enesetunne ei pruugi neil selle haiguse algstaadiumis hea olla, ja nii avastatakse sellistel inimestel prediabeet tihti täiesti juhuslikult.

Oleks aeg hakata kõikidele üle neljakümnestele tegema skriiningtesti, et eeldiabeet õigel ajal diagnoosida. Positiivse testi korral saaks inimene tihti ainult toiduga oma seisundit reguleerida ja diabeedi teket pidurdada. Selline test parandaks inimese elu ja tervist, lükkaks diabeedi kui haiguse vähemalt mõneks aastaks edasi või hoiaks koguni üldse ära.

Miks on diabeet nii ohtlik ja halb haigus? Aga sellepärast, et diabeet on oluline südame ja vereringe haiguste põhjus. Kardiovaskulaarsed haigused on meil ja Euroopas tihti peamised surma põhjused. Diabeet soodustab insuldi, neeruhaiguste, silmahaiguste teket. Diabeedi tagajärjeks võib olla ka alajäsemete amputatsioon. Statistika näitab, et diabeeti sureb maailmas sama palju inimesi kui aidsi.

Loomulikult tekib küsimus, miks suureneb diabeetikute hulk tsiviliseeritud maailmas nii kiiresti ning seda eriti viimastel aastakümnetel. Ühe lausega vastata ei saa, kuid minule on meeltmööda seletus, et viimase sajandi jooksul on kardinaalselt muutunud meie toidulaud.

Eesti talupoeg sõi aastatuhandeid omakasvatatud toitu. Mis aga tehakse tänapäeval? Plahvatuslikult on suurenenud toidu hulk ja muutunud selle kvaliteet, minu sügava veendumuse kohaselt halvemuse suunas. Maitsev toit ei pruugi üldse olla tervisele kasulik. 100 aastat on väga lühike aeg inimesele, et kohaneda nii suurte muutustega toidulaual. Et see protsess kulgeks füsioloogiliselt normaalselt, kulub aastatuhandeid.

Magusamaks tulgu

Ma ei esinda Eesti ja EL-i toiduainetööstuse huve. Ma ei usu ka toiduainetööstuse finantseeritud uuringute tulemusi, sest need pole erapooletud ja siin on alati olemas huvide konflikt. Võib usaldada ainult erapooletute organisatsioonide tehtud uuringuid, aga neid tuleb meie ühiskonnas ette väga harva.

Mind paneb imestama Euroopa Liidu toidukvaliteedi eest vastutavate organite jäik suhtumine probleemi. Miks ei analüüsita Euroopa heaoluriikides diabeetikute hulga kiiret kasvu tõenduspõhiselt?

Jääb mulje, et toiduainetööstuse huvigrupid tegutsevad EL-i juhtorganites üliaktiivselt. Selles asjas ei ole EL-il ka kusagilt õppida. USA näiteks korraldas oma rahvaga väga halva eksperimendi – 40 aasta jooksul soovitati minimeerida rasvade kasutamist –, mis tõi kaasa süsivesikute liigpruukimise, ülekaalulisuse, rasvumise ja diabeedi võidukäigu.

Meie väikeses Eestis on ligi 20% rahvast seotud diabeediga, kui arvesse võtta ka prediabeediga patsiendid.

Ravimitööstus on leidnud küllaltki tõhusad ravimid, meie haigekassa tagab insuliini süstivatele diabeedihaigetele nende arstimite kättesaadavuse. Insuliini eest ei maksa patsient peaaegu mitte midagi. Praegu on võimalik haigekassa toetusel saada isegi glükomeetreid koos testribadega. Minul on testribade hulk aastas suurenenud 900-ni, lastel suurendati nende hulka juba 2006. aastal 1200-ni. Selline lähenemine tagab rahuldava enesekontrolli. Kuid mis ootab Eesti ühiskonda ees 20 aasta pärast?

Poliitikutele, kes loevad raha, tuletaks meelde, et diabeedihaigete arvu kasvu pidurdamisel hakkab tunduvalt vähenema ka südamevereringe haiguste hulk. See aga annab haigekassa kulude suure kokkuhoiu.

On hädavajalik, et meie president kuulutaks siiski välja magusamaksu seaduse. Avaldan tunnustust Jevgeni Ossinovskile, kes seisab magusamaksu seaduse poolt. See oleks esimene samm õiges suunas.

Kuid me ei pea lootma mitte ainult riigile – iga inimene peaks ise enda heaks midagi ära tegema. Võiks alustada glükoosi määramisest oma veres, et saada varakult teada, kas on või ei ole prediabeeti, ja kui on, siis astuda samme, et diabeet välja ei kujuneks. Ka meist endist sõltub väga palju.

Artikkel ilmus Õhtulehes.

Täna loetuimad
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (13)
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (33)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (7)
Kuidas külad tühjaks jäid? (1)
Kas mahemuna kõrval saaks taaselustada broilerikasvatuse? (8)
„Lumehelbekesed“ tõestasid end õpilasmalevas
Kajupank liitus TalTechi ja Mereakadeemiaga (1)
Õed Peitid aitasid võita Soomet
Nurmelt 1000 m isiklik rekord (2)
Viikingid kaotasid heas hoos Transile
Saaremaa kodutütred tulid Ernakesel kuuendaks
Nädala loetavuse top 5
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (13)
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (33)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (7)
Kuidas külad tühjaks jäid? (1)
Kas mahemuna kõrval saaks taaselustada broilerikasvatuse? (8)
Kommentaarid
JUHTKIRI - Hoiame, mida armastame (1)
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (13)
Jalgratturid saavad Kuressaares oma rajad (12)
SEL-i esindajad kohtusid peaminister Jüri Ratasega (12)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (7)
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (33)
Kuressaare kesklinna paigaldati kaks künnist  (25)
Kajar Lemberi kohtuasi jäi õhemaks (17)
Kas mahemuna kõrval saaks taaselustada broilerikasvatuse? (8)
Saia ristmiku ümberehitustööd on alanud (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud