[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 08. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Arvamus

Miks olin üleni pisarais (4)
Autor: Heidi Hanso, Pajuvärava talu perenaine
Kolmapäev, 25. oktoober 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Heidi Hanso.

Istun köögilaua taga. Tuli praksub puupliidi all ja äsja Saaremaa lemmikloomade turvakodust adopteeritud uus kiisu Pajuvärava Mifie mängib põrandal mingi Uma-Raju mänguasjaga.

Toas on vaasis sügisastrid ja köök on lõigatud õunte lõhna täis, sest puupliidi kohal on mul kaval rest, kus õunu, ravimtaimi ja muud hooajalist kuivatan. Ega ma praegu palju muud teha jõuagi, kui kõike seda headust, mis suvi on andnud, purki-sügavkülma-mahlakotti toppida.

Mingi osa eestlastest kasvatab sarnaselt minule ise endale söögiks liha, teeb talveks hoidiseid sisse ega mõtle tegelikult kogu aeg sellele, kas valmistatud toit vastab mingisuguste ametkondade kehtestatud nõuetele. Aga justkui ju peaks, sest kui teed, tahad jagada ja paljud soovivad ka ehedat maakraami saada. Just sellist, nagu kunagi kodudes tehti. Kus pole säilitusaineid, värvaineid, kus mahla sees on sade või munakoorel kanakaka muster.

Toidu jagamine on laiemas mõttes üks ühiskonna toimimise alustalasid ja suhtlusviise. Kas siis, kui mul ei ole kraanikauss õige kalde all, on minu tehtud hapukurk kuidagi kehvem kui turul müüdav?

Äge mädarõikategu

Tänavu sügisel võtsin esimest korda ette mädarõikateo. Läksin ja kaevasin tuttava mädarõikapõllult Muhumaal mõned kilekotitäied juurikaid välja ning tulin nendega koju. Pesin hoolega puhtaks ja asusin koorima. Ega ma täpselt teadnud, mis ma teen, sest minu lapsepõlvekodus mädarõigast sisse ei tehtud.

Õnneks on mul paar asendamatut asendusvanaema (need tädid, kellele sa vaatamata veresuguluse puudumisele tõsiselt korda lähed ja kes siis, kui su oma vanaemad juba mulla all, kõiki vanu söögiteosaladusi teavad ja neid rõõmuga jagavad), kes mädarõikateoga hästi kursis ja oma nippe jagasid.

Koorisin ja tükeldasin alles esimest peotäit, ise mõeldes, et huvitav küll, miks seda tööd õues teha soovitati, kui silmadesse lõi valukramp ja pisarad purskusid välja. Isegi kõrvadel hakkas seest valus, kui silmale nähtamatut auru sisse hingasin.

Nii kangete eeterlike õlidega taime ma teist ei teagi, ka kõige hullem sibul on selle kõrval poisike. Palusin Umat tuua oma roosad ujumisprillid, avasin köögiakna ja püüdsin hingata õhku kaugemalt. Lapsed käisid küsimas, et miks ma sedasi nutan, kas juhtus midagi.

Jah, võib-olla just seetõttu asendusvanaema tädi Reet soovitaski selle juurikaga õues mässata. Hakkisin, silmad vees ja sall üle nina tõmmatud, kausitäie juurikat valmis ja panin kannmikserisse. Õige pea olid hakkimisest tekkinud aurud lapsemäng, sest see, mis kannmikseri avades õhku paiskus, oli nagu gaasirünnak. Lisasin vapralt äädikat, soola-suhkrut ja läbikeedetud vett ning mikserdasin pastat, kuniks mu asendamatu purustaja-sõber ära sulas. Selge, seetõttu rääkis Reet vanast heast hakklihamasinast ja kilekotist toru otsas.

Aga isegi uue köögikombaini ja õuekolimise hinnaga oli tulemus nii üle prahi äge, et kogu vaev tundus just nagu see hetk, kui pärast sünnitust lapse oma sülle saad.

Puhas kraam

Olin ostnud uued ilusad paarisajamilliliitrised purgid, sest mulle meeldib asju teha uutesse purkidesse. Ilusam ja puhtam ning ühesugusem. Sööme ju ka silmadega...

Üks pilt sotsiaalmeediasse ja juba lendasid peale mädarõikahimulised sõbrad: „Meie tahame ka!” Ja taas oleme nõuete juures. Muidugi tahan ma omatehtut jagada, olgu see siis näiteks toodud mädarõigas, mõni supikukk, mis mulle endale külmikusse ei mahu, või õunamahl, mida ma isegi kesisel õuna-aastal nii palju sain, et ise kindlasti talvega ära ei jaksa juua.

Mis seal salata, eks ma müüsin ka. Kuulutasin sotsiaalmeedias ja vahetasin oma täiesti kodustes tingimustes tehtud töö raha vastu, mis aitab minu muidu ilma igasuguse eurotoetuseta maaelule rohkem kaasa, kui mõni meede seda suudakski. Ma ei solgi turgu, sest minu kogused on laia tarbimise mõttes siiski niivõrd väikesed, et poed kahjumisse ei jää ja päris mädarõikatootjad mu mõnekümne purgi pärast tõenäoliselt pankrotti ei lähe.

Aga ametkondade silmis rikun seadust, kui loojakarja aidatud jäära liha ise ära süüa ei jaksa ja keegi sõber mõne kintsu endale küsib. Isegi tasuta ei tohi anda. Paradoksaalne, kuidas me liigina siiamaani ellu oleme suutnud jääda, sest nii peened nõuded tulid ju alles mõnikümmend aastat tagasi... Kuidagi oleme me ju kõik need tuhanded aastad elus olnud.

Kas rõõmsat elu elanud loom, kes kasvanud hoole ja armastuse ning pererahva tööga, on kuidagi vähem kvaliteetne kui kordagi elus päikesevalgust mitte näinud elukas kuskil steriilses laudanurgas? Kas oma kodus võimalikult humaanselt ja stressivaeselt loojakarja saadetud looma liha on kuidagi vähem kvaliteetne kui tapamaja kõledates koridorides oma tundi oodanud looma oma?

Hügieen ja liha saastumise vältimine on ju ka maainimesele elementaarne, sest siingi teatakse puhastest töövõtetest, ning oma tööga kasvatatud looma liha määrdumise tõttu raisku lasta on juba patulaadne. Maal on väga selge, et kõik, mida sa teed hooletult, maksab kurjasti kätte ja seetõttu tuleb siin kohe eriliselt toiduhügieenile rõhku panna.

Kukesupp omal riisikol

Rikun või seadust, aga arvan, et omatehtud söök ja selle jagamine aatekaaslastega on vajalik ja ajatu värk ning ka seda tegemise kunsti on hea jagada.

Suvel paluti mind ühele festivalile tegema kukesupi töötuba – näitasin inimestele, kuidas vabapidamislindudest supp saab. Nelja tunniga valminud suppi me ei müünud, sest see ei oleks kindlasti ühelegi „nõudele” vastanud. Mis siis, et see oli just selline supp, mida kõik vanaemad kodus oma kukkedest tegid. Kes julges, sai proovida. Omal riisikol.

Õnneks on viimase paari aastaga teinud ka veterinaaramet olulise sammu „päris” toidu toetamise osas ja oma kodust tohin ma vähemasti mitteloomset kraami müüa. Või kogukonnalaadal omatehtud vahvleid või kodukohvikus n-ö ühekordselt oma küpsetisi või hoidiseid. Lihaga on veel teine teema ja see teeb kurvaks. Aga mine tea, järsku see ikka ka läheb ajaga paremaks.

Artikkel ilmus LP-s.

Täna loetuimad
Perekondlik
Thule Kojal on oma kuusk (15)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (28)
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Läätsa külas hukkus korteripõlengus mees
Liivale poodi sõitis üle kolmesaja inimese (1)
Muhus võisteldakse esmakordselt Eestis legoautode kiirenduses
Pensionärid tähistasid külamaja soojakssaamist peoga
Maakonnast saavad Europeade’ile kõik soovijad
JUHTKIRI - Kui läheb liiga hästi
Kuidas vaigistada valu ja alandada palavikku
Följeton „Aaviku tund Hariduse tänaval”
Indrek Hargla ei oska kirjutada igavat tavalist teatrit
Jõulutäht on aastavahetuse lemmiklill
Johannes Aavik õpilase ja õpetajana Kuressaares ja mandril
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (70)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (36)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (6)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (14)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Saaremaa põllumehed lähevad pealinna meelt avaldama (1)
Thule Kojal on oma kuusk (15)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (70)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (69)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (28)
Liivale poodi sõitis üle kolmesaja inimese (1)
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata (18)
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Autod põrkasid kokku (6)
Kuressaare turu ja hoonete saatus on endiselt õhus (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud