[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 17. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

TOOMAS KÜMMEL AINULT MEIE MAAS: Kes võitis valimised? (14)
Autor: Toomas Kümmel, ajakirjanik
Reede, 20. oktoober 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Toomas Kümmel. FOTO: erakogu

Kui teha nägu, et kohalikel valimistel puudub määrav ruumiline taust, siis kõige enam hääli Eesti omavalitsustes kokku sai Keskerakond.

Kui vaadelda asju veidi teise nurga alt ja ka ruumilist mõõdet arvesse võtta, julgen väita, et volikogude valimised 2017 võitsid valimisliidud ja peibutuspardid.

Pole teaduslikku analüüsi


Olen kõigi viimaste valimistsüklite jooksul kohanud väga vähe politoloogilist teaduslikku analüüsi kohalike valimiste kohta. Jah, meil on miljonites tähemärkides meedia poolt koostatud ülevaateid ja kokkuvõtteid. On ka politoloogi tiitliga rõhutatud seltskonna märkmeid, mis ajakirjanike loomingust paljus ei erine.

Üha laieneval politoloogide kogukonnal pole ühtki sügavat teaduslikku analüüsi, mida võiks võrrelda näiteks Rein Taagepera teaduslike uuringutega politoloogias. Miks?

Põhjusi tundub olevat kaks. Esiteks liigne keskendumine erakondade tulemustele. Valimisliidud jäetakse kõrvale, sest nende tulemustega lihtsalt ei osata eriti midagi peale hakata.

Missugune on valimisliitude hingeelu, kuidas nad toimivad ja muutuvad? Kui natukenegi süveneda nende dünaamikasse, ei ole raske märgata, et perioodiliselt meelitavad erakonnad valimisliitude häältemagneteid oma ridadesse. Erakondadel on pakkuda kuldseid toiduahelaid ja administratiivset ressurssi. Kuid valimisliidudki täiendavad oma ridu, neid tekib ka uusi ja valimistest valimisteni on nad taas kohalike valimiste võitjate ridades. Midagi ei muutunud ka nendel kohalikel valimistel, ehkki valdade piirides toimusid suured muutused. Miks ei ole seda fenomeni isegi püütud analüüsida?

Dünaamiline tervikpilt väga stabiilne


Seekord said valimisliidud 26,8% ja üksikkandidaadid 0,4% antud häältest. Seega erakondade saagiks jäi 72,8% häältest. Valimisaktiivsus oli 53,4% ehk 46,6% hääleõiguslikest valijatest näitas oma eelistust mittevalimisega. Tegelikult on see väga väike osa hääleõiguslike valijate antud häältest, millel mängivad erakonnad – 38,8%. Järelikult 61,2%-le Eesti valijaist ei lähe erakonnad nende kodukoha valitsemises absoluutselt korda – nad ei valinud üldse või valisid valimisliite. Täpselt nii ahtakene erakondade toetajaskond ongi.

Teiseks ei pöörata kohalike valimiste tulemuste analüüsimisel vajalikku tähelepanu selle ruumilisele iseloomule. Politoloogid ja loomulikult ajakirjanikud ei oma tööriistu – omandatud teadmisi – territoriaalsete seaduspärasuste selgitamiseks. Üldised toetusnumbrid erakondadele ja valimisliitudele ei näita just väga palju.

Nagu öeldud, sai üleriigiliselt nendel valimistel kõigis omavalitsustes kokku kõige enam hääli Keskerakond (27,3%), järgnesid valimisliidud (26,8%), Reformierakond (19,5%), sotsiaaldemokraadid (10,3%), IRL (8,0%) ja EKRE (6,7%).

Võrreldes viimaseid kolme KOV valimist, märkame – kes üllatusega, kes vähem –, et kõige stabiilsema tulemusega on olnud valimisliidud ja kõigil erakondadel on olnud olulisi siseelulisi võnkeid, mis avaldunud valimistulemustes. Kuid dünaamiline tervikpilt on siiski väga stabiilne.

EKRE viimast tulemust võiks illustreerida viitega Mihkel Mutile: „Nüüd tuli edu, mis aritmeetiliselt on väga suur, kuigi väiksem, kui võinuks eeldada. Ometi on midagi hüsteerilist selles, kuidas viiekordse tõusu läbi teinud erakonna tulemust olematuks tahetakse teha.”

IRL kaotas nüüd selgelt, kuid nimetada seda surnud kassi põrkeks oleks liiga jõhker – elame-näeme. Tsiteerides veel kord kirjanikku: „IRL näitas, et tuntud brändidel on ikka tarbijaid, nagu Nokia telefonilgi.”


KOV valimistel saadud hääled (%)

2017 2013 2009
Keskerakond 27,3 31,9 31,5
Valimisliidud 26,8 22,7 27,0
Reformierakond 19,5 13,7 16,7
SDE 10,3 12,5 7,5
IRL 8,0 17,2 13,9
EKRE 6,7 1,3 1,9

Kui vaadata samu tulemusi maakondade ja kahe suurema linna lõikes, avaneb hoopis huvitavam pilt.
Valimisliidud on viimasel kolmel KOV valimisel saanud enim hääli kümnes maakonnas, Reformierakond kahes maakonnas ja Tartu linnas, Keskerakond Ida-Virumaal ja Tallinnas ning IRL kahes maakonnas. Muidugi tuleb arvestada, et ühes omavalitsuses võis kandideerida mitu valimisliitu, mistõttu otsene võrdlus erakondadega täiesti korrektne ei ole.

Valimisliidud

Valimistulemus (% antud häältest) Vahe teiseks tulnud nimekirjaga (protsendipunkti)
Harjumaa 40,6 15,8
Hiiumaa 48,2 22,2
Jõgevamaa 30,0 9,0
Läänemaa 58,6 46,0
L-Virumaa 42,0 24,6
Pärnumaa 46,9 32,8
Raplamaa 54,3 37,7
Saaremaa 26,0 1,1
Tartumaa 60,7 41,2
Võrumaa 55,0 41,3

Keskerakond
Ida-Virumaa 53,0 18,1
Tallinn 44,4 23,9

Reformierakond
Põlvamaa 35,6 12,9
Valgamaa 32,2 6,2
Tartu 37,4 20,8

IRL
Järvamaa 25,3 6,3
Viljandimaa 25,3 4,7

Erakondadel kindlad võimukantsid

Vaadates, kui paljude kohalike omavalitsuste volikogudes saavutas keegi absoluutse enamuse ja millise vahega järgneva ees, avaneb hoopis teistsugune pilt. See näitab valimisliitude suurt ülekaalu.
Erakonnad tunnevad end muretult Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal ning kummalisel kombel ka Järva-, Põlva- ja Valgamaal. Viimased kolm iirkonda on oma osakaalult küll suhteliselt väikesed.

Erakondadel hakkavad välja kujunema kindlad piirkonnad, kus nad saavad eduga arvestada rohkem kui mujal ning kus nende organisatsioon ja administratiivne ressurss on teised erakonnad tagaplaanile tõrjunud.

Keskerakonnal on sellisteks paikadeks Tallinn ja Ida-Virumaa, Reformierakonnal Harjumaa ja Tartu ning viimaste valimistulemuste põhjal võivad taolisteks kujuneda ka Põlva- ja Valgamaa, sotsiaaldemokraatidel Saaremaa, Hiiumaa ja Võru linn, IRL-il traditsiooniliselt Viljandi- ja Järvamaa. EKRE-legi võib kujuneda oma tugipunkt – Raplamaa, kus nad saavutasid valimisliitude järel viimati 16,6 protsendiga teise koha.

Kui koalitsiooniläbirääkimised lõpevad, võib selguda, et mõnes paigas ei osutugi valimiste võitja tegelikuks võitjaks. Nii on see juhtunud juba Viljandis, kus IRL, Reformierakond ja Keskerakond jätsid enim hääli saanud sotsid opositsiooni.

Kus aga võideti absoluutne enamus? Selliseid omavalitsusi on lisaks Tallinna linnale üllatavalt palju: Harjumaal 8, Tartumaal 5, Ida-Virumaal ja Võrumaal 4 jne. Muidugi on nende seas ka nn erandvallad Vormsi, Kihnu ja Ruhnu.

Kui vaadelda võitnud valimisnimekirjade kaupa, siis valimisliidud võtsid absoluutse enamuse mandaate koguni 19 omavalitsuses üle Eesti, Keskerakond 6, Reformierakond 5, IRL 3 ja sotsid ühes omavalitsuses. Valimisedu selgitamises saavad siit taas võimsa punkti valimisliidud.

Ebavõrdne olukord

Hoopis põnevam seisab aga ees. Mis saab valimisliitudest nelja aasta jooksul ning kui suurt survet erakonnad nende edukate liikmete värbamiseks ja poliitiliseks äraostmiseks rakendavad?

Ka valimisliitude üldisem käekäik on huvitav. Ei saa välistada, et parlamendierakonnad püüavad valimisliitude mahasurumiseks kasutada seadusandlikke teid. Jutud valimisliitude ärakeelamisest pole ju kuhugi kadunud – erakondade tagatubade suitsunurkades ja parlamendi puhvetis tuleb see aeg-ajalt ikka kõne alla. See on kindlasti teema, kus kartellierakonnad võivad üksmeele leida.

Teisalt ei tasu alahinnata kodanikualgatusi, mis organiseeruvad erakondadest erineval alusel. Küsisin kord ühelt pikaaegselt vallajuhilt, miks ta mõnda erakonda ei ole astunud ja visalt oma valimisliiduga valimistel jätkab. Vastus oli mõtlemapanev: „Erakonnas nivelleeruvad inimesed teatud ühtsel intellektuaalsel tasemel – kahjuks on see tavaliselt kõige madalam tase. Valimisliidus ei suruta üksikisikut alla.”

Valimisliidud kui kodanikualgatused peavad raha ja muud ressursid valimisteks leidma ise, erinevalt erakondadest neid maksumaksja perioodiline pidev rahavoog ei toida. Seega on valimisliidud ja erakonnad ebavõrdses seisus, ehkki õigussüsteemi üht alusprintsiipi, võrdset kohtlemist, ei ole keegi Eestis ära muutnud.

Tugeva tulemuse teinud valimisliidud võivad koondudes hakata häälekamalt nõudma võrdseid võimalusi erakondadega. Küsimus on, kuivõrd nad suudavad ühist häält kuuldavale tuua.

On aga veel üks asjaolu. Erakondade võimuvertikaalist tüdinenud omavalitsustegelased võivad sealt lahkuda valimisliitudesse. Seda enam, et julgustavaid näiteid on esitatud. Viimastel valimistel kindlasti Haapsalu näide, kus endised kohalikud Reformierakonna juhtfiguurid osalesid valimisliidus ja tegid puhta töö, haarates 25 mandaadist 12. „Reeturid” oma ridadest välja heitnud erakond sai aga kõigest kaks mandaati, sedagi tänu riigikogu liikmest peibutuspardi abile.

(Järgneb homses lehes.)

Täna loetuimad
Pihtlas nähti haruldast lindu (10)
Isamaa kinnitas valimisnimekirjad (3)
Aasta Praktikant on Ashwath Venkatasubramamian  (1)
Väleda Päti üldvõidu said seekord Saarlased
Kes meelitab inimesi vollesaali?
Aeg lubab ja Moskva räägib jultunult  (1)
Saarlaste tähtpäevi 2019. aastal (1)
Uus aasta võiks alata korras elukohaandmetega
Saarlase meeskond võitis lumesaha leiutusvõistluse
Vollemeestele kodus kaks kaotust
Kevin Saar kutsuti Eesti koondisesse
Kaitseliidu vormid ja sümboolika raiuti raamatusse
Müürisepp võttis Väljakivilt revanši
JUHTKIRI - Lõpumärgid ja maailma liikumine
Nädala loetavuse top 5
Pihtlas nähti haruldast lindu (10)
Isamaa kinnitas valimisnimekirjad (3)
Aasta Praktikant on Ashwath Venkatasubramamian  (1)
Väleda Päti üldvõidu said seekord Saarlased
Kes meelitab inimesi vollesaali?
Kommentaarid
Aasta Praktikant on Ashwath Venkatasubramamian  (1)
Pihtlas nähti haruldast lindu (10)
Isamaa kinnitas valimisnimekirjad (3)
Aeg lubab ja Moskva räägib jultunult  (1)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (785)
Kokaiinismugeldaja taandus Kuressaare hamburgeriärist (67)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (418)
Volikogu kehtestas kosmeetilise alkoholimüügi piirangu (41)
Südalinna plaanitakse kiirtoidukohta (85)
Vald laseb uusaastaööl linnas õhku 2500 eurot (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud