Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 04. märts 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
märts 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Arvamus

Ideoloogiline diktatuur (4)
Autor: Varro Vooglaid, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees
Laupäev, 07. oktoober 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Et inimesed teevad teiste inimestega suheldes eristusi, on tavaline ja loomulik. Näiteks eristame oma sõpru või pereliikmeid võõrastest ning kohtleme neid viimastega võrreldes täiesti erinevalt. Samuti eristame enamikul spordialadel naisi meestest ning terveid inimesi puudega inimestest.

Liberaalses poliitilises filosoofias lähtutakse eeldusest, et riigivõim peab kohtlema kõiki inimesi seaduse ees võrdsena. Võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keeld on sätestatud ka Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 12, mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Põhiseaduses määratletud diskrimineerimise keeld on põhiõiguste üldteooria kohaselt mõeldud ennekõike vertikaalsete (ehk avaliku võimu ja üksikisikute vaheliste) suhete reguleerimiseks – see norm peab tagama kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees ehk selle, et avalik võim kohtleks inimesi võrdselt.

Seevastu 2004. aastal Euroopa Liiduga liitumisel jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seaduses ning 2008. aastal selle laiendusena vastu võetud võrdse kohtlemise seaduses asuti sama põhimõtet juurutama ka horisontaalsetes suhetes, luues selle tagamiseks koguni eraldi voliniku ametikoha. Seeläbi toodi võrdsuse ideaali jõustamisel sisse hoopis uus dimensioon: karistuste ähvardusel hakati rakendama egalitaristlikku põhimõtet, mille kohaselt on inimesed kohustatud ka omavahelistes suhetes käsitlema üksteist samaväärsena ning kohtlema üksteist ühetaoliselt, sõltumata isiklikest maailmavaatelistest tõekspidamistest ja neist lähtuvatest eristustest.

Nõnda oli võrdse kohtlemise seaduse vastuvõtmine ideoloogilises plaanis murranguline samm – riik võttis endale õiguse otsustada inimeste eest, milliseid eristusi nad võivad suhetes teiste inimestega teha, milliseid mitte.

Järgmine suur samm

Nüüd, ligi kümme aastat hiljem tahetakse samas suunas teha järgmine suur samm. Nimelt on sotsiaalministeeriumis juba pikemat aega valmistatud ette võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, et seaduses sätestatud diskrimineerimise keeldu ulatuslikult laiendada.

Ministeeriumi sõnul soovitakse muuta kehtivat õigust selgemaks, tagada põhiõiguste efektiivne kaitse ja luua vähemusgruppidele võrdsed võimalused õiguskaitse saamisel. Ent kristlikud ja konservatiivsed ringkonnad näevad eelnõus väga tõsiseid probleeme, mis väärivad ühiskonna teravat kriitilist tähelepanu.

Eelnõu peamine probleem seondub kavatsusega laiendada diskrimineerimise keeldu nii, et sotsiaalteenuste saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste osas, sealhulgas eluaseme saamisel, oleks diskrimineerimine keelatud mitte ainult senisel kolmel alusel, milleks on rahvus, rass ja nahavärvus, vaid ka vanuse, puude, usutunnistuse ja veendumuste ning nn seksuaalse sättumuse alusel, mis seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt on keelatud diskrimineerimise alusteks vaid töövaldkonnas ja kutseõppes.

Diskrimineerimise keelu selline laiendamine riivaks otseselt paljude konservatiivsete hoiakutega inimeste usu-, veendumuste ja südametunnistuse vabadust, samuti omandi kasutamise ja ettevõtluse vabadust. Oma kõlbeliste tõekspidamiste järgimine eraõiguslikes suhetes võib eelnõu jõustumisel karistusseadustiku paragrahvi 152 (võrdõiguslikkuse rikkumine) kohaselt tuua kaasa väärteokaristuse rahatrahvi või aresti vormis (kuni 300 trahviühikut ehk praeguse trahviühiku määra kohaselt kuni 1200 eurot) või koguni kuriteokaristusena kuni üheaastase vangistuse.

Eriliselt terav on see probleem seonduvalt diskrimineerimise keelu laiendamisega usutunnistuse ja veendumuste ning nn seksuaalse sättumuse alusel hariduses ning pakutavate kaupade ja teenuste, sh eluaseme saamise osas. Sarnane regulatsioon on paljudes lääneriikides tekitanud olukorra, mis riivab väga tõsiselt taoliste inimeste kõlbelisi tõekspidamisi, kes ei kiida homoseksuaalseid suhteid usulistel või kõlbelistel põhjustel heaks.

Seejuures on asjakohane meenutada, et homoseksuaalseid suhteid peavad ebamoraalseks nii juudi- kui ka moslemiusulised ning kõik Eesti Kirikute Nõukogu liikmeks olevad kristlikud usuühendused. Veelgi enam, TNS Emori poolt 2014. aastal läbiviidud arvamusküsitluse kohaselt peab 55 protsenti Eesti 15-aastastest ja vanematest elanikest homoseksuaalseid suhteid täiesti või pigem ebamoraalseks.

Eelneva taustal on arusaamatu, miks ei kaasanud sotsiaalministeerium eelnõu välja töötades erinevalt nn homoõigusi edendavatest organisatsioonidest usuühendusi. Samuti on arusaamatu, miks jätsid eelnõu koostajad eelnõu mõjusid hinnates tähelepanuta kavandatavate seadusemuudatuste konflikti homoseksuaalseid suhteid ebamoraalseks pidavate inimeste südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse ning omandi kasutamise ja ettevõtluse vabadusega.

Näiteks Ühendkuningriigi, USA ja Kanada kogemusest on teada palju juhtumeid, kus seesugune diskrimineerimise keelu laiendamine on toonud kaasa väga tõsised põhiõiguste riived ning seeläbi elementaarsete kodanikuõiguste mahasurumise. Riiklikult tagatud suurte rahaliste karistuste osaliseks on saanud nii kristlastest kodumajutuse pidajad, kes ei nõustu oma moraalsetele veendumustele tuginedes oma kodus majutama homopaare, kui ka kristlastest peopaikade omanikud, fotograafid ja pagarid, kes on keeldunud oma teenuste osutamisest nn homopulmade läbiviimiseks.

Eelnevat arvestades võib liialdamata rääkida kristliku õpetusega kooskõlas oleva eluviisi kriminaliseerimise püüdlusest.

Kahetsusväärselt on võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas kõnealune probleem täielikult maha vaikitud – jääb mulje, nagu puuduks kavandataval seadusemuudatusel kolmandate isikute õigustele ja vabadustele üleüldse igasugune mõju. Iseenesest pole see üllatav, pidades silmas, et eelnõu üks põhiautor on sotsiaalministeeriumilt ülevoolavat tegevustoetust saava Eesti LGBT Ühingu juhatuse liige ning nimetatud ühing on omakorda üks esimesi, kellega ministeerium eelnõu kooskõlastas.

Siiski on sotsiaalministeerium hakanud vähemalt kaudselt tunnistama, et tegelikult oleks eelnõu seaduseks saamisel kolmandate isikute õigustele vägagi tõsine mõju. Vikerraadio 24. septembri saates „Kirikuelu” tunnistas ministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter, et kavandatava seadusemuudatuse kohaselt oleks keelatud ja seega ka karistatav, kui näiteks üks usuühendus keelduks oma ruumide rentimisest mõnele nn homoõiguste eest seisvale organisatsioonile, kuna see kujutaks endast diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel.

Niisiis ei eitagi sotsiaalministeeriumi esindajad, et nad arvavad endal olevat õiguse otsustada, milline osa kristlaste ja teiste inimeste siiani igati seaduslikust käitumisest tuleks arvata seadusevastaseks. Ilmne eesmärk on kehtiva õiguse muutmisega sundida inimesi karistuse ähvardusel homoseksuaalseid suhteid heaks kiitma. Ilmselgelt on seda võimatu ühildada ühiskondliku vabaduse ideaaliga – pigem peegeldub siit ideoloogilise diktatuuri ihalus.

Ootuspärane olukord

Sellisesse olukorda jõudmine võib tunduda uskumatuna, ent tegelikult on see pigem ootuspärane. Just niisuguste suundumuste eest hoiatasime ühiskonda juba 2014. aastal sihtasutusega Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kampaaniat „Kaitskem üheskoos perekonda!” käivitades. Hoiatasime ju, et kooseluseaduse läbisurumine on osa laiemast homoideoloogia kehtestamise püüdlusest, mille ilming on edaspidi ka usu-, veendumuste ja südametunnistuse vabaduse jõuline ahistamine.

Vastuväitena võib osutada, et usu- ja veendumuste vabadus, nagu ka omandi kasutamise ja ettevõtluse vabadus ei ole absoluutsed ning neid võib muude oluliste hüvede tagamise nimel piirata. Jah, kuid niisugused piirangud peavad igal juhul olema proportsionaalsed, mis tähendab, et võrdse kohtlemise põhimõtet on vale käsitleda ülimusliku hüvena, mille ees peavad kõik teised põhiseaduslikud väärtused, õigused ja vabadused taanduma.

Pangem seejuures tähele, jutt käib mitte teatud aktiivse käitumise keelamisest, vaid riiklikult pealesunnitud käitumisest – soovist karistada inimesi tegevusetuse ehk selle eest, kui nad ei nõustu käituma avaliku võimu poolt sunnitud viisil. Seda ka juhul, kui sellega ei ole tekitatud kellelegi otsest kahju.

Vaba ühiskond?


Kaalul on põhimõtteline küsimus sellest, kas Eesti peaks olema riik, kus avaliku võimu karistusaparaadi ähvardusel sunnitakse kogu ühiskonnale peale kitsast arusaama võrdsuse ideaalist, või jääb peale konservatiivne vabaduse ideaal, mille kohaselt ei tohi riik sekkuda liigselt eraõiguslikesse suhetesse ning peab võimaldama inimestel endil korraldada oma elu ja suhteid vastavalt oma moraalsetele veendumustele, kui sellega ei põhjustata teistele kahju.

Peaksime endalt küsima, kas on tõesti riigi asi sundida inimestele peale üht kitsast ideoloogilist programmi ning hakata neid otseselt karistama, kui nad ei nõustu taganema selle programmiga mitte ühilduvatest veendumustest. Kas sellist riiki saab vähegi ausameelselt nimetada vabaks ühiskonnaks?

Miks ei võiks näiteks ateistidele jääda õigust keelduda oma korteri rentimisest kristlastele või moslemitele ning miks ei võiks kristlikule koolile jääda õigust mitte palgata lastele õpetajaks praktiseerivat homoseksuaali või veendunud moslemit? Need on kõike muud kui retoorilised küsimused.

Kokkuvõttes tuleks võrdse kohtlemise seaduse muutmine sotsiaalministeeriumis plaanitud kujul peatada. Seda enam, et kõnealust seadusemuudatust ei nõua isegi mitte Euroopa Liidu asjakohased direktiivid.

Eesti Vabariik ei tohi kujuneda ideoloogiliseks diktatuuriks, vaid peaks jääma kohaks, kus inimestel on võimalik ühiskonnas osaleda, ilma et neid sunnitaks tsiviilõiguslikes suhetes riiklike karistuste ähvardusel käitumisele, mida nende südametunnistus ei saa heaks kiita.

Täna loetuimad
Saare politseinikud said tunnustusi ja ülendusi
SÜGi remondiks tehti liiga kõrged pakkumised
Saaremaa huvikoolid märtsi eest õppetasu ei küsi (1)
Mihkel Nõu regioonis teine
Nädala loetavuse top 5
Naine sõitis Mändjalas kraavi (7)
Maskita postitöötaja trügis tuppa  (14)
Koroona lööb negatiivseid rekordeid (49)
Edward Laane: meil on ees rasked nädalad  (12)
Saaremaal algas eakate vaktsineerimine (10)
Kommentaarid
Harry Raudvere asutab Põliseestlaste Rahvaerakonda (100)
Saaremaal algas eakate vaktsineerimine (10)
Vald tahab poodide uste juurde maskide kontrollijat (46)
Edward Laane: meil on ees rasked nädalad  (12)
Saaremaa huvikoolid märtsi eest õppetasu ei küsi (1)
Maskita postitöötaja trügis tuppa  (14)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (117)
Koroona lööb negatiivseid rekordeid (49)
Saaremaa gümnaasium alustas avalduste vastuvõttu (2)
JUHTKIRI - Perearsti töörõõm (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud