[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 03. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Arvamus

TOOMAS ALATALU AINULT MEIE MAAS: Karjume valjusti “Korea!” ja tegeleme Ukrainaga
Autor: Toomas Alatalu, ajaloolane
Teisipäev, 26. september 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Toomas Alatalu. FOTO: erakogu

Käimasolev ÜRO peaassamblee on järjekordne hea näide suure poliitika tegemisest avalikkuse ees – kõige kõvemad väljaütlemised kõlavad sellest, millega tuleb juba ette leppida, samas kui toimetamine peamises liigub erilist tähelepanu äratamata.

Alustaks sellega, et samaaegselt 90 riigipea ja 39 valitsusjuhi kogunemisega New Yorgis tuli 19. septembril kokku ka Hollandi parlament. Nagu teeb kuninganna Inglismaal, nii luges ka Hollandi kuningas Willem-Alexander ette valitsuse uue töökava.

Selles oli muuhulgas kirjas summa, mis eraldatakse 2018–2020 peetavale kohtuprotsessile Malaysia Airlinesi reisilennuki (lend MH17) allatulistamise süüdlaste üle. Vastav isikute ring on täpsustatud ja 5. juunil levitas uurimiskeskus Bellingcat ka pilte, mis kinnitavad, et lennuki allatulistajaks oli Venemaalt kohaletoimetatud tapariist Buk.

Elik – järgmise aasta üks avalikkuse peatähelepanu tõmbavaid üritusi on kindel ning selle paratamatu Venemaa-vastalisus vajutab pitseri nii Putini tagasivalimisele kui ka jalgpalli MM-ile. See aga tähendab Kremlile vajadust eesseisvat negatiivset iga hinna eest vähendada.

Sestap võis pärast Donald Trumpi ja Vladimir Putini esmakohtumist Hamburgis juuli algul ning teadet, et USA on ametisse määranud oma eriesindaja Ida-Ukraina asjus – tuletaks meelde, et 2014. aastast peale tegelesid sellega vaid Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina ja Venemaa –, oodata Kremli sisulist reageeringut venimahakanud kriisi lahendamiseks.

Ära räägi, vaid tee!

Alternatiiv tehti selgeks augustis – Ukraina ja Moldova esitasid taotluse arutada ÜRO peaassambleel ehk kõikide riikide osalusel Vene vägede väljaviimist oma territooriumilt. Loomulikult jäänuks see propagandaürituseks, sest peaassamblee arvamus pole kohustuslik, ent algatatu koos teiste märguannetega sundis Venemaad ennast ilmutama aktiivsust kitsamas ringis ehk ÜRO julgeolekunõukogus.

5. septembril teataski Hiinas viibinud Putin ootamatult, et on nõus ÜRO rahuvalvajate ehk sinikiivrite paigutamisega Donbassi, tagamaks sealse OSCE missiooni julgeolekut. Tegelikult tõstis sinikiivrite teema juba 2015. aastal Ukraina president Petro Porošenko, kes soovis nende paigutamist Ukraina-Venemaa piirile, lõpetamaks viimase vägede edasi-tagasi voorimise.

Moskva tõrjus kaks aastat seda pakkumist, et nüüd ise sellega nõustuda. Esialgu vaid põhimõtteliselt, sest Putini pakkumises kõlas vaid sinikiivrite paigutamine „sõdivaid pooli, st Ukrainat ja separatiste lahutavale kontrolljoonele ja mitte kuhugi mujale”. Pärast Putini telefonikõnesid Prantsuse presidendi ja Saksa kantsleriga muutus määratluse lõpp – „ja ka mujale” –, ent arusaadavalt pole see veel Ukraina-Venemaa piir ehk vaidlused jätkuvad. Kahe riigi piir aga on kirjas Ukraina esitatud alternatiivses otsuse projektis.

Oluline on see, et Venemaa välisministril Sergei Lavrovil tuli sellest Putini uuest ettepanekust rääkida julgeolekunõukogu istungil, ent seisus, kus USA asepresident Mike Pence ja Ukraina president Petro Porošenko tõusid kiirelt püsti ja lahkusid ruumist.

Tuleb lisada, et säärasest kehakeelest – ära räägi, vaid tee! – on saanud osa USA uuest Venemaa-poliitikast. Ärimees Trump on tõeline leid suures poliitikas ja tema kõnet ÜRO-s kuulates oli tuline kahju sellest, et pole enam elus endist nõukogudemaa liidrit Nikita Hruštšovi – nad oleksid ületamatu paar!
Praegu jääb leppida Trumpiga, kes ühe lausega lajatab nii, et pole midagi lisada – „Olen valmis Põhja-Korea hävitama”, et siis hetk hiljem süütult täiendada: „Isoleerime Kimi režiimi, kuniks ta muudab oma käitumist.” Ehk siis ei nõuagi režiimi väljavahetamist. Nagu ta ei nõua ka – erinevalt Euroopa Liidu vastavasse avantüüri viinud tegelastest – Assadi režiimi väljavahetamist Süürias.
Vahetult enne oma ÜRO-kõnet kontakteerus Trump telefonitsi Hiina liidri Xi Jinpingiga, ent ei rääkinud Putiniga. Mis aga puutub Koreasse, siis sealne lahendus sünnib tõenäoliselt novembris, kui Trump on visiidil Hiinas (kordub 1972. aasta, kui Richard Nixon käis enne Pekingis ja siis Moskvas), Jaapanis ja Lõuna-Koreas ning võib ka kohtuda Putiniga Vietnamis toimuval Vaikse ookeani riikide juhtide kokkusaamisel.

Kõige plahvatusohtlikum seis on praegu Kesk-Idas, sest Trumpi rünnak Iraani vastu pole seotud viimase tuumaprogrammiga – mida rünnatakse –, vaid hoopis osalemisega Süüria, Iraagi ja Jeemeni sündmustes, millest USA koos Iisraeliga tahavad teda välja tõrjuda ja sel moel ka Venemaa enesekehtestamist piirkonnas mõjutada.

Sõjamängus Eestit ei rünnatudki

Märkide poliitikast veel niipalju, et küllap jõudsid saarlasedki mõelda sellele, miks praegu Rootsis käivad suured sõjaväemanöövrid kannavad nime Aurora. Pole kahtlustki, et nime valinud isikud teadsid hästi, mis rolli mängis samanimeline sõjalaev täpselt 100 aastat tagasi ja millist närvikõdi ning paanikat on viimastel aastatel tekitanud teised sama laevastiku (Aurora on ju endiselt rivis) laevad.

Mis aga puutub õppusesse Zapad 2017, siis seal mängiti läbi kolme mänguriigi ründamine, mis kaardil asusid Poola, Leedu ja Läti kohal. Ehk siis sõjamängus Eestit ei rünnatudki. Elik oleme teatud staapides võrdsel kohal Soomega, kus toimus USA ja Vene ekspertide viimane kokkusaamine enne New Yorgis alanud poliitteatrit.

Täna loetuimad
Juubilar külvati üle kirevate lillesülemitega
Taaraautomaat ei lugenud pudeleid rahaga pandipakendiks (5)
Edward Laane räägib, mida õpetas meile koroonaviirus? (5)
Abituriendid rõõmustasid hilinenud lõpuaktuste üle
Aivi Auga: minu unistus oli saada stjuardessiks
UUS! Autoga vastu puud sõitnud neli inimest pääsesid vigastusteta (täiendatud)
Kool lõhkus rutiini
MÕTE - Poliitkorrektne elu Eestis (5)
Lepland esitab kirikutes muusikat, mis läheb lendu
Nägemiseni Nägemata Eestis!
Festival, mis loob küllust
Avasta Baltimaade mõisaid ja ajaloolisi parke
Uut põnevat lugemist saarlastele
Teatriretk Jänedale Jaan Tätte etendusele
JUHTKIRI - Rõõm lõpuaktusest
Nädala loetavuse top 5
Kesklinna liikluseks sulgemine tõi esimesed „viljad” (58)
Kuressaare haigla sattus taas terviseameti rünnaku alla (12)
Kärutäie betooni säilitamiseks pargib lossipargis raskeveok (27)
Festivali I Land Sound korraldaja küsib vallalt 25 000 eurot (45)
Vallalehte soovib välja anda kaks ettevõtet (7)
Kommentaarid
Taaraautomaat ei lugenud pudeleid rahaga pandipakendiks (5)
Laulja Merilin Mälk plaanib pärast kooli lõppu muusikaga edasi tegeleda (23)
Kärutäie betooni säilitamiseks pargib lossipargis raskeveok (27)
Edward Laane räägib, mida õpetas meile koroonaviirus? (5)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (228)
MÕTE - Poliitkorrektne elu Eestis (5)
Kesklinna liikluseks sulgemine tõi esimesed „viljad” (58)
Aasta hiiesõber on Valjala kooli õpetaja Ester Vaiksaar (9)
Kauba tänava remont toodab äridele miinust (26)
Festivali I Land Sound korraldaja küsib vallalt 25 000 eurot (45)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud