[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 06. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Keskmine hinne on igand! (10)
Autor: Märt Vooglaid, ettevõtja
Esmaspäev, 25. september 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Märt Vooglaid. FOTO: erakogu

Minu keskmine hinne kaheksanda klassi lõputunnistusel oli 3,5. Ma olin 14-aastane, aasta oli 1983. Ka keskkoolis ei pääsenud ma kordagi oma õppeedukusega autahvlile.

Küll tegelesin aga meelsasti kooliraadio eetrisse andmisel, diskofestivali korraldamisega, olin kooli fotograaf ja lisaks veel aktiivne paljude muude “klassiväliste teemadega”. Nende tegevuste edukust ei mõõdetud hinnetega. Keskkooli lõppedes ei teadnud enam kui pooled mu klassikaaslastest, kas ja kuhu minna edasi õppima. Seda sõltumata keskmisest hindest. Me olime 18-aastased. Aasta oli 1986.

Aastal 1996 kuulusin ettevõtete grupi nõukogusse, mis andis tööd kolmele tuhandele inimesele. Olin üks selle ettevõtte omanikest. Aastal 2006 valis Äripäev minu ettevõtte TOP 100 võitjaks.

Ma ei ole kindel, kas saaksin nendest saavutustest praegu rääkida, kui oleksin olnud sunnitud peale põhikooli minema õppima Kingissepa kutsekeskkooli nr 26 traktorist-mehaanikuks. Saaremaa poisina oleksin tõenäoliselt eelistanud jääda kodu lähedale ja mitte minna mandrile.

Küsimused Repsile

Ma ei taha siinkohal kuidagigi halvustada ühtegi poliitikut sellepärast, millisesse erakonda ta kuulub. Küll aga tekib selle “3,75 teema” puhul küsimus, kas me elame tänase haridus- ja teadusministri arvates riigipiiriga ümbritsetud riigis. Kas meie kutsekoolidest saadava diplomiga saab selle lõpetaja minna keskkooli lõpetanuga võrdselt kandideerima mõnda teise riigi kõrgkooli? Vastan Mailis Repsile, kes kasutab oma ettepaneku kaitsmisel väidet, et kutsekool ei ole tupiktee – ei saa.

Sarnaselt alkoholiaktsiisi tõstmisega, mis on põhjustanud kümnete miljonite maksuraha äravoolu Eestist ja toetanud Läti riiki, ei pannud selle seaduse poolt hääletajad vist tähele, et meil ei ole enam riigipiiri ja õnneks ei saa meie populistid seda ühepoolselt ka kehtestada.

Kas haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kes sunnib puberteedieas noori elama ette antud punktisüsteemis, on veendunud selles, et meie kutsekoolides pakutavad erialad on viie aasta pärast tööjõuturul üldse enam vajalikud? Kui palju me peaksime koolitama ehitajaid, kokkasid, mööblitislereid jne? Mida teha siis, kui kutsekoolid võtavad näiteks kokanduse erialale vastu 30 õpilast, aga soovijad on rohkem? Kas sunnime noort inimest minema raadiotehnikuks, kui tal endal teine eelistus puudub? Millise õigusega me seda teeme?

Mailis Repsi poolt pakutavas variandis peab kõigis põhikoolides olema ette antud sarnane tundide arv erinevatel õppeainetel, kuna vastasel korral ei ole võimalik keskmist hinnet võrrelda. See tähendaks omakorda aga välistamist mõnes põhikoolis edendada sügavamalt mõne aine omandamist või lihtsalt “klassivälisena” loovuse arendamist, sest see võib ju vähendada sinu fookust keskmisele hindele.

Olen viimasel ajal lugenud tihti ajakirjandusest mingist “kollist” nimega tööjõupuudus, mis on väidetavalt põhjustatud suuresti valest hariduspoliitikast. Seda mantrat kiidavad takka ka paljud minu head tuttavad, ettevõtjad ja muidu edumeelsed inimesed. Kui juba sellised majandusmehed seda räägivad, ei saa ju ometi ka poliitikud mitte kaasa hõisata. Eranditult kõikide erakondade esindajad on selle teema paistel oma majandusalaste teadmistega esinenud.
Tehase omanikest saan ma veel aru – rasketel aegadel ei jätku tellimusi ja headel aegadel ei jätku töökäsi.

Poliitikutele annan siinkohal aga lihtsa majandusõpetuse – ettevõtte kasum tekib toote või teenuse omahinna ja müügihinna vahest. Toote omahind sisaldab (laias laastus) tooraine hinda, selle ümbertöötlemiseks vaja mineva energia hinda, müügi- ja turunduskulusid ning kulu tööjõule ehk palka. Müügihinna reguleerib meil turg.

Veel hiljuti kurtis mulle minu hea sõber, suure tööstusettevõtte omanik, et ei leia endale tööjõudu ja peab vist toodangu mahtu vähendama. Lähemal vestlusel selgus aga, et tema toodangu tooraine hind on viimase aastaga kasvanud 30% ja pidevalt suurenevad turunduskulud ei luba tal töölisele rohkem maksta kui 800 eurot bruto. Loomulikult on sellise palgaga täna Eestis tööjõust puudu.

Olles viimasel ajal üha rohkem huvitatud IT arengutest ja pidanud sellega seoses analüüsima võimalikke arenguid traditsioonilistes ärides, mida IT võimalused meile pakuvad, siis julgen öelda, et võitjaks suures konkurentsis osutub see, kes suudab kiiremini oma tootmisprotsessis vähendada tehnoloogia abil tööjõu hulka. Mitte aga see, kes püüab maksta väiksemat palka.

Vabadus ise otsustada

Minu vanem tütar kirjutas sel kevadel New Yorgis ülikooli lõputöö teemal “Learn your way”. Lühidalt kokkuvõttes konstateeriti seal, et tänane õpetamine, kus ca 30 last pannakse ühte ruumi viieks-kuueks tunniks viis korda nädalas kokku istuma, on toimunud sajandeid. Riikide kaupa õpivad ühes vanuses lapsed samu aineid, samadest raamatutest ja samas mahus.

Täna, kui meie bioloogiline kood DNA on “lahti murtud”, ei pea kedagi enam veenma selles, et erinevad ravimid ja ravimeetodid toimivad sõltuvalt koodist meie organismis erinevalt. Seega on juba täna aeg mõelda personaalsele õppele, mis arvestaks meie laste koolieelse “vaimse koodiga”. Kas Eesti ei võiks siinkohal olla väikeriigina esirinnas nii, nagu me oleme seda olnud geeniuuringutel?

Ma ei pretendeeri mõistagi kuidagi haridusspetsialistiks ja tänases muutuvas maailmas ei loe ennast ka majanduses väga pädevaks, aga need, mida ma oskan ja julgen tahta, on vabadus ning vabadus ise otsustada! Seega vähem mõõdikuid ja rohkem loovust, eriti noortele.

Ilmus Eesti Päevalehes.

Täna loetuimad
Koondamisliider on Lümandas registreeritud ettevõte
Tele 2 vahetab asukohta (3)
Linna paarkümmend tänavat said lõiguti uue katte
Nädala loetavuse top 5
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (22)
Päevapraadi seitse tundi päevas (14)
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (35)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (19)
Mootorratturid peatusid ja kukkusid  (7)
Kommentaarid
Tele 2 vahetab asukohta (3)
Autod põrkasid kokku (19)
Mootorratturid peatusid ja kukkusid  (7)
Saarlaste kõnekeele hiidsümboli võimalikkus võtab ilmet (4)
JUHTKIRI - Ta on tagasiteel (31)
Katkised kaablid põhjustasid voolukatkestuse  (4)
Päevapraadi seitse tundi päevas (14)
Tuulepargid tekitavad paksu verd (17)
Lestakohvikute päev oli oma nime vääriline (4)
Petukõned võtavad erinevat vormi (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud