Autor:
Andres Ammas, riigikogu liige (Vabaerakond)Neljapäev, 17. august 2017.
Loe kommentaare |
Kommenteeri
Andres Ammas. FOTO: erakogu
Rahvusringhääling valgustas vaatajaid mõni aeg tagasi uudisega, et Saaremaa vallavanemaks pürgijate ring hakkab selguma, sest kandideerivad nimekirjad on oma esinumbri kandidaadi välja öelnud.
Esinumbrid on enamasti tuntud ja auväärsed, juhtimiskogemusega ja motiveeritud. Aga kui võimalike vallavanema kandidaatide ring ainult nendega piirdub, on üks hea võimalus siiski maha magatud.
Saarlased teevad neil valimistel ajalugu – läänlasena vaatan teie poole kadedusega. Moodustub väga suur omavalitsus suurte võimaluste ja suurte ülesannetega. Selline suurvald väärib parimat juhtimist, mida Eestist üldse on leida.
Parteiline toiduahel
Senise Eestis levinud tava kohaselt mehitab valimiste võitja (või koalitsioon) enesestmõistetavalt olulised ametikohad „omadega”. Saarlastel on ainukordne võimalus sellist praktikat muuta ja korraldada vallavanema leidmiseks avalik konkurss. Teha omamoodi „tormi”.
Terve Eestimaa on endisi saarlasi täis, ainuüksi nende seas on kindlasti häid juhte, muudest pretendentidest kõnelemata. Suur omavalitsus suudab maksta väärilist töötasu ja pakkuda šansi eneseteostuseks. Saarlastel on haruldane võimalus palgata endile korralik ja võimekas juhtimismeeskond. Paari partei või valimisliidu nimekirjast ei pruugi piisata kõigi kohtade kompetentseks mehitamiseks.
Muidugi pole konkursist kasu, kui võitjale ei anta vabu käsi, kui ta ei saa komplekteerida oma tiimi, vaid peab näiteks asetäitjateks võtma ühest parteist ühe, teisest teise, kolmandast kolmanda. Vallavalitsuse ametikohad tuleb „parteilisest toiduahelast” lahti haakida. Parteilisus ei saa küll olla takistuseks ühele või teisele ametikohale asumisel, aga parteilase edutamine ainuüksi „õigesse” parteisse kuulumise eest toob tagasi vastikud nõukaaja kombed.
Valimised võitnud nimekirjale jääb volikogu esimehe koht ning volikogu esimees võtab vastutuse, mis talle õigusega peab kuuluma – omavalitsuse tegeliku poliitilise juhi rolli. Seni on volikogu esimehe töö olnud paljudes valdades rohkem koosoleku juhataja, spiikri töö.
Poliitikat tehtaks volikogu tasemel ja valla igapäevane praktiline juhtimine oleks apoliitiline. Kohaliku omavalitsuse igapäevane juhtimine ei ole ju maailmavaateline – parem- või vasakpoolne, liberaalne või sotsiaaldemokraatlik. Meie lähinaabritel Soomes ja Rootsis toimib selline süsteem suurepäraselt, seda on tänaseks oma silmaga järele vaadanud ja tundma õppinud küllap kõigi Eesti omavalitsuste esindused.
Konkursse vallavanema kohale on Eesti omavalitsustes toimunud ka seni, aga pigem väiksemates omavalitsustes ja üsna juhuslikult. Pigem ikka siis, kui võitnud poliitilised jõul lihtsalt pole oma kandidaati, kes oskaks või tahaks vallavanema rolli võtta.
Mitmel pool – kasvõi Hiiu vallas – on läinud päris hästi, konkursiga valitud juht on olnud tegus ning aidanud volikogu väiklastest kemplustest ja tupikust välja. N-ö palgatud juhil on ka lihtsam eemalduda volikogu liikmete isiklikest ambitsioonidest ja sudimistest. Ta ei pea väärtuslikku aega kulutama kellegi veenmiseks ja meelitamiseks, vaid saab juhinduda suurtest sihtidest, mida volikogu on seadnud.
Juhtimisrevolutsioon
Siit edasi mõeldes oleks hea, kui vallavanem (direktor) ei vahetuks koos volikogu koosseisu vahetumisega. Nii nagu ministeeriumide puhul jääb peale valimisi kantsler paika ja tagab järjepideva stabiilse juhtimise, nii võiks ka omavalitsuses olla juhtide palkamise tsükkel valimistsüklist lahus ja soovitavalt pikem kui neli aastat. Omavalitsuse pikaajaliste arengukavade edendamiseks, üldse millegi suure kordasaatmiseks on tegelikult vaja kindlasti rohkem aega kui neli aastat.
Praegu oleks Saaremaal nimekirju välja panevatel jõududel veel aega kokku leppida, et nad soovivad võimalikult kvaliteetset munitsipaalvõimu ning korraldavad ausa ja parteipoliitikast vaba konkursi vallavanema ametikoha täitmiseks.
Kui Eesti suurim omavalitsus Saaremaal sellise juhtimisrevolutsiooniga hakkama saaks, oleks see kõva argument algatada riigikogus vastavad kohaliku omavalitsuse valitsemise seaduse muudatused.
Infotelefon: 455 3133
