Autor:
Bruno Pao, mereajaloolaneTeisipäev, 15. august 2017.
Loe kommentaare |
Kommenteeri
Bruno Pao. FOTO: erakogu
Kuressaare merepäevad peeti esimest korda 1997. aasta augustikuu esimesel nädalavahetusel hoopis mitmes paigas ja mereajaloo konverents toimus Nasval Saare Paadi avaras hallis. Tõsist jutuajamist peeti toona veel publiku suure huvi õhkkonnas.
Nüüd on merepäevade temaatika jõudsasti kasvanud ning merd, muusikat ja müstikat jätkub tuhandetele. Takkapihta veel päikesepaiste kõrvale äikesetormigi. Aga laupäeval Saaremaa Merekultuuri Seltsi korraldatud ajalookonverentsile mõttekotta kogunes kuulama ja osalema kahjuks ainult 60 tõsist huvilist.
Õnneks nad ei pidanud pettuma!
Haaravad ettekanded
Esinejate hulka sattus meie maakonnast noorelt merd tundma ja sõitma hakanud Muhu noormees Mikko Ränk, kes on saanud moodsa laeva kapteniks 32-aastaselt. Ajaloost on teada, et Kuressaare merekoolis õppinud hiidlane Priidu Onno sai kaugesõidu purjelaeva kapteniks aastal 1898 vaid 28-aastaselt, mis oli ennekuulmatu edusamm.
Mikko Ränk rääkis oma lugu nii selgelt ja värvikalt, et haaras kuulajaid viimseni. Sai kuidagi lähedaseks tõdemusega, et Orissaare keskkooli mereklassist hõlpsasti mereakadeemiasse pääsenuna tõusis ta oma karjääriredelil samm-sammult laevajuhiks lihtsalt muhedaks saarlaseks olemise ja meretundjaks sündinuna.
Ehkki paljudele noormeestele meie saartelt on seda olemist sünnipäraselt kaasa antud, libisevad nad mitmete muude, näilikult põnevamate ahvatluste teele, hüljates võimaluse olla jumal laevas, nagu meie kohal hoiab elu müstiline taevas.
Noorte mereklassides laevatööks juba pikka aega huvilisi ettevalmistanud pedagoog Valdur Lind tõdes oma ettekandes, et niisugune koolitamine vajab väsimatuid korraldajaid ja tagantlükkajaid. Selline vajalik entusiast oli Orissaare keskkoolis Evi Männik, kes nüüd on koolitööst tagasi tõmbunud. Ja mereklassid seal hääbusidki.
Praeguseni on mereklass jäänud veel Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi juurde, kus õpetajaks on Valdur Lind ise. Teda on tublisti toetanud gümnaasiumi direktor Ly Kallas. Õppetöö toimub vastselt remonditud Meremajas, koolimaja eesõues, kus oma tegevust korraldab ka Saaremaa Merekultuuri Selts eesotsas esimehe, endise lootskapteni Rein Sepaga.
Merepoegade kasvatamisest pajatas kuulajatele elavaid mälestusi Saare Kaluri hõlma all tegutsenud noorte jahtklubist Meelis Saarlaid. Nasva jõe ääres, kuhu rajati ka eeskujulik purjespordi harrastamise baas, toimetas väsimatu Kaarel Niine. Tema eestvedamisel said purjed tuulde ja poistest sirgus ka meremehi. Isegi tüdrukud lõid kaasa.
Eesti kaubalaevanduse olukorda ja meremeeste tööhõive probleeme valgustas asjalikult Eesti Merekoja eestkõneleja, Saaremalt pärit riigitegelane, kaugesõidu kapten ja admiral Tarmo Kõuts.
Ta tõdes, et Eesti laevaomanike laevade tagasi toomine võõrlippude alt oma riigi lipu alla on kõige tähtsam ülesanne. Merelaevandus tooks suurt tulu meie rahvamajandusele ja annaks tööd meremeestele, kes sõidavad praegu välislaevades. Nende arvu pole täpselt teada, aga see võib olla 5000 piires.
Mõistmatud erakonnad
Olukorda aitaks lahendada poliitiline otsus meremeeste tulumaksu osaliseks vähendamiseks riikliku toetusega, mis kergendaks laevaomanike kulusid. Nii toimivad kõik suured mereriigid. Ka Eesti oli enne Teist maailmasõda mereriik ligi 300 kaubalaevaga. Need viisid meie rahvuslipu ja oma kodusadamate nimed maailma sadamatesse. Sellest ei taha aru saada aga erakonnad, kes kardavad maksusoodustuse erisuse korral pretsedendi teket, mis justkui riivaks nende valijaid.
Teemakohase ettekande „Meri õpetab” pidas ka siinkirjutaja. Püüdsin meresõidu ajaloo lehekülgedelt tuua kuulajateni värvikamaid pilte juhtumistest, kus hea nõu on kallis mere võimust ülesaamiseks. Vanad eeskujud meie kaugete esiisade oskuste ja tarkusega kuluvad teinekord marjaks ära. Meri on ju keskkond, kus tuleb võtta riske, et ta vägevusest üle olla. Meri on ja jääb. Temaga peame sõbraks saama.
Infotelefon: 455 3133
