[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 27. november 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Arvamus

Kus asub Eesti riik? (5)
Autor: Igor Gräzin, riigikogu liige, Reformierakond
Reede, 16. juuni 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kui peaminister Jüri Ratas poleks hakkama saanud teoga, mis küll ei ületa riigireetmise alumist piiri, aga on sellele piirile juba ohtlikult lähedal, siis poleks ma osanud seda küsimust esitadagi.

Niisiis: 3. mail lahkus valitsus oma riigi territooriumilt ja kogunes Brüsselis otsustama nii, et see ei oleks Eesti vabariigi elanike ja rahva kontrolli all. Eesti võim, mis koosneb kolmest võimuharust (seadusandlik – riigikogu, täidesaatev – valitsus ja kohtulik – riigikohus) lakkas eksisteerimast, kuna valitsus viidi Eestist minema ja sai tegutseda täiesti omapead.

Sealjuures mõistis ka Euroopa Komisjoni esimees Jean-Claude Juncker, et tema ees ei seisa riiki esindav valitsus, vaid valitsus ilma riigita, kui ta pöördus Ratase poole väljendiga: „Jüri ja tema (sic!) valitsus”.

Ratase valitsus eksiilis

Kujunes väga ohtlik olukord: ühelt poolt polnud Eestis valitsust ja teisalt – formaalselt ta justkui oli, aga Eesti rahva silma alt äraviiduna. Asjaolu, et üks sisuliselt haiguslehel olev minister „koduhoidjaks” jäeti, ei puutu asjasse – valitsus on otsustusvõimeline siis, kui kohal on peaminister ja pool valitsuse koosseisust ja seda kahes kohas korraga olla ei saa!

Et olukorra dramaatilisus hästi selge oleks, oletame, et Ratase valitsus läks otsustusvõimelisena hoopis Moskvasse ja arutama näiteks baasidelepingut. Mida ei toimunud tegelikkuses, aga millise võimaluse valitsus 3. mai ühispiknikuga reaalselt avas.

Argument, et toimus justkui valitsuse „väljasõiduistung”, ei kõlba, kuna sellist vormi pole ette nähtud ja Euroopa Komisjoni kutse ei puutu asjasse – Brüsselist siia on sama pikk maa kui siit sinna ja Brüsseli komisjon on poliitiliselt madalama kompetentsiga organ kui Eesti valitsus (kui ta seda on ega jookse esimese vile peale mööda ilma laiali).

Seadus ütleb, et vabariigi valitsus asub ja töötab Tallinnas. Valitsuse reglement ütleb ka seda, et peaminister võib muuta valitsuse tööaega ja kohta, kui ta seda õigeks peab, aga vabariigi suveräänsusdeklaratsioon ei võimalda „muu koha” all mõista välisriiki. Sest suveräänsusdeklaratsiooni kohaselt teostub Eesti vabariigi suveräänsus läbi selle, et talle kuulub kõrgeim võim oma territooriumi üle. Mitte aga kusagil väljaspool seda.

„Jüri ja tema valitsus” olid Brüsselis sisuliselt – pagulasvalitsus ehk valitsus ilma tema võimuga seotud rahva ja riigita. Ja probleem seisneb selles: kas see, milles nad seal Brüsselis kokku leppisid või mida nad seal kokku lubasid, on kehtiv Eesti territooriumil?

Mida tehti Brüsselis?

Muide, küsimus sellest, mida ikkagi „Jüri ja tema valitsus” Brüsselis tegemas käis, jääb õhku ka reaalselt. See ei saanud olla viisakusvisiit (kuna Euroopa Komisjoni juht pöördus Eesti valitsuse poole väga ebaviisakalt). See ei saanud olla sõit kellegi kutsel (suveräänse riigi valitsust ei saa külla kutsuda). See pidi olema midagi sellist, mida oli parem teha nii, et Eesti rahvast, meediat, riigikogu jne liiga lähedal ei oleks.

Just selles aga seisnebki põhiseadusliku võimu omas kodus viibimise demokraatlik mõte, et nii ministrid kui ka saadikud on siin reaalses elus sotsiaalse kontrolli vaateväljas – riigikogu saadik ja minister peavad kokku puutuma rahvaga olgu kas miitingul, kodumaja koridoris, õues, õlletoas või külapoes, rääkimata miitingutest, pikettidest, pressikonverentsidest ja nina alla trügivatest ajakirjanikest. Eesti territooriumil ei saa valitsus kokku tulla nii, et sellest keegi midagi teada ei saaks.

Üks küsimus veel: kuidas teostub suveräniteet olukorras, kus seadus võimaldab pidada valitsuse koosolekuid „sidevahendite kaudu”, s.t e-riigi kujul? Kuidas ka poleks, aga e-riigi mõte pole kindlasti selles, et ministreid kusagil välismaal nurga taga valgustkartvate asjade ajamiseks kokku kutsuda.

Jutt on andmetöötluse ja tekstidega tegelemise lihtsustamisest, suhtlemise hõlbustamisest, kuid kindlasti mitte suveräänsuse minemaviimisest. Ehk teiste sõnadega – valitsus võib kokku tulla Kapa-Kohilas ja suhelda omavahel kas või tummade keeles, aga ta ei tohi minna otsustama ei Komsomolskisse Amuuri ääres ega Copacabanasse.

Uute kommunikatsioonide teke – lennuühendused, internet, mobiilid, skype jt teevad valitsuse väga efektiivselt koostoimivaks, aga ilma suhestuseta oma rahvaga, kes ei pruugi enam aru saadagi, kus see valitsus üleüldse asub.

Kas puhtakujulise e-valitsuse või Brüsselisse lahkunud valitsuse vastu ongi mõtet Toompeal meelt avaldada? Või üleüldse meelt avaldada, kui teda Eestis lihtsalt ei ole ja me ei teagi, kas ja milliseid lubadusi andnult ta ükskord tagasi tuleb.

Lõpetan koomilise detailiga: Eestist lahkunud valitsus ei saanud pärast enam kuidagi Eestisse tagasi, sest… riiklik lennufirma Nordica lihtsalt ei lennanud. Ei jäänud muud üle, kui kamandada vene purjus mõisniku (Nozdrjov Gogoli „Surnud hingedest”) kombel üks teine lennuk mujalt kohale, jättes 18 reisijat võõrsile ööbima. See, kuidas majandusministeerium kirglikult väitis, et lennuki treppi kamandamist pole olnud, tekitas minus tunde, et just niimoodi asjad olidki!

Artikkel ilmus Õhtulehes.

Täna loetuimad
Käsitööst naudingut tundva abielupaari rõõmud ja mured
Sadamaaidast saab Kuressaare esindushoone
Sotsiaalosakonna juhi kohale 12 tahtjat
Toiduabi pakk kaalub 15 kilo
Muusik Margus Vaher naudib elus uusi väljakutseid
Pankrotihalduril kahtlustus vara omastamises
Orissaare spordijuhataja konkurss luhtus
Töötajad saavad kiita oma tööandjaid
Ruhnu volikogu on veehinna tõusu vastu
Perekondlik
SAK tunnustas maakonna parimaid kodanikuühendusi
Miks ainult naised on nõiad
Hille Hansole välisministeeriumi tänukiri
JUHTKIRI - Ääremaa valikud
Kahele saarlasele kodanikupäeva aumärgid
Nädala loetavuse top 5
Baaripidaja: liigume vaikselt pankroti poole (40)
Saare Ereki käive kukkus oluliselt (17)
Politsei tabas autoroolist 82-aastase alkoholi tarvitanud juhi (14)
Tõllule saab vähem reisijaid (5)
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (24)
Kommentaarid
Isamaa ühendnimekiri jätab teised erakonnad külmaks (24)
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (24)
Enim on töötukassas arvel inimesi ehitussektorist (22)
Baaripidaja: liigume vaikselt pankroti poole (40)
Liival ületab kiirust iga seitsmes autojuht (22)
Romud saab lasta tasuta ära viia (4)
Politsei tabas autoroolist 82-aastase alkoholi tarvitanud juhi (14)
Ratase kokakool (14)
Jõulud ilma lähedasteta võib olla kuritegu (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (146)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud