[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 27. juuni 2017  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2017
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930




Arvamus

Tormakalt kriisi lahendama
Autor: Toomas Alatalu
Reede, 19. mai 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Praegu võib ajakirjandust jälle seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu kõrval neljandaks võimuks pidada, sest USA-s üritatakse kahe suurlehe algatusel kuulutada impeachment'i ehk president Donald Trumpi ametist mahavõtmist.

Kära on palju, ent tasub meenutada, et president Richard Nixon vandus alla alles pärast kaheaastast (1972–1974) kangutamist.

Senine süsteem vaagub hinge

Prantsusmaa presidendi-, nagu ka kuu varem toimunud Hollandi parlamendivalimised, muudeti aga tänu ajakirjanike tsentraliseeritud kohalesaatmisele üleeuroopalisteks „meie-valimisteks”, sest peeti oluliseks Euroopa Liidu meelsete ja mitte sealt väljaastumist lubavate kandidaatide võitu.

Mõlemal juhul see ka õnnestus, ehkki Prantsusmaal toimus selge mängureeglite ja traditsioonide rikkumine – endine investeerimispankur ja ekssotsialist Emmanuel Macron võitis ju mitte partei liidrina, vaid omaloodud poliitilise liikumise juhina.

Tegelikult pälvis see liikumine algusest peale Francois Bayrou juhitud tsentristide partei ja ajakirjanduse toetust, sest Macroni peeti ainsaks, kes suudaks teises voorus võita Euroopa Liidu bürokraatiat ja migratsioonipoliitikat materdavat populisti Marine Le Peni.

Kuna esimene voor andis Macronile napi ülekaalu, tuli ka enamik parteidest avalikult tema taha teises voorus ning see tagas mehele mäekõrguse võidu. Kes õigel poolel kaasa lõid, olid kärmed seda pidama Euroopa Liidu võiduks.

Paraku on tänaseks sündinud see, mis oli algusest peale prognoositav, ent mida Brüsselist rahaliselt toetatud ajakirjandus kajastas otsustavatel päevadel napilt. Nimelt üritab Macron 11. juunil toimuvate parlamendivalimiste käigus ümber kujundada Prantsusmaa senise, parteidele tugineva poliitsüsteemi.

Süsteemi, mis kehtib kogu Euroopas, ent on juba mõnda aega kriisis. Seda ka Eestis, kui meenutada vaid neljaparteilist riigikogu 2011–2015, mis võttis vastu mitu rahvast mässama ajanud seadust ning asendus rahva rahulolematuse tulemusena kuueparteilise riigikoguga. Ometi ei tähendanud see kriisi lõppu, mida kujukalt näitab ka eesseisvate kohalike valimiste eelne seis, kus suur osa valijatest on end juba ette kuulutanud valimisliitude ja mitte parteide toetajateks.

Tegemist pole mitte Prantsusmaal ja teistes Euroopa riikides toimuvate protsesside järeleahvimisega – tegemist on ühekülgse poliitika tulemusena kriisi sattunud süsteemiga, kust nüüd igaüks otsib väljapääsu.

Võib julgelt öelda, et Eestil veab, sest kriisist – mis algas ju mulluste presidendivalimistega – väljapääsu otsimine toimub kohalike valimiste raames ja punkti panek langeb 2019. aastal toimuvate riigikogu valimiste aega.

Prantsusmaa asub aga oma poliitsüsteemi kriisi lahendama tormakalt (meenutaks, et presidendivalimiste esimene voor oli 23. aprillil ja parlamendi koosseis selgub 18. juunil) ning seda kohe riigi tasandil.

Macron, kes presidendivalimiste käigus seisis piisavalt vasakul – tema pearivaal oli ju parempoolne –, andis peaministri valikuga märku sellest, et on ikkagi paremtsentrist ja sünnitas seejärel sootuks segase poliitseisu.

Prantsusmaa uhiuues valitsuses kuuluvad pea- ja majandusministri portfell konservatiivse (de Gaulle’i asutatud ning Sarkozy ja Filloni juhitud) partei nimekatele tegelastele. Senine sotsialistist kaitseminister on nüüd välisminister, kohtuministriks juba mainitud tsentrist Bayrou ja neile kuulub ka Euroopa asjade ministri koht, roheliste partei sümbolist sai keskkonnaminister, vehklemise olümpiavõitjast spordiminister jne.

Ühesõnaga – kõikjalt on kedagi üle meelitatud „kõik-prantsuse-parteilased-ühinege-minuga” valitsusse.

Viimase koosseisust olulisemad on mõistagi selle kandidaadid rahvusassambleesse ja need on enamuses valijatele vähe tuntud tegelased.

Tegemist on teadliku valikuga – kui tutvustati esimest 214 mees- ja 214 naiskandidaati (rahvusassamblees on 577 kohta), lisati uhkelt, et 94% neist pole kunagi olnud kuhugi valitud. Ülejäänud (vähem kui) 149 kandidaadi hulgas on ka tuntud tegelasi, lisaks on Macron teinud personaalseid kokkuleppeid tuntud poliitikutega, kelle vastu tema liikumine üldse kandidaati üles ei sea.

Ent panus on selge – võita uuendaja imidžiga ja loota, et valija toetab pimesi tema valikuid.

Populistide vastastel rohkem võimalusi


Viimaste vastu on aga üles rivistunud kogenud poliitikute võimas plejaad, kes nüüd kooris Macroni võtteid taunivad ja valimistel tema vastu lähevad.

Tuletaks meelde, et kui oma esimese kõigile-midagi-liikumise programmiga sai Macron valimiste esimeses voorus 8,7 miljonit häält, siis Le Peni parempoolsed kogusid 7,7, konservatiivid 7,2, vasakpoolsed 7,1 ja sotsialistid 2,3 miljonit häält.
Eesseisva teise vooru põhierinevus võrreldes presidendivalimistega seisneb aga selles, et populistide vastu hääletajatel on rohkem võimalusi kui üks – ehk Macroni valimisliit võib ka parteidelt lüüa saada.

Kui läheb vastupidi, seisab Euroopas ees suur poliitsüsteemi korrastamine.

Täna loetuimad
Tivoli Tuuri juht ei mõista saarlaste kolkamentaliteeti (8)
Jaaniäpardusi jagus üle Saaremaa (1)
Maasikate hind muutus magusamaks
Rannafestival kulges tänavu rahulikult (3)
Haigla võttis vastu kaks jaanilast (2)
Suve veel ei paista
Parvlaevaliinidel sündisid uued üleveorekordid (3)
Profid välgutasid Pidulas rusikaid
Saaremaa valla valimiskomisjoni juhib Eero Lapp (2)
Leedris kokkutulek ja aasta küla tänuüritus
Saaremaa Muuseum kutsub lossiööle!
Jaak Joala laulud Koit Toome esituses
JUHTKIRI - Teistmoodi jaanid
Saarte Mängud: trumpaladel on saarlased jõudu juba näidanud
Jaanidest jõuludeni (1)
Nädala loetavuse top 5
Tivoli Tuuri juht ei mõista saarlaste kolkamentaliteeti (8)
Jaaniäpardusi jagus üle Saaremaa (1)
Maasikate hind muutus magusamaks
Rannafestival kulges tänavu rahulikult (3)
Haigla võttis vastu kaks jaanilast (2)
Kommentaarid
Rannafestival kulges tänavu rahulikult (3)
Saaremaa Laevakompanii tahab Harilaidi ja Kõrgelaidi taas sõitma panna (9)
UUS! Keskerakonna piirkonna eksjuht on valimisliidu üks eestvedaja (lisatud Nurmiku kommentaar)  (7)
Parvlaevaliinidel sündisid uued üleveorekordid (3)
Tivoli Tuuri juht ei mõista saarlaste kolkamentaliteeti (8)
TV3 ja Kanal 2 kaovad vabalevist (26)
Jaak Aab: Loksale erandi tegemine reformi ei pidurda (11)
Saaremaa valla valimiskomisjoni juhib Eero Lapp (2)
Haigla võttis vastu kaks jaanilast (2)
Jaaniäpardusi jagus üle Saaremaa (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2017. Kõik õigused kaitstud