[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 15. detsember 2017  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2017
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

KUIDO MERITS AINULT MEIE MAAS: Vabariigist enne ja nüüd
Autor: Kuido Merits, kolumnist
Reede, 21. aprill 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Meie Maa kolumnist Kuido Merits.

Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli pidustuste (EV100) sissejuhatus peaminister Jüri Ratase poolt Peterburis tõi kaasa opositsiooni kriitika.

Ajaloolase haridusega Eerik-Niiles Krossi sõnul ei asuvat seal “Eesti iseseisvuse häll”. EKRE juht Mart Helme küsis retooriliselt, kus meil on tänapäeval Tammsaare, Mälk, Visnapuu ja teised… ning sai kultuuriinimestelt kõva koslepi.
Näib, et iseseisvuse sünni ja “esimese vabariigi” temaatika hakkab uuesti kirgi kütma.

Asjade algusest

Omariikluse eellugu kätkeb endas rahvuslikku ärkamisaega, rahvuskultuuri kiiret arengut ning poliitiliste voolude – Tartu liberaalid, Tallinna radikaalid ja sotsid – väljakujunemist eelmise sajandi algul.

1905. aasta revolutsiooni käigus saadi nuusutada vabaduse lõhna. Aastal 1917 oli Esimene maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele ja Veebruarirevolutsioon tõi tänu tõhusalt tegutsenud eestlastele kaasa autonoomia.

Enamlaste oktoobripööre Petrogradis tähendas seda, et kohalikud punased Viktor Kingissepp, Jaan Anvelt ja teised seltsimehed koos punakaardiga ilmutasid otsemaid “revolutsioonilist südametunnistust”. Enamlaste vägivald, arreteerimised, maa natsionaliseerimine ja Maapäeva laialisaatmine tegid rahvale selgeks, kellega on tegu – nii jäi Eestis ära lõhenemine valgeteks ja punasteks, nagu juhtus kodusõjas vaevelnud Soomega.

Õnneks läks Saksamaa ootamatu kokkuvarisemise järel võim üle just Venemaa Ajutise Valitsuse komissarile Eestis Jaan Poskale ja 11. novembril 1918 sai uuesti kokku tulla Eesti Ajutine Valitsus.

Ühesõnaga, sündmuste ahel kujunes eestlastele uskumatult soodsaks – kontroll oleks võinud minna nii tööliste ja soldatite punastele nõukogudele kui ka baltisakslaste kätte, aga ülimalt ettenägelikult oli 24. veebruaril Eesti iseseisvus välja kuulutatud ja peagi otsustati ründavale punaarmeele vastu astuda.

Mis puudutab 26. märtsil 1917 Petrogradis toimunud hiiglaslikku demonstratsiooni 40 000 osavõtjaga, siis võib ju vaielda, kas tegu oli just “meie iseseisva riigi esimese lättega”, nagu väitis peaminister Ratas. Seal lehvisid küll sinimustvalged, aga ka punalipud, ning polkude lipukirjadel kohtas loosungeid, nagu “Elagu wabariikline Wenemaa ja autonomiline Eesti!”.

Igatahes on fakt, et vaid neli päeva hiljem ilmus määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta ja küllap oli selles oluline või otsustav osa aset leidnud võimsal massimeeleavaldusel. Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtse Eestimaa rahvuskubermanguga. Seda sündmust tähistati pidulike üritustega Eesti keskosas ülestõusmise esimesel pühal, 16. aprillil 2017.

Sama oluline, et Maanõukogu (Maapäev) näol tekkis võimukeskus, mis “ühemõtteliselt asus esindama Eesti ja üksnes Eesti huve, luues õigusliku aluse iseseisvusele” (Mart Laar, “101 Eesti ajaloo sündmust”, 2010).

Muide, on tõsisasi, et EV100 ürituste proloog Piiteris polnudki peaminister Ratase idee, vaid varasema valitsuse poolt kokku lepitud ja korraldajate juhtrühma poolt ette valmistatud. Sinna kuuluvad Jaanus Rohumaa, Tiit Pruuli, Toomas Kiho, Margus Kasterpalu ja teised inimesed, kelle kompetentsuses pole põhjust kahelda.

Samas on üldteada, et kuni 1917. aasta sügiseni tegelesid meie poliitilised tegelased aktiivselt Eesti autonoomiaprojektiga ja mingit lahkulöömist Venemaast ette ei näinud. Oleks Venemaal läbi ime leidunud Kerenski asemel mõni kõvem mees või olnuksid demokraatlikumad jõud võimekamad, siis oleks meie poliitikud ilmselt leppinudki laialdase autonoomiaga suure Venemaa koosseisus. Taevale tänu on kõik need vaid “oleksid”.

Kui nüüd riigi juubelit tähistame, siis tasuks meeles pidada veel kahte meest. Neid on mainitud isegi praegu kasutatavas õpikus gümnaasiumile (Ago Pajur ja Tõnu Tannberg, “Eesti ajalugu II”): “XX sajandi algul olid iseseisvast riigist kõnelenud üksnes vaimuhaige luuletaja Juhan Liiv ja Pariisis tegutses pagulane Andres Dido.”

Eesti iseseisvuse isaks nimetatud Dido oli tõesti ühes oma luuletuses (1882) kirja pannud Eesti Vabariigi idee. Temale järgnes vaene “külahull”, suuresti tänu Friedebert Tuglasele tuntuks saanud Juhan Liiv, kes ilmselt 1905. aasta paiku kirjutas vaimuhaiglas:

Ja nõnda on lugu ka Eestis
Ja nõnda on elu kiik:
Ükskord – kui terve mõte –
Ükskord on Eesti riik!


Kultuurielu

Üsna mõistetav, et seoses värske rahvusliku puhanguga 1980. aastate teisel poolel võtsid endised Eesti suurkujud justkui haldjate ja muinasjututegelaste kuju. Vastukaaluks tuli 1970. aastal sündinud Andrus Kivirähk välja stereotüüpe tögava “Ivan Orava mälestustega”.

Mart Helmele meeldib vinti üle keerata, ent küllap tal oli tõsi taga, kui väitis, et tollane kultuurieliit saavutas palju rohkem kui praegune. Igal juhul tabas ta täppi ajastusega – intrigeerivad küsimused kerkisid üles.

On arvatud, et surnud autorid tunduvad igal juhul paremad kui mis tahes elavad – eks “Eesti ajal” (samuti hiljem paguluses või okupeeritud Eestis) oligi kõvu kirjanikke ja tõelisi kultuuriheeroseid. Enamasti oli siis kultuuri edendamine üks peamisi prioriteete ja riik kandis näiliselt ebaproduktiivseid kulutusi. Ilma sellise baasita oleks meil raske olnud edaspidi kultuuriliselt edeneda.

Näiteks loodi 1925. aastal kultuurkapital – praeguse kulka eelkäija –, kuhu, nagu tänagi, laekusid summad alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Jagati mitmesuguseid auhindu Tammsaarele, Metsanurgale, Suitsule, Lutsule, Raudsepale, Tuglasele ja teistele. Mälk sai riigikogult kingituseks koguni Lagle talu.

“Tõde ja õigus I” on praegugi koolis kohustuslik kirjandus, ka Vilde, Tuglase, Lutsu ja Ristikivi teosed. Mis sellest, et väheseid huvitab surmtõsise Vargamäe Andrese võitlus jumalaga, ränk töörügamine ja jõe süvendamise unistused! Ka “Kevadet“ on Y- ja Z-generatsioonil igavavõitu lugeda – seevastu ajavad neid turtsatama elava klassiku Andrus Kivirähki humoorikad lood – kas või professor Koti retkest maale –, mis sisalduvad samuti õppekavas.

Tänapäeva kirjanikest asendab Tammsaaret monumentaalne Mats Traat, kes kirjutab väärikas eas aina edasi Eesti inimeste lugusid. Sügavust jagub küllaga Jaan Kaplinskil ja Tõnu Õnnepalul. Marie Underi või Betti Alveri asemel on Doris Kareva. Meie ajast annavad suurepärase pildi – kui rääkida vaid elavatest kirjanikest – Mihkel Muti grotesksed ajasturomaanid, aga ka Tarmo Tederi või miks ka mitte Kaur Kenderi parimad tekstid.

Kõige selle tõttu on varasemate ja praeguste kirjanike võrdlus vahest viljatu tegevus. Aeg näitab, kelle raamatud ajaproovile vastu peavad, keda tõlgitakse ja keda loetakse EV150 aegu.

Kindlasti on EV100 pidustused igati vajalikud – unustagem hetkeks “kaotatud kümnend” ja muud mured ning rõõmustagem, et edasi kestame. Kahtlemata õpime riigi juubeli eel oma ajalugu ja pärandit paremini tundma ning kogeme ühtsustunnet, mis on ainult õige ja hea.

Poliitikuid tulevad ja lähevad, erakonnad tõusevad ja langevad. Seevastu oma riik on taastatud selleks, et püsida. Olgu siis töö kõrval aeg-ajalt pidu!

Täna loetuimad
Eluheidik keeldub sooja majja kolimisest
Ajalooline kultuuriaasta lõpetamine Kärlal
Esimesed Sõmera asukad kolisid Kuressaarde
Saarlane sai Tallinna aasta noorsootöötajaks
Kauplusekülastajad aitasid kinni pidada poevarga
Ergo Oolupi tagandamiseni viis turismi killustatuse jätkumine
Kärla lasteaia direktoriks valiti Tiia Hämarsalu
Jüri Ratase sõit autokastis tõi seadusemuudatuse
Saarele sündis veerandsada uut kodanikku
Päevaprae keskkonna looja aitab broneerida peolaudu
Purjus peaga lubatud kiirust ületanud mees vahistati
Orissaare pakiautomaadi juurde saab kummikuteta
Palgaootus kasvab jõudsalt
Igapäevane nõiakunst Vahimehe keldris
Jõulu- ja aastavahetuse peod Hiiumaal
Nädala loetavuse top 5
Ergo Oolup sai sule sappa (10)
Veel kolme osakonna juhid on selgunud (2)
Suurim jõulupreemia on Kuressaare linnal (5)
Apollo avas Aurigas uksed (4)
Nasval põles elumaja kõrvalhoone
Kommentaarid
Swedbanki automaat leidis koha Rimis (3)
Orissaares kiusasid lapsed purjakil meesterahvast (29)
Opositsioon nõuab Tori jõesadama rahastamisotsuse tühistamist (13)
Praamil üürgavad vaid rumala omaniku autod (8)
Ergo Oolup sai sule sappa (10)
Laimjala osavallakogu juhiks sai Karl Link (4)
Skandaalne ärimees: toetasin eksmissi 60 000 euroga (17)
Eile avati eliitpiimakarjale heaolulaut (4)
Mustjala osavallakogu esimeheks valiti Harry Raudvere (3)
Mitmendal kohal on Tori jõesadam kala lossimisega? (24)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2017. Kõik õigused kaitstud