[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 21. oktoober 2017  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2017
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Arvamus

TOOMAS KÜMMEL AINULT MEIE MAAS: Miks just päikesepealinn?
Autor: Toomas Kümmel, ajakirjanik
Neljapäev, 20. aprill 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Toomas Kümmel

Kuna linnapea Madis Kallas kuulutab 30. aprillil Kuressaare päikesepealinnaks, tasub lähemalt peatuda nii tõsisel teemal kui Eesti linnade teemapealinna tiitlid.

Püüame järgneva ülevaatega jõuda nii palju kui võimalik selgusele, kui sobiv ja õigustatud päikesepealinna tiitel Kuressaarele on. Aga lõppude lõpuks jääb ikkagi kuressaarlaste endi otsustada, missugust teemapealinna tiitlit nad oma linnale ihkavad.

Pealinnakeste buumi tõi suvepealinna tiitel

Eesti linnad on omavahel ära jaotanud aastaaegade pealinna tiitlid. Sellega tegi 1996. aastal algust Pärnu, napsates suvepealinna aunimetuse.

Aga tegu ei ole Pärnu omaloominguga – mõneti üllatavalt on suvepealinna tiitel Euroopa riikides levinud traditsioon. Nendeks on tavaliselt kuurortlinnad, näiteks Hispaanias San Sebastian või Prantsusmaal Deauville. Meile lähimates lõunapoolsetes riikides on suvepealinna tiitliga pärjatud eranditult Läänemere rannikul paiknevaid tuntud kuurorte – Lätis Jurmala, Leedus Palanga ja Poolas Sopot.

Suvepealinna austavat tiitlit kannavad ka mitmed Musta mere äärsed kuurortlinnad, näiteks Sotši Venemaal ja Varna Bulgaarias. Segane on aga nüüd lugu Jaltaga. Enne Krimmi annekteerimist oli see poolsaare lõunarannikul asuv kuurort ametlikult Ukraina suvepealinnaks.

Mitteametlikult nimetatakse sageli Euroopa suvepealinnaks Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Schwarzwaldis Oosi jõe orus asuvat kuulsat kuurorti Baden-Badenit, mis on tuntud oma kuumaveeallikate poolest.

Mõnedes Euroopa maades on suvepealinna tiitliga seotud traditsioon, et selle aunimetusega muutuvad mereäärsed kuurordid suviti mitteametlikult riigipea suveresidentsideks.

Võib julgelt kahtlustada, et teemapealinna tiitlite nähtus ongi alguse saanud hooajalisest suvepealinna aunimetusest.

20. sajandi esimesel kümnendil hakkas suvepealinna nimetuse omistamine levima Aasias. Algselt oli asja mõte, et palava ja niiske kliimaga maades anti suvepealinna tiitel nendele linnadele, kus oli suvel jahedam ja kuivem. Need linnad asusid kas merepinnast kõrgemal või ekvaatorist kaugemal põhja pool – Filipiinidel Baguio, Indias Shimla, Kashmiris Srinagar, Hiinas Xining. Neis Aasia riikides, kus kliima on soe, aga kuiv, on suvepealinnaks soodsamate ilmastikutingimustega linnad – Saudi-Araabias Taif, Omaanis Salalah.

Pärnu nimetamisest suvepealinnaks sai kohe innustust Otepää, mis samal, 1996. aastal hakkas esimest korda kandma talvepealinna tiitlit ja teeb seda tänaseni. Talvepealinn on Otepää igal aastal 21. detsembrist kuni 20. märtsini.

Talvepealinna tiitel tõi Otepääle koguni nii suurejoonelise kingituse kui linnanimelise tähe universumiavarustes. Talvisel pööripäeval, 21. detsembril 2008 toimunud pidulikul tseremoonial andis Tallinna linnapea Edgar Savisaar koos pealinnatiitliga üle ka kingituse – Kaljukitse tähtkujus asuv täht numbriga 163 286 hakkas kandma nime Otepää.

Järgmisena astus aastaaegade pealinnakeste austavasse perre Türi, kuulutades end 2000. aastal Eesti kevadpealinnaks. Ja nagu sääraste asjadega ikka juhtub, vaieldakse nüüd, kes oli mõtte esmamainija.

Ühtedel andmetel oli selleks tehnikanäituse AGRI korraldaja Ülo Russak 1998. aastal, teistel andmetel aga sama aasta Türi legendaarsel lillelaadal president Lennart Meri parodeerinud näitleja Egon Nuter, kes Türi kevadpealinnaks nimetas. Kolmanda versiooni järgi käis esimesena idee välja hoopis Türi toonane linnapea Tähve Milt, kes arvas, et Türi päästab vaid ilu, pidades silmas lillelaata ja linnakese rohelusse uppuvaid koduaedu.

Nagu näeme, on järgnevatele põlvkondadele selliste ideede sünni dokumenteerimine väga oluline, et pärast poleks lõputuid vaidlusi. See puudutab kõige otsesemalt ka Kuressaaret. Praegu on õige aeg kõik täpselt üles kirjutada, kellele tuli pähe linnale päikesepealinna tiitli kinnistamine, et hiljem ei oleks esmamainija aupärja suhtes vaidlusi ja ka põhjust kellegi suunas asjatult näpuga näidata, kui päikesepealinnast korralikult asja ei saa.

2009. aastal võttis Narva endale allesjäänud sügispealinna tiitli, millele pretendeerisid ka Rakvere ja Tartu. Ülikoolilinnas Tartus tegid sellise ettepaneku tudengid, viidates sügisele kui aastaajale, mil tudengid taas linna õpingutele naasevad.

Kui suve-, talve- ja kevadpealinna nimetust kandvate Pärnu, Otepää ja Türi suhtes ei ole nende linnade olemusliku sisu ning tiitli vahel erilisi arusaamatusi, siis Narva puhul tekitab sügispealinna nimetus küll vähemalt õlakehitust.

Ma kahjuks ei tea, millega Narva sügispealinna tiitlit põhjendas, aga annan omalt poolt ühe võimaliku seletuse.

Eestis erineb kohalik päikeseaeg näiteks Kuressaare ja Narva vahel 22 minutit ja 52 sekundit. Sügisesel ja kevadisel pööripäeval tõuseb Narvas päike Eesti linnadest esimesena – 22.52 varem kui Kuressaares. Seega jõuab sügis Eesti pinnal esimesena Narva. Kui sellest lähtuda, elavad Narvas geograafias väga haritud ja teadlikud inimesed.

Teised pealinnakesed

Kui aastaajad otsa said, hakati välja mõtlema igasugu muid tiitleid, mis üht või teist linna kuidagi enim iseloomustaks.

Kaudselt kuulub aastaaegade rubriiki Jõgeva kasutatav külmapealinna tiitel, mida see maakonnakeskus levitab turismi edendamise eesmärgil. Siin on tegu absoluutselt õigustatud tiitliga, sest 17. jaanuaril 1940 mõõdeti Jõgeval Eesti ametlik külmarekord –43,5 °C. Külmapealinna tiitlit toetavad ka Jõgeval korraldatavad külma- ja jääpurikafestivalid. Lisaks rõhutab seda teemat Jõgeva piirile Piibe maantee äärde püstitatud külmasammas, millel on fikseeritud 1940. aasta külmarekordi näit ning lisaks 2003. aasta külmarekordi näit -37,6.

Omapärane on Eesti metsapealinna aunimetus, mida 2004. aastast antakse välja metsanädala raames. Igal aastal pälvib tiitli erinev linn – metsapealinna tiitli sai esimesena Räpina, seejärel Kilingi-Nõmme, Kunda, Võru, Pärnu, Viljandi, Tartu, Haapsalu, Rakvere ja 2013. aastal Elva. Seega võivad end metsapealinnaks pidada koguni kümme Eesti linna.

Väga omapärane oli laulupealinna tiitli saamislugu. Nimelt selgitati 2011. aastal võitja TV3 muusikasaates “Laulupealinn”. Finaalis olid esindatud lauljad Ott Lepland ja Tanja Mihhailova, kes esindasid vastavalt Kärdlat ja Kohtla-Järvet. Võitis Kärdla, kelle võitu panustasid viimases, otsustavas heitluses ka Kõpu kitarristid Riho Sibul ja Jaanus Nõgisto.

Seevastu Põltsamaa peab end Eesti veinipealinnaks. Kohalik maakonnaleht Vooremaa kirjutas 2005. aastal: “Selles, et Põltsamaa niisuguse nime ära teeninud on, pole kahtlust. On ju siin veini toodetud praeguseks juba kaheksakümmend viis aastat.”

Tõepoolest, aunimetuse üle pole põhjust norida, ehkki ei tohiks unustada, et Põltsamaal on Eesti vanim pidevalt tegutsenud segakoor Heli, mis ei ole muidugi vihje Kärdla laulupealinna tiitli õigustatusele. Ning muidugi ei tasu unustada, et Põltsamaa on olnud ajaloos ka Liivimaa pärispealinn.

Leidlikkuse võidujooksus on pealinnade nimistus kindel koht ka Peipsi-äärsetel väikelinnadel Mustveel ja Kallastel. Mitteametlikult kasutavad nad vastavalt kurgi- ja kalapealinna tiitlit. Ehkki Mustvee ehib end olulisemate sündmuste puhul veelgi täispuhutuma nimetusega – Peipsi pealinn. Kes juhtub Mustveest ja Kallastelt läbi sõitma, saab kohe aru, miks sellised tiitlid. Kuigi vabalt võiks kasutusel olla ka “sibulapealinn”.

Pärispealinn


On täiesti selge, et ei kala-, kurgi-, veini-, külma- ega isegi suvepealinna tiitliga linnadest ei ohusta keegi Tallinna staatust pärispealinnana. Ometi on Tallinnal sellest veel vähe – meie pealinn on asunud pürgima uusi kõrgusi koguni Euroopa mastaabis.

2006. aastal sai tollase Tallinna linnapea Jüri Ratase algatusel alguse Euroopa rohelise pealinna liikumine. 15. mail 2006 kirjutasid 17 Euroopa linna esindajad alla memorandumile, millega tehti Euroopa Komisjonile ettepanek tunnustada igal aastal linna, kus lisaks keskkonnasõbralikele juhtimisotsustele ja üldise keskkonnateadlikkuse tõstmisele on rakendatud säästva arengu põhimõtteid, parandatud ühistranspordi kvaliteeti, laiendatud parkide ning haljasalade pindala, juurutatud jäätmekäitluse nüüdisaegseid põhimõtteid ja tehnoloogiaid või rakendatud innovaatilisi ja julgeid lahendusi linna üldise elukeskkonna oluliseks parandamiseks.

Ettepanek leidis Euroopa Komisjoni poolt toetust 22. mail 2008 Brüsselis avaldatud deklaratsioonis.

2015. aasta sügisel esitas Tallinn taotluse kandideerimaks 2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile. Alates 2010. aastast on rohelise pealinna tiitlit kandnud Stockholm, Hamburg, Vitoria-Gasteiz, Nantes, Kopenhaagen, Bristol, Ljubljana ja Essen.

Ühe verstapostini on Tallinn sel teel juba jõudnud – 2015. aastal omistas Euroopa puuhoolduse nõukogu Tallinnale puu-pealinna tiitli. Aunimetust ei tohi mingil juhul segi ajada puupea linna tiitliga, kui sellist kunagi kusagil üldse välja on antud.

Puupealinna tiitliga tunnustati Tallinna edukat tegevust linnapuude istutamisel, hooldamisel ja säilitamisel. Nii oli ametlikult kirjas tiitli statuudis, ehkki vähe ei olnud neidki asjatundjaid, keda see tiitel pani Tallinna puhul kulmu kergitama.

Päikesepealinn Kuressaare


Esmalt tuleks arutleda, missugused seosed on Kuressaarel ja päikesel. Ilmselge, et meie kõigi peale paistab päike, olenemata asukohast planeedil Maa. Ka päikese kasutamine kohanimedes ei ole sugugi ebatavaline.

Ilmselt suurem osa saarlasi teab päikeserannikut Malaga provintsis Andaluusias, mis hispaania keeles kõlab Costa de Sol. Võib-olla vähem teatakse, et ka meile palju lähemal Lätis asub päikeserannik – kohalikus keeles Saulkrasti. Eks neid päikeserannikuid ole maailma eri paigus veelgi, aga Saaremaal paraku mitte.

Tean küll saarlasi, kes kutsuvad Eesti pikimat looduslikku liivaranda Mändjalas hellitavalt päikeserannaks, aga ametlikult ei näi see nimetus siiski kinnistunud olevat. See on paraku umbes sama, nagu bulgaarlased püüavad oma Varna-lähedast kuulsat randa Kuldsed Liivad Lääne-Euroopa jõukamatele suvitajatele mõeldud turismiprospektides müüa nimega Sunny Beach.

Ka Saaremaa muistsest mütoloogiast võib päikest leida. Oli ju Kaali järv koht, kuhu “päike laskus”, ja saarlaste jumalad olid arvatavasti tihedalt seotud päikesega. Kui minna sealt edasi juba Narva sügispealinna tiitli seletamisel mainitud kohaliku päikeseaja juurde, siis Kuressaare on Eesti kõige läänepoolsem linn. Seega tõuseb ja loojub päike Kuressaares Eesti linnadest vastavalt esimesena ja viimasena.

Võib ju ette kujutada päikesepealinna Kuressaare hüüdlauset: “Linn, kus päike loojub kõige hiljem!”. Iseasi, kui tõsiselt sellesse suhtuda tuleks.

Ja olemegi jõudnud peamiseni – päikesepaisteliste päevade jagunemiseni Eesti eri paigus. Tõepoolest, enim päikesepaistelisi päevi Eestis on Saaremaal Sõrve poolsaarel, kus päikest saab nautida 2101–2200 tunnil aastas. Ülejäänud Saaremaal jääb päikesepaisteline aeg aastas 2001–2100 tunni vahemikku.
Sellega suudavad võistelda vaid Eesti lääne- ja põhjarannik, kus päikest jagub keskmiselt 1901–2100 tunniks aastas.

Seega on Saaremaa igal juhul kõige päikesepaistelisem kant Eestis. Kui võrrelda näiteks Ida-, Kagu- ja Kirde-Eestiga, kus päikesepaistet on ainult 1500–1600 tundi aastas, saame aru, kui nutuses olukorras on sealsed inimesed võrreldes Saaremaaga.

Teisalt, kellele sellest Kuressaare päikesepaistest rääkida, keda sellega meelitada, kellega võrrelda?

Kindlasti pole mõtet päikeselinna juttu rääkida inimestele, kes reisisihi otsinguil päikesepaistet aluseks võttes kaaluvad näiteks Jurmala, Palanga ja Kuressaare vahel. Ja isegi Ahvenamaale ei saa loota, sest seal on maist augustini kõige enam päikesepaistet Põhjamaades.

Seega on Saaremaa vapratel viikingite järeltulijatel raske kedagi päikesepaistega külla meelitada.

Ma kahjuks ei tea, kui lai ja kirglik on Saaremaa rahva seas päikesepealinna tiitli arutelu olnud. Igal juhul saavad kõik leida sellele tiitlile nii poolt- kui ka vastuargumente – oleneb igaühe fantaasiast, teadmistest ja ettekujutusvõimest.

Täna loetuimad
Perekondlik
Riigikogulased Saaremaa volikogu tööst ei loobu (7)
Saarlasest füsioterapeut ja treener aitab maailma tippe
AINULT MEIE MAAS: Kes võitis valimised? (2.) (6)
DigiSaar ootab liitujaid
Takside väärkohtlejat võib oodata vangistus
Katsumusele startis 766 vaprat
Aasta õppija: katsu sa õpetada, kui ise ei õpi!
Saaremaa kunstiteoste stipendiumi võitis Sirje Eelma
Käsitöökojad üle maa ja ka Saaremaal
Väino Uibo: suvel vegeteerin, tuulte ja vihmadega ärkan ellu
Iff esitles fännidele uut albumit ja raamatut
Mika Keränen naudib lugude väljamõtlemist
Nooremad kodutütredvõistlesid Saaremaal
Praami- ja lennuühenduse korraldamine jääb maanteeametile (1)
Nädala loetavuse top 5
Madis Kallas tegi valimistel puhta töö (LISATUD VIDEO JA TULEMUSED) (10)
POLIITMÄNGUD SAAREMAA VALLAS: Jõupositsioonil sotsid heitsid valimisliidu Saarlane kõrvale (53)
Sotsidelt pakkumise saanud Mart Mäeker kaotas koha valimisliidus (24)
IRL võitis Muhus valimised
VALIMISLIIT SAARLANE: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud (O. Luts) (77)
Kommentaarid
Praami- ja lennuühenduse korraldamine jääb maanteeametile (1)
TOOMAS KÜMMEL AINULT MEIE MAAS: Kes võitis valimised? (14)
AINULT MEIE MAAS: Kes võitis valimised? (2.) (6)
Saaremaa vallavolikogu esimehe kandidaat on Tiiu Aro (16)
Riigikogulased Saaremaa volikogu tööst ei loobu (7)
Kallas: eraldi läbirääkimine oleks viinud tupikusse (18)
Rattur jäi vöötrajal auto alla (18)
Sotsidelt pakkumise saanud Mart Mäeker kaotas koha valimisliidus (24)
MEIE MAA VIDEO: Vaata, mis Mart Mäekerit valimistel üllatas (17)
Märgime Arensburgi nullmeridiaani maha! (23)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2017. Kõik õigused kaitstud