[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 17. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

AIVAR KIVISIV AINULT MEIE MAAS: Kas sõda tuleb? (1)
Autor: Aivar Kivisiv, kaitseliitlasest hobikirjanik
Kolmapäev, 12. aprill 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Täpselt sellise retoorilise küsimuse esitas Mart Juur veebruaris “Kirjandusministeeriumi” saate treileris, kui reklaamis Leo Kunnase raamatuga “Sõda 2023“ seotud saatelõiku. Saates nii otsest küsimust ei esitatud ja õnneks keegi kommentaatoritest ega ka autor ise otsest vastust ei andnud. Ega ei julgeks minagi sarnase hoiatusromaani autorina otsest vastust anda.

Leo Kunnase romaan “Sõda 2023” koosneb kahest eraldi stsenaariumist, millest üks osa pealkirjaga “Koljat” on äärmiselt sünge ja teine osa “Taavet” pigem positiivse lõpuga. Sündmused algavad mõlemas variandis ühel kindlal kuupäeval, sõja alguse päeval, ja liiguvad loogilist rada pidi oma lõpptulemuseni. Kunnas kirjeldab peamiselt lahingustrateegiaid ja nendega seotud erinevatel aegadel vastu võetud poliitilisi otsuseid.

Pidevas muutumises maailm

Minu kirjutatud “Kolmas Vabadussõda” (ilmus 2012) on üks minevikust tulevikku liikuv fiktsioon, mis kirjeldab peamiselt teed, kuidas sõjani jõutakse. Mina olen keskendunud pigem eelnevale mainekujundusele, poliitilisele eeltulele, erinevatele mõjutusvõtetele ja hübriidsõja elementidele, mis viivad lõpuks lühiajalise konventsionaalse sõjalise konfliktini.

Me mõlemad Kunnasega kasutame ühte meetodit – kronoloogilist sündmuste ajakava – ja kirjeldame sündmusi läbi erinevate tegelaste silmade.
Kas sellised stsenaariumid võivad tõeks saada?

Võivad, aga kindlasti mitte sajaprotsendiliselt. Minu raamatus kirjeldatu ei juhtunud õnneks Eestis, vaid sai paljus tõeks Ukrainas. Sama võib öelda Leo Kunnase pakutu kohta. Venemaa võib olla sellisteks sammudeks valmis ja paljus just niimoodi toimida. Arvestama peab ühte olulist asja – maailm on pidevas muutumises ja iga eelnev sündmus mõjutab järgmist. Nii võib öelda, et minu poolt kuus aastat tagasi ja Leo Kunnase umbes aasta tagasi kirja pandu on selle aja algandmete järgi kirjutatud ning maailm on juba jõudnud muutuda.

Mida olulist on siis muutunud viimase aasta jooksul ja võib muutuda lähiajal?
Esiteks on valitud USA presidendiks Donald Trump. Hillary Clintoni valituks osutumise puhul oleks jätkunud üldiselt vana ja tuntud poliitiline liin. Trump on aga esialgu veel määramatu suurus ja Venemaal võib olla kiusatus värsket presidenti proovile panna. Seda kindlasti tehakse, aga mil määral, on veel ebaselge.

Määramatust lisavad Brexit ja peatsed Prantsusmaa presidendivalimised, kui võitma peaks Marine Le Pen. Le Peni Moskva-visiit ainult kasvatas muret tuleviku suhtes.

Erilist ärevust tekitab Valgevenes toimuv. Sealsed meeleavaldused ja Alaksandr Łukašenka ärevus ei ole tekkinud tühjalt kohalt. Samuti on Venemaa meedias muutunud Valgevenest räägitava tonaalsus. Liiga palju on sarnast Krimmis ja Donbassis toimunu eelmänguga. Kõigi nende sündmuste siht on ilmselt augustis-septembris toimuv Venemaa ja Valgevene ühisõppus Zapad 2017, mille tarbeks Venemaa on tellinud üle 2000 sõjaväe raudtee-ešeloni liikumise Valgevenesse.

Mida see võib tähendada?

Kunnase raamatus algaski sõda just suurõppuse Zapad sujuvast üleminekust invasiooniks. Ilmselt ei tule karta, et selle õppuse raames lõigatakse läbi Suvałki koridor ja rünnatakse Balti riike. See on praegu väga vähetõenäoline, kuid mitte sada protsenti võimatu. Keegi ei uskunud ju ka Krimmi ülevõtmist. Küll aga võib toimuda Valgevene liitmine Venemaaga ja Ukraina ründamine nii idast kui ka põhjast.

Samas ei pruugi mitte midagi juhtuda. Kindel on see, et kontrollitakse NATO ja Euroopa käitumist ning meie otsustest ja valmidusest olenevad Venemaa lõplikud otsused.

Maailma jaoks võib olla ohtlik nii Venemaa tugevus kui ka nõrkus. Venemaa on otsustavalt moderniseerinud oma relvastust, samal ajal kui paljud Euroopa riigid on viljelenud sõjaliste kulude kärpimist. Samas on Venemaa kannatamas sanktsioonide all ja üle tüki aja on julgenud pead tõsta opositsioon. Vahel vajataksegi rahva rahustamiseks väikest võidukat sõda.

Käega löönud rahvas on lihtne saak

Milleks üldse selliseid artikleid ja hoiatusromaane kirjutada?

Tihti öeldakse, et see on ainult üks sõja nõidumine ja niikuinii langetavad suurriigid otsuseid üle meie peade ning meil, väikestel inimestel, ei ole siin midagi kaasa rääkida.

Tõsi, siin on tõetera sees, aga see on pooltõde. Halvimal juhul isegi teatav mõjutamine, mida võib nimetada psühholoogiliseks operatsiooniks. Üldjuhul tõesti sellistes protsessides üksikisik suurt midagi ei loe.

Ent ärgem unustagem, et ühiskond koosneb üksikisikutest ja protsessid on seotud seal valitsevate hoiakutega.

Mõelge sellele, et äkki just siinse teksti lugeja on see kriitilise massi viimane, otsustav osake, kes määrab, kuhu suunas valik langeb. Sellepärast ei tohigi olla ühiskonnas passiivne ja lasta käegalöömismeeleoludel ligi hiilida.

Käega löönud rahvast on lihtne alistada. Motiveeritud ja teadlikult tegutsevat rahvast aga kindlasti keerulisem ning selle ürituse hind läheb agressorile kallimaks.

Kas sõda tuleb?

Jätan samuti sellele küsimusele vastamata. Tuleb loota, et Eesti riik jätkab endiselt valitud kindlal kursil ja meie liitlased on lõpuks meie hoiatusi kuulda võtnud.

Palju oleneb ka meist endist, Eesti Vabariigi kodanikest. Me ei tohi lasta vaenuliku propaganda salaoperatsioonide niiditõmbajail end lollitada.

Peame käima aktiivselt ja oma südametunnistuse järgi valimas, hoides sellega demokraatlikku riigikorda. Kui jätkub aega ja jõudu panustada täiendavalt veel ka vabatahtlikku riigikaitsesüsteemi, siis moodustab see loodetavasti piisava heidutuse, et saame kümne aasta pärast tõdeda: “Sõda jäi tulemata.”

Täna loetuimad
Pihtlas nähti haruldast lindu (10)
Isamaa kinnitas valimisnimekirjad (3)
Aasta Praktikant on Ashwath Venkatasubramamian  (1)
Väleda Päti üldvõidu said seekord Saarlased
Kes meelitab inimesi vollesaali?
Aeg lubab ja Moskva räägib jultunult  (1)
Saarlaste tähtpäevi 2019. aastal (1)
Uus aasta võiks alata korras elukohaandmetega
Saarlase meeskond võitis lumesaha leiutusvõistluse
Vollemeestele kodus kaks kaotust
Kevin Saar kutsuti Eesti koondisesse
Kaitseliidu vormid ja sümboolika raiuti raamatusse
Müürisepp võttis Väljakivilt revanši
JUHTKIRI - Lõpumärgid ja maailma liikumine
Nädala loetavuse top 5
Pihtlas nähti haruldast lindu (10)
Isamaa kinnitas valimisnimekirjad (3)
Aasta Praktikant on Ashwath Venkatasubramamian  (1)
Väleda Päti üldvõidu said seekord Saarlased
Kes meelitab inimesi vollesaali?
Kommentaarid
Aasta Praktikant on Ashwath Venkatasubramamian  (1)
Pihtlas nähti haruldast lindu (10)
Isamaa kinnitas valimisnimekirjad (3)
Aeg lubab ja Moskva räägib jultunult  (1)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (785)
Kokaiinismugeldaja taandus Kuressaare hamburgeriärist (67)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (418)
Volikogu kehtestas kosmeetilise alkoholimüügi piirangu (41)
Südalinna plaanitakse kiirtoidukohta (85)
Vald laseb uusaastaööl linnas õhku 2500 eurot (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud