[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 27. mai 2017  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2017
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Arvamus

Üks on targem kui teine
Autor: Heino Kään
Reede, 17. veebruar 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Vaene president! Küll teda kasvatatakse! Kõigepealt usuõdede-vendade karjane Urmas Viilma. Seejärel surnud kirjanike kodustaja Maarja Vaino (“Presidendi sõna”, Postimees, 24.01.). Kui esimene püüdis seda teha võimalikult soliidselt ja neutraalselt, siis teine oli nagu õpetlik ema oma eksinud rumalat lapsukest noomimas ja õigele teele juhatamas.

Aga miks ei võiks Eesti presidendil olla isiklikku seisukohta kirikuskäimise suhtes? Ja samuti oma eelkäija Konstantin Pätsi tegutsemise suhtes riigimehena?

Nagu Erdogan Türgis

Vaino tõi võrdlusi kirjandusest ja poliitikamaailmast. Mina võrdleksin Pätsi presidendiks saamist praeguse Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani tegemistega – küllap enamik meist on hukka mõistnud tema vägivallatsemise opositsiooni kallal ja demokraatia mahasurumisel ning autoritaarse isikuvõimu kehtestamise. Päts tegi ju 1934. aastal sisuliselt sedasama, kehtestades sõjaväe abil oma isikuvõimu.

Päts pistis oma poliitilised vastased pokri. Lõpetas põhiseaduse alusel valitud riigikogu tegevuse. Kehtestas nn vaikiva ajastu, toppides igasugusel opositsioonil suu kinni. Muidugi, olud olid teised kui tänapäeva Türgis – riik oli väiksem, maha lasta polnud kedagi vaja. Ainult vaene Artur Sirk kaotas elu kuskil riigi ja rahva silma alt eemal.

Mõne aasta pärast, kui ühiskond oli mingil määral rahunenud ja vaikiva olekuga harjunud, korraldas Päts asjad nii, et ta valiti presidendiks. Niisiis pole meil presidendi institutsiooni loomise juures uhkustada millegagi – kuigi Maarja Vaino arvab, et see meist alles riigi tegigi. Samamoodi ei ole ka esimese presidendi tegevus riigi elu korraldamisel hosiannat väärt.

Teine kriitikat pälvinud periood president Pätsi tegevuses oli aastail 1940–1941. Küll on talle ette heidetud erinevaid tegemisi, küll tegemata jätmisi. Ikka lähtudes sellest, et ta oli president ja riigimees. Aga kui prooviks ilma nende tiitliteta? Püüaks Pätsile läheneda lihtsalt kui inimesele, üritaks tungida tema siseellu? Milline ta siis praegu, suurelt ajaliselt distantsilt vaadates võiks tunduda?

Üksildane vananev mees, kes lasi endast presidendiaastail luua kuvandi kui rahva isast. Ja hakkas ka ise seda uskuma. Siiralt ja tõsiselt. Tema uskumus, et rahva isa peab jääma igas olukorras oma rahvaga, mõjus veenvalt. Eriti, kui rahval tuli üle elada raskeid aegu. Päts ei soovinud põgeneda nii, nagu seda tegi riigimees August Rei. Talle küll valmistati ette põgenemisvõimalus presidendi laevaga, aga ta ei läinud. Laev ootas Pätsi merel, kuni punalaevastiklased selle kaaperdasid.

Päts tahtis ja lootis, et saab veel midagi oma rahva heaks ära teha. Lootis kangekaelselt sedagi, et ootab ära, kuni Saksamaa Nõukogude Liidule kallale tungib ja Eesti vabastab. Selle lootuse süstis temasse Saksamaa saadik Eestis Hans Frohwein, kellega Pätsil oli suhtluskanal üsna lõpuni. Teatavasti oligi Hitleril esialgne plaan tungida Venemaale kallale sügisel 1940.

Ma ei välista, et Päts jäi oma ootuste ja lootuste juurde kuni kinnipidamiseni. On küll räägitud viisataotlusest USA saatkonnas. Kuid seal ajasid asju tema pojad. Ma pole kusagil näinud usutavat tõendust tema soovist ja osalemisest selles ürituses. (Muide, kas polnud see askeldamine viisade ümber ajendiks, miks Moskva otsustas ta just siis Eestist ära viia?)

Ja veel üks mõttekäik. Kui Päts mõni aasta enne surma korraks Eestisse, Jämejala vaimuhaiglasse toodi, on temaga seal kohtunud inimesed täheldanud Pätsi luulut, et ta on ikka veel president.

Kas ei võinud mingid luulud, ebaadekvaatsed mõtted teda kinnisideedena saatma hakata juba varem? Näiteks siis, kui Päts Eestist ära viidi ja Leningradis vahepeatus tehti, tuli tal tahtmine külastada oma noorepõlve radu õpingute ajast Peterburis. Sõidutatigi siis teda autoga mööda linna, nagu ta soovis. Ilmselt ei pidanud ta end Astoria hotellis elades vangiks, sest vangil poleks niisugused mõtted pähegi tulnud. Muidugi ei pidanud teda tavaliseks kinnipeetavaks ka NKVD.

Palju on läbi uurimata

Paraku on kõik need ja paljud teisedki asjaolud läbi uurimata ning selgeks rääkimata. Kuid 1940.–1941. aasta toimetamiste suhtes oleksin ma Pätsile etteheidete tegemisel üsna tagasihoidlik.

Aga nüüd tagasi Maarja Vaino kirjatüki juurde. Ma ei saa aru, kuidas ta presidendi institutsiooni nii pühaks pidades julgeb Kersti Kaljulaidi alandavalt vastutustundetuks nimetada. Humanitaarteadlaselt oodanuks pigem tähelepanu juhtimist oma kolleegide tegematajätmisele.

Kas ei oleks vabariigi suureks juubeliks ausambast olulisem valmis saada korralik ajaloolaste, majandusteadlaste, psühholoogide ja psühhiaatrite ühise teadustööna valmiv meie esimese presidendi elulugu? Et nüüdne president saaks oma otsuseid langetades millelegi kindlale toetuda.

Täna loetuimad
Linnavalitsus pani lasteaia ehituse rahaga puusse (3)
Õige džentelmen ei lähe külla kingita
PEREKONDLIK
Linnalapsed viidi maakooli
Kuressaarest kaduma läinud ratas ilmus välja Randveres
Saarlane viis meeskonna Ajujahi konkursi võiduni
Anna-Liisa Õispuu: Saaremaal on isemoodi aeg
Viimane uuring näitas töökoha leidmise probleemi
President ja väärtuste lammutamine (1)
Metsaomanikud said hüvitist
Saaremaa võrkpalliklubi alustab... medaliplaaniga!
JUHTKIRI - Inimlik eksitus
Saaremaa meeskoor SÜM Itaalias
Kuus saare noort pürgib tulevikutalendiks
Ristiku lasteaia hoovis peeti toredat perepidu
Nädala loetavuse top 5
Tuli nõudis saarel järjekordse inimelu (2)
Undrest ja Aru tõttasid Keskerakonda madalseisust päästma (13)
Reisikott kukkus bussist tee peale
Mis juhtus?
Tänavafestivalil tuleb joogi ja toidu pillerkaar  (10)
Kommentaarid
Pargiteede korrastamine tekitas pahameelt (2)
Lääne-Saare vald palkab ühinemise IT-arendusjuhi (5)
President ja väärtuste lammutamine (1)
Vaimulike elupaiga müük ajas kogudusel hinge täis (70)
MEIE MAA TV: Talupidaja üllatus: kitsedel kaks paari kolmikuid (2)
Endine tippjuht Urmas Treiel annab väikeettevõtetele nõu ja hoogu (8)
Kaitsejõud vajavad naisi (9)
Linnavalitsus pani lasteaia ehituse rahaga puusse (3)
Kuumaastikuga parkla – linna habemega mure  (1)
Tunnustati pea 100 tublit noort (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2017. Kõik õigused kaitstud