[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 25. november 2017  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2017
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930




Arvamus

Üks on targem kui teine
Autor: Heino Kään
Reede, 17. veebruar 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Vaene president! Küll teda kasvatatakse! Kõigepealt usuõdede-vendade karjane Urmas Viilma. Seejärel surnud kirjanike kodustaja Maarja Vaino (“Presidendi sõna”, Postimees, 24.01.). Kui esimene püüdis seda teha võimalikult soliidselt ja neutraalselt, siis teine oli nagu õpetlik ema oma eksinud rumalat lapsukest noomimas ja õigele teele juhatamas.

Aga miks ei võiks Eesti presidendil olla isiklikku seisukohta kirikuskäimise suhtes? Ja samuti oma eelkäija Konstantin Pätsi tegutsemise suhtes riigimehena?

Nagu Erdogan Türgis

Vaino tõi võrdlusi kirjandusest ja poliitikamaailmast. Mina võrdleksin Pätsi presidendiks saamist praeguse Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani tegemistega – küllap enamik meist on hukka mõistnud tema vägivallatsemise opositsiooni kallal ja demokraatia mahasurumisel ning autoritaarse isikuvõimu kehtestamise. Päts tegi ju 1934. aastal sisuliselt sedasama, kehtestades sõjaväe abil oma isikuvõimu.

Päts pistis oma poliitilised vastased pokri. Lõpetas põhiseaduse alusel valitud riigikogu tegevuse. Kehtestas nn vaikiva ajastu, toppides igasugusel opositsioonil suu kinni. Muidugi, olud olid teised kui tänapäeva Türgis – riik oli väiksem, maha lasta polnud kedagi vaja. Ainult vaene Artur Sirk kaotas elu kuskil riigi ja rahva silma alt eemal.

Mõne aasta pärast, kui ühiskond oli mingil määral rahunenud ja vaikiva olekuga harjunud, korraldas Päts asjad nii, et ta valiti presidendiks. Niisiis pole meil presidendi institutsiooni loomise juures uhkustada millegagi – kuigi Maarja Vaino arvab, et see meist alles riigi tegigi. Samamoodi ei ole ka esimese presidendi tegevus riigi elu korraldamisel hosiannat väärt.

Teine kriitikat pälvinud periood president Pätsi tegevuses oli aastail 1940–1941. Küll on talle ette heidetud erinevaid tegemisi, küll tegemata jätmisi. Ikka lähtudes sellest, et ta oli president ja riigimees. Aga kui prooviks ilma nende tiitliteta? Püüaks Pätsile läheneda lihtsalt kui inimesele, üritaks tungida tema siseellu? Milline ta siis praegu, suurelt ajaliselt distantsilt vaadates võiks tunduda?

Üksildane vananev mees, kes lasi endast presidendiaastail luua kuvandi kui rahva isast. Ja hakkas ka ise seda uskuma. Siiralt ja tõsiselt. Tema uskumus, et rahva isa peab jääma igas olukorras oma rahvaga, mõjus veenvalt. Eriti, kui rahval tuli üle elada raskeid aegu. Päts ei soovinud põgeneda nii, nagu seda tegi riigimees August Rei. Talle küll valmistati ette põgenemisvõimalus presidendi laevaga, aga ta ei läinud. Laev ootas Pätsi merel, kuni punalaevastiklased selle kaaperdasid.

Päts tahtis ja lootis, et saab veel midagi oma rahva heaks ära teha. Lootis kangekaelselt sedagi, et ootab ära, kuni Saksamaa Nõukogude Liidule kallale tungib ja Eesti vabastab. Selle lootuse süstis temasse Saksamaa saadik Eestis Hans Frohwein, kellega Pätsil oli suhtluskanal üsna lõpuni. Teatavasti oligi Hitleril esialgne plaan tungida Venemaale kallale sügisel 1940.

Ma ei välista, et Päts jäi oma ootuste ja lootuste juurde kuni kinnipidamiseni. On küll räägitud viisataotlusest USA saatkonnas. Kuid seal ajasid asju tema pojad. Ma pole kusagil näinud usutavat tõendust tema soovist ja osalemisest selles ürituses. (Muide, kas polnud see askeldamine viisade ümber ajendiks, miks Moskva otsustas ta just siis Eestist ära viia?)

Ja veel üks mõttekäik. Kui Päts mõni aasta enne surma korraks Eestisse, Jämejala vaimuhaiglasse toodi, on temaga seal kohtunud inimesed täheldanud Pätsi luulut, et ta on ikka veel president.

Kas ei võinud mingid luulud, ebaadekvaatsed mõtted teda kinnisideedena saatma hakata juba varem? Näiteks siis, kui Päts Eestist ära viidi ja Leningradis vahepeatus tehti, tuli tal tahtmine külastada oma noorepõlve radu õpingute ajast Peterburis. Sõidutatigi siis teda autoga mööda linna, nagu ta soovis. Ilmselt ei pidanud ta end Astoria hotellis elades vangiks, sest vangil poleks niisugused mõtted pähegi tulnud. Muidugi ei pidanud teda tavaliseks kinnipeetavaks ka NKVD.

Palju on läbi uurimata

Paraku on kõik need ja paljud teisedki asjaolud läbi uurimata ning selgeks rääkimata. Kuid 1940.–1941. aasta toimetamiste suhtes oleksin ma Pätsile etteheidete tegemisel üsna tagasihoidlik.

Aga nüüd tagasi Maarja Vaino kirjatüki juurde. Ma ei saa aru, kuidas ta presidendi institutsiooni nii pühaks pidades julgeb Kersti Kaljulaidi alandavalt vastutustundetuks nimetada. Humanitaarteadlaselt oodanuks pigem tähelepanu juhtimist oma kolleegide tegematajätmisele.

Kas ei oleks vabariigi suureks juubeliks ausambast olulisem valmis saada korralik ajaloolaste, majandusteadlaste, psühholoogide ja psühhiaatrite ühise teadustööna valmiv meie esimese presidendi elulugu? Et nüüdne president saaks oma otsuseid langetades millelegi kindlale toetuda.

Täna loetuimad
Saaremaa ralli sai uued korraldajad (1)
Noor naine tegi omale kodulähedase töökoha
Perekondlik
Opositsiooni võeti volikogus esmakordselt kuulda
Mees, kes jagab oma elu Saaremaa ja Tallinna vahel
Tunnustusüritus kulges lõbusate naljade saatel
Lordi tütar Gert Üprus-Sõnajalg – nagu saarlaste Robin Hood
Mehed, kes tulevad iga päev saarele vaid viivuks
Seeneline: kukeseeni on rohkem kui augusti alguses (1)
Mis juhtus?
Tunnustuste rahe Valjalas
Tõnis Paltsil seotus Paradiisi paberitega (2)
Kuidas saavutada rahulik pereelu?
TOIVO VAIK AINULT MEIE MAAS: Ahistamisest pealekaebamiseni
Põhikooliõpilasi huvitab ameti õppimine
Nädala loetavuse top 5
Kohvik Vahvlimaania avas Aurigas uksed (14)
Saaremaa mehed tõmbasid merest uhkeid kalu (9)
Esimesed Sõmera Kodu asukad kolivad Kuressaarde (18)
Rõivakauplus kolib internetti (10)
TAGASIVAADE: Äge jalgpallitüdruk Kristina Teern (1)
Kommentaarid
Tõnis Paltsil seotus Paradiisi paberitega (2)
Saaremaa ralli sai uued korraldajad (1)
Seeneline: kukeseeni on rohkem kui augusti alguses (1)
PRIA toetustest saarele 185 000 (2)
Alaliit jättis Andi Nooda laagri nimekirjast välja (7)
SAAREMAALT LAEVAGA LÄTTI: Roomassaare-Riia liin kogub hoogsalt toetust (20)
Saaremaa mehed tõmbasid merest uhkeid kalu (9)
HARRY RAUDVERE AINULT MEIE MAAS: Kellele on ustav parteilane? (5)
Saaremaa-Läti laevaliinile otsitakse hoogsalt väliskosilast (7)
Militaarmuuseumi lahtine tulevik külvab segadust (13)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2017. Kõik õigused kaitstud