[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 20. juuli 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Arvamus

MART SOIDRO AINULT MEIE MAAS: Marju Lauristinile mõeldes (18)
Autor: Mart Soidro, literaat
Reede, 14. oktoober 2016.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Meie Maa kolumnist Mart Soidro. FOTO: Toomas Huik

Nii see on – täna sätivad Marju sajad “tüdrukud ja poisid” end üles, et minna õpetaja raamatuesitlusele.

Ene Hion, Margot Visnap ja Marju Lauristin on kirjastuse Hea Lugu kaasabil välja andnud mälestusteraamatu “Marjustini sajand. Kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast”.

Esimene mälupilt

Aasta 1982. Suvi. Žurnalistikaosakonna sisseastumiskatsetel oli mul lisaks ajakirjanduses ilmunud materjalidele ette näidata ka Õpilaste Teaduslikus Ühingus hõbemedaliga pärjatud uurimistöö – ““Noor-Eesti“ konsolidatsioon ja kirjanduskriitilised eneseavaldused”. Pluss minu juhendaja Maie Kalda soovituskiri!

Kui olulised need olid, sellest sain aru sisseastumiskonkursi suulises voorus. Marju Lauristin ütles mulle otse: “Te kirjutasite kirjaliku töö teemast mööda ja õigupoolest ei oleks me pidanud teid suulistele katsetele laskmagi. Aga te olete kirjutanud ühe tõsise uurimuse ja teil on soovituskiri ühelt väga lugupeetud inimeselt – seetõttu te siin istutegi.”

Ma ei tea, kui palju mu kaks Suurt Õpetajat elus kokku puutusid (peale “40 kirja” muidugi!), igatahes hindasid kaks naisteadlast teineteist kõrgelt. Mis ei ole sugugi tavapärane.

Ja nii saigi Marjust minu õpetaja. Või vanem õde. Nädalapäevad tagasi kirjutasin: “Meenus 80-ndate keskpaiga Marju Lauristin. Muidugi oli mu õpetaja juba siis jutukam, sest üliõpilased olid lorud ja massikommunikatsiooni iseärasused tuli loengutes ja seminarides mitu korda üle seletada. Ta ei saanud olla nii napisõnaline kui Kaljulaid eelmise nädala esinemistes. /---/ Muidugi, Marju positsioon ühiskonnas oli juba 80-ndate keskel 20 korda suurem kui Kerstil praegu, aga on vaid aja küsimus, millal vahe vähenema hakkab.” (Meie Maa, 6.10.2016)

Liiga vähe on vett vahepeal merre voolanud, et eelöeldule midagi lisada. Vahest niipalju, et isegi tollal oli ajakirjandus – ja eriti muidugi Marju – põnev!

Meie esmakohtumisel oli Lauristin 42-aastane, 10 aastat noorem kui mina praegu. Ta oli juba siis nii tark, et paljud kommunistliku partei jõujuurikad tundsid tema kõrval ennast viletsasti, suisa kartsid. Vist oli see aastal 1987, kui nägin pealt, kuidas kolm tolle aja mõistes suurkuju sisenesid ajakirjanduskateedrisse. Marju ees, tuliselt midagi seletamas ja argumenteerimas, ning Rein Ristlaan ja Arnold Koop häbelikult söaka dotsendi järel. Kohmetunult, sest oli juba perestroika (loe: ka Marju) aeg.

Samal aastal palusime Marjut endale appi. Loengutest jäi väheseks, tahtsime veel targemaks saada ja lõime vaidlusklubi Alternatiiv. Mäletan, kuidas Marju tassis (tema ikka ees ja Peeter Vihalemm suurte raamatukottidega järel) meile Lääne kaasaegse filosoofia käsitlusi, mida ei leidunud tol ajal üheski Eesti NSV raamatukogus.

Läks veel aastake ja me tundsime Õpetajast puudust.

Marjust oli saanud NSV Liidu ülemnõukogu saadik ja tal polnud enam nii palju aega oma üliõpilaste jaoks. Ta tundis ka meist puudust. Oma üliõpilasi armastab ta vist peaaegu samapalju kui oma kaht tütart, kuut lapselast ja viit lapselapselast.

Oli mõistev, sugugi mitte pahane, et tema tollased tudengid Rahvarindesse ei astunud.

Hilisemad tähelepanekud

Augustis 15 aastat tagasi tegin Marjuga ühe pikema intervjuu, mis ilmus ajalehes KesKus (ja hiljem raamatus “Ajastu märgid”, Tallinn 2008). Marju oli siis napilt üle kuuekümne, muretses, et 65-aastaselt saadetakse ta pensionile.

Lõik sellest vestlusest:
“Kui me räägime inimese vanusest, on see kõik väga suhteline. Ka mina, kes ma olen 61, paratamatult mõtlen selle peale. Mõned võiks 55-selt pensionile lasta, aga teised, kelle hulka ma ka ise kuulun, tunnevad ennast puudutatuna. Kõik sõltub ju ikkagi potentsiaalist ja võimest vaim värske hoida. Mul on kahju öelda, aga ma näen, et minul on energiat rohkem kui minu 35-aastastel kolleegidel. Nemad on ilmastilma väsinud, haiged, ei jõua… Ja kes on siis see, kes peab jõudma? Loomulikult peab jõudma…”


“…Marju Lauristin.”

“Jah, mina või mõni teine minuealine. Teaduse ja loomingu puhul on kõik individuaalne. Võtame Einsteini, Habermasi või Ariste. Võtame Jaan Krossi, kes oma parima romaani “Paigallend” kirjutas 75-aastaselt. On neid, kes ei vanane surmani.”

“Olete õnnelik inimene, Marju Lauristin!”

“Mul on temperament selline! Olen puhas sangviinik. Näen asju alati paremalt poolt, usun inimestesse, milleks nad võiksid parimal viisil võimelised olla.”

Kui me viis aastat hiljem järelvestluse tegime, tõdes Marju: “Kui me sinuga eelmine kord rääkisime, oli mul maagiline hirm selle 65. eluaasta ees. Nüüd saan varsti 68, aga midagi pole muutunud (naerab). Tunnen, et päris puupea ma veel ei ole, endalgi on veel lusti õppida! Kui asi niimoodi jätkub ja ei tule mingit hirmsat vanainimese tõbe, siis ma võib-olla jätkan viie aasta pärast samamoodi.”

Kümme aastat on möödunud ja Marju on jätkanud samamoodi. Tema lootus on noortes, kes läksid kooli vabas Eestis.

“Kui veel kolm–neli aastat tagasi olid ülikooli sisseastujad haritud, aga ikkagi turumajanduslikud noored, siis nüüd on sissesaajad karvased ja vastuhakkajad. Nendes on lootust!” ütles ta mulle toona.

Nüüd? Nüüd on Marju Brüsselis ja Strasbourgis.

Neid ridu kirjutades helistas mu sõber, üks kuuest Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmest.

“Kas ma võin loo lõpetuseks kirjutada, et Marju on seal kõledates koridorides sinu kaitsva tiiva all?”

“Võid küll kirjutada,” ütles sõber.

Polegi tähtis, oli see Yana Toom, Urmas Paet, Kaja Kallas või keegi teine. Tähtis on, et Marju oleks hoitud.

Lauristinist kirjutatakse veel palju raamatuid ja Suur Õpetaja kirjutab ise ka – ta pole veel 80-aastanegi! Tema lemmikmurelast natukene häirib selle sajandi-raamatu puhul vahest see, et peategelane on kärsituvõitu. Marju tahaks panna juba enne raamatu lõppu punkti ja minna tagasi oma üliõpilaste juurde. Teha nendega midagi uut ja huvitavat.

Täna loetuimad
Suri vanim volikogu liige Olev Ait
Sotsiaalnõunik lahkub ametist
IN MEMORIAM - Olev Ait 9. jaanuar 1947 – 18. juuli 2019
Perekondlik
Lossi tänava lõpplahendus eirab lähteülesannet
I Land Soundil osutasid teenust libameedikud
Kuressaares arutleti Eesti hariduse tuleviku üle (1)
JUHTKIRI - Miks tehti nii?
Sortimisliin seisab jäätmenappuse tõttu
Muhu väina regati pikima etapi võitsid kolm SMS jahti
Henek Tomson avastab end maailmas ringi rännates
MEIE MAA 100: Noorim liituja paneb juubelisarjale punkti
Vaade keskelt
Meie Maa 100
Nädala loetavuse top 5
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (60)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (20)
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (6)
Orav põhjustas liiklusõnnetuse (10)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (17)
Kommentaarid
Kuressaares arutleti Eesti hariduse tuleviku üle (1)
Tööjõupõuas tuleb appi võõrtööjõud (11)
Orav põhjustas liiklusõnnetuse (10)
On põhjust külastada kenasi kohti! (11)
Auriku taastanud saarlane Avo Mägi: see on liikuv muuseum  (1)
Pindamistööd linnas päädivad sel nädalal (5)
Terviseamet uurib meedikute purjutamist muusikafestivalil (8)
Võõrtööjõu kasutajaile pööratud tõendamiskohustus (3)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (20)
Vabadussõja mälestusmärgi ümbruses saavad tööd valmis (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud