[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 11. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

KUIDO MERITS AINULT MEIE MAAS: Idarindel muutuseta
Autor: Kuido Merits, kolumnist
Laupäev, 08. oktoober 2016.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Meie Maa kolumnist Kuido Merits.

Narva ümbrus on jätkuvalt separatistide ja Vene terroristlike üksuste kontrolli all, käib relvastatud konflikt Eesti kaitsejõudude võitlejatega.

Rindejoon püsib kusagil Vaivara valla piiri lähistel, vaenlane annab regulaarselt raketituld, mõlemal poolel on hukkunuid ja haavatuid.

Tallinnas ja maapiirkondades on rahulik, kuid elanike elujärg on sõja tõttu halvenenud, vajalikud reformid ei võta vedu – selline võiks välja näha Eesti oludesse üle kantud olukord Ukrainas aastal 2016.

Oma riik või mitte?
 

Mäletame ju küll, kuidas möödunud sajandi viimasel kümnendil liikusime Eestis lootusrikkalt helge tuleviku suunas, mida tähistasid Euroopa Liit ja NATO. Samal ajal puudus ukrainlastel selge siht ja äkitselt saabunud omariiklusega ei osatud esiti midagi peale hakata. Pealegi kuuluti tollal koos Venemaa ja Valgevenega uude moodustisse nimega Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ).

Tagantjärele mõeldes tegi president Leonid Kravtšuk 1994. aastal suure vea, loobudes vabatahtlikult tuumaarsenalist, kuna vastutasuks lubasid USA, Suurbritannia ja Venemaa tagada Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse. Nagu aeg näitas, seda lubadust ei peetud, küll aga oleks Vladimir Putinil olnud kõhklusi, kas üritada annekteerida 1240 tuumalõhkepead omava riigi territooriumi.

Leonid Kutšma ohjas riiki terve kümnendi ja üldine sumbunud olek aina kasvas ühes süveneva korruptsiooni ja piirangutega.

Alles 2004. aasta oranž revolutsioon tõi kaasa ukrainlaste esimese ärkamise ja rahvusvahelise tähelepanu. Paraku ei suutnud president Viktor Juštšenko avanenud võimalust ära kasutada. Õigupoolest hakkas üsna intelligentsele mehele võim pähe. Juštšenko suutis tülli minna nii endise võitluskaaslase Julia Tõmošenko kui ka ülemraadaga ja lõpetas ametiaja pea olematu populaarsusega.

Talvel saab täis kolm aastat teisest Maidani revolutsioonist – tuntud Euromaidani nime all –, mis pühkis võimult vihatud presidendi Viktor Janukovõtši. Hiljem on avaldatud kahtlust, kas rahval ikka tasus Maidani väljakul välja astuda – kokkuvõttes tõi see kaasa ligi sada langenut Kiievis, Krimmi kaotuse ning peaaegu 10 000 hukkunut ja 20 000 haavatut Donbassi sõjatandril.

Kujutlegem aga ise oma riigi presidendina ette ülimalt korrumpeerunud tümikat, kes varastab rahva tagant, elab luksuslikus palees ja annab viimaks lõpliku hoobi paljude kaasmaalaste tekkinud lootustele muutuda normaalseks Euroopa riigiks. Ukrainlastel on ju elatustaseme ja elukorralduse osas eeskujuna silme ees mitte Venemaa, vaid nendega samas suurusjärgus naaberriik Poola.

Tõesti, vahepeal tundus, et rahvas on oranži revolutsiooni tulemustes pettumise järel kõigele käega löönud ja paratamatusega leppinud. Aga vabadust nuusutanud ukrainlased osutusid ärksamaks kui Venemaa venelased. Ühel hetkel, kui ülekohus liialt suureks paisub, saab ukrainlase mõõt täis ja esivanemate mässuline kasakaveri lööb välja – tullakse tänavatele ega hoolita elustki.

Samal ajal jätkub tänagi Venemaa–Ukraina “hübriidsõda” ja ühestki vaherahust pole Donbassis kinni peetud.

Ukraina terrorismivastase operatsiooni (ATO) staap edastab iga päev rindeteateid. Näiteks 6. oktoobril 2016: möödunud ööpäeval rünnati valitsusvägede positsioone 40 korral, sealhulgas kaheksal korral Donetski ümbruses, 20 korral Mariupoli piirkonnas ja 12 korral Luganski oblastis. Lahingutegevuses hukkus üks Ukraina sõjaväelane, üks võitleja sai haavata ja üks Ukraina sõdur sai põrutuse.

Tegu on tavalise rutiini ja “sõbraliku” tulevahetusega. Nii kestab sõda endiste “vennasrahvaste” vahel juba kaks ja pool aastal ning mingit lõppu pole kaugeltki ette näha.

Korruptsioon!

Möödunud aastal valmis Ukrainas ülimenukaks osutunud seriaal “Rahva teener” (Слуга народа), kus heidetakse oma elukorralduse üle lausa halastamatult nalja. Ootamatult (Youtube'is levinud võimusid sõimava video abil) presidendiks saanud Kiievi keskkooli ajalooõpetaja Vassõl Goloborodko peab igapäevast võitlust korrumpeerunud ametnikega ning püüab ihust ja hingest parandada inimeste eluolu, paraku enamasti tulemusteta.

Esmalt peavad omaksed ja sugulased loomulikuks, et Vassõli ametikoht peab kaasa tooma rea privileege ja kõrgeid ameteid. Kui aus president üritab Kiievi tänavate teid korda teha, varastatakse – alates ministrist ja lõpetades brigadiriga – eraldatud miljonid lihtsalt ära. Ametnike asendamine ei muuda asja, kordub sama.

Kaadri taga jutlevad omavahel varjatud tegelased – oligarhid –, kelle käsutada on peaminister, äraostetud inimesed julgeolekuteenistuses ja mitmel pool mujal.

On tõsi, et Ukrainas on korruptsioon sügavalt juurdunud kõikides sfäärides, nii bürokraatias kui ka poliitikas. Ükskõik milliste teenete eest on harjutud maksma igal sammul. Kasuks ei tule ka jätkuvalt madalad palgad.

Ukrainat peetakse korrumpeerunuimaks riigiks Euroopas, Transparency Internationali indeksi järgi ollakse maailmas 130. kohal. Võitlus korruptsiooni vastu muidugi käib ja Euroopa Liit on käivitamas 16 miljoni euro väärtuses vastavat programmi, mida asub Ukrainas läbi viima vähim korrumpeerunud riik, Taani.

Teatud Ukraina edusamme on märgatud, ent vaja on rohkem. Muidu võib ohtu sattuda kauaoodatud viisavabadus EL-iga. Samuti EL-i sanktsioonide pikendamine Venemaa suhtes – Ukraina eluline huvi –, mida nii mõnigi Euroopa riik sooviks tühistada.

Nõnda siis õhutatakse Euroopa ja ka USA poolt Ukrainat end kokku võtma ja tegema kõva tööd, viima läbi reformid ja näitama selget progressi. Muidu võib Lääne rahastajate kannatus katkeda. Ja uus USA president, näiteks Trump, võib võtta hoopis Venemaale meelepärase suuna.

Kuna olen varem töötanud Eesti saatkonnas Kiievis ja viibinud Ukrainas erivaatlusmissioonil, siis küsitakse minult vahel: mis seal nüüd õieti toimub? Helistasin neil päevil sõber Volodõmõrile Kiievisse, kes rääkis, et elu on läinud viletsamaks, kuna sõda mõjutab ikka tugevasti. Sissetulekud on kõigil langenud, grivna dollari suhtes järjest odavnenud. President Petro Porošenko aga räägib oma välisvisiitidel, et kõik läheb paremuse poole ja reformid on käimas.

Ukrainlased on külalislahked, olgu olud millised tahes. Volodõmõr kutsub külla: kui ise ei saa, las tuleb keegi teine tuttav Eestist, kui tahab. Ruumi jagub, tütar elab ka juba Poolas.

Soovitangi võimaluse korral Ukrainat külastada, otselennud käivad Kiievisse ja Odessasse. Vaatamist on kogu maal küllaga, köök on hea ja väljaspool Kiievi kesklinna odav, rahvas igati sõbralik.

Eks ukrainlaste abistamine ole seegi, kui jätame sinna veidi raha. Vähemalt saab eestlane aru, et tal polegi kõige halvemini läinud – Eestis ei ole sõda. Ukrainlane ei näita seda külalisele välja, aga kahtlemata on paljudel neist tunduvalt raskem ots otsaga kokku tulla.

Täna loetuimad
Tulekahjus hukkus noor mees
Selgusid inglise keele olümpiaadi parimad
Pussitamises kahtlustatavad on kriminaalse taustaga
Purjus autojuhid põhjustasid liiklusõnnetusi
Mart Saarso asemel kandideerib riigikokku Jaen Teär (3)
JUHTKIRI - Mõtlemiskoht kõigile (3)
TS Laevade uus ohutusjuht on Meelis Mägi
Marrakechi leppest ja inimeste liikumisest (17)
Vetik võitis Prototronil 20 000 eurot
Spaateenindajad said ametikoolis avarama ruumi
Aarne Mägi maru värk
Lennuliinide teenindaja leidmiseks kuulutati uus hange
Saaremaa kohtub karikafinaalis Pärnuga
Vollenaised alistasid kodus Võru 3:0
Eesti esimesele akadeemikule pühendatud väljapanek
Nädala loetavuse top 5
Tänasest uus bussiliin
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Kakskümmend saarlast sai uue alguse
Tulekahjus hukkus noor mees
Selgusid inglise keele olümpiaadi parimad
Kommentaarid
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (370)
Marrakechi leppest ja inimeste liikumisest (17)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (765)
Saunajutud: Vabadus minna ja tulla (13)
Olev Ait liitub volikoguga (24)
Muhumaa jõuab liinile veebruaris (124)
Mart Saarso asemel kandideerib riigikokku Jaen Teär (3)
Südalinna plaanitakse kiirtoidukohta (70)
Pooled vähekindlustatud laste jõulukingid on toomata (6)
JUHTKIRI - Mõtlemiskoht kõigile (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud