[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 05. aprill 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930




Arvamus

Tööandjate manifesti plussid ja miinused
Autor: Andres Herkel
Reede, 17. oktoober 2014.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Tööandjate manifest on silmapaistval tasemel koostatud dokument – hästi lihvitud ja heas keeles. Enamiku positsioonidega jääb üle nõustuda, kriitikul on targem mõelda hoopis sellele, millest tekst vaikib. Seega võetagu mu tähelepanekuid heatahtliku täiendusena, mis ei kritiseeri kirjapandut, vaid proovib siit astuda sammu kaugemale.

Kõigepealt, tööandjad püüavad sõnastada eelolevate valimiste peateemad – need on julgeolek ja majandus. Esimesega neist manifest ei tegele, teisega aga küll. Pealkirjas oodatakse erksat Eestit, kus heaolu läheneb arenenud riikidele.

Propagandist Rõivas


“Erksus“ on päris hea sõnaleid, lisaksin veel, et ergas ühiskond eeldab ärksaid kodanikke ja/või vastupidi. Igal juhul osutavad need sõnad positiivses võtmes sellele, mida tööandjad päris otse välja öelda ei taha – et praegu olemegi juba silmitsi stagnatsiooniga.

On hulk olulisi mõistlikke positsioone. Tööjõumaksude vähendamine, maksumuudatustele etteteatamistähtaja nõudmine, ettevõtjate suurem osalus kutseõppe korraldamisel ja lõpuks hoiatus, et peagi saabub aeg, mil me enam Euroopa tõukefondivahenditele loota ei saa ning selleks peame me valmis olema.

Loodusteaduste, insener- ja tehniliste erialade osakaalu tõstmisest kõrghariduses on räägitud juba mitukümmend aastat. Selles manifestis teevad tööandjad seda veel dramaatilisemas toonis. Kõik on õige, aga kahjuks väheneb meil kõigi kõrgharidust omandajate arv.

Mu meelest mõjuks manifest julgema ja selgema dokumendina, kui poliitikakriitika poleks pelgalt suunatud eelolevate valimistega seotud populismiohule, vaid rapiks ka juba tehtud vigu. Ikka eesmärgiga, et tulevikus vigu vältida.

Tõsi, maksumuutuste 13-kuuline etteteatamise nõue on otsene tulem halvast praktikast, kus kiired maksumuudatused on olnud valitsuse eelarvelubaduste rahaga täitmise teenistuses. Sellist hädapoliitikat tuleb Eestis kindlasti muuta, ehkki näiteks masu ajal oleks 13 kuu nõue valitsuse käed üsna kinni sidunud.

Teravamalt võiks öelda Eestis aastaid valitsenud maksupoliitika kohta, mille peamine idee on üksikisiku tulumaksu langetamine. See oli vale mõte majanduskasvu ajal ning praegu tuleks eelistada hoopis tulumaksuvaba miinimumi otsustavat tõstmist. See meede võtaks suuresti maha ka vasakerakondade nõude teha maksusüsteem mitmeastmeliseks ehk raskesti hallatavaks.

Kriitika kulunuks ära juba kas või selleks, et pidurdada peaministri hoogu, kes kogenud propagandistina tõttas manifesti omastama. Taavi Rõivase leksikas olid väljendid “uus hingamine“, “hea alus edasiseks koostööks ettevõtjate ja valitsuse vahel“ ning “toetus töövõimereformile“. Seda võinuks dokumendi koostajad ette näha ning lamedat omastamist mõne julgema kriitikanoodiga vaos hoida.

Kes selles stagnatsioonis siis süüdi on, kui mitte üle kümne aasta valitsustüüril seisnud Reformipartei? Et kui ei meeldi, võib selle asemel tulla Savisaar, on halb heidutussõnum.

Stagnatsioon

Mõistes majandus- ja maksuteema lähedust ettevõtjatele, võinuks dokument siiski anda selgema üleskutse riigireformi läbiviimiseks. Praegu sisaldub tekstis vaid üldsõnaline nõue, et avalik sektor olgu tõhusam.

Kui stagnatsiooni selgelt ei diagnoosita, jäävad uduseks ka selle põhjused. Muidugi on julgeolek ja majandus võtmevaldkonnad. Kuid ma ei nõustu vaikivalt väljendatud suhtumisega, et majandus on asi iseeneses ning sel puudub seos demokraatia alusväärtuste ja üldise riigiõigusliku raamistusega.

Seega tuleb eelolevatel valimistel kergitada veel mitu hirmolulist teemat, mille lahtikõnelemine aitab Eesti praegust seisundit mõista ning tulevikus parandada. Need on demokraatia ja kodanikuühiskonna nõrkused, riigikogu erakondade selge ületoitmine ning sellest tulenev kartellistumine.
Rahvakogu on küll rahvusvaheliselt tähele pandud ja tunnustatud, aga selle ideed pandi riigikogu lauasahtlitesse kopitama. Ka see on stagnatsioon.

Artikkel ilmus Andres Herkeli blogis.

Täna loetuimad
UUS! Viirusesse nakatunute arv ületas Saaremaal 400 piiri, surnud on 8 saarlast
Saaremaa kriisikodu vajab appi hooldustöötajaid ja koristajaid
Nädala loetavuse top 5
Vald jagas eriolukorra ajal toetusi (28)
UUS! Saaremaal lisandus 17 koroonahaiget, kokku on viirusejuhte 258 (41)
Pöördumine  (57)
Quo vadis*, Saaremaa? (39)
Sotsiaalmaja asukad kondavad linnas ringi (19)
Kommentaarid
Vald ei kavatse bussijuhtidele vastu tulla (4)
Saaremaa ja Muhu turismiettevõtjad tegid valitsusele ettepanekud kriisist pääsemiseks (22)
Päästeamet käivitab Kuressaare haigla kriisistaabi (4)
Koroonaviirus on võtnud viie saarlase elu (22)
Saaremaa ettevõtjad kutsuvad üles eelistama eestimaist  (6)
Saaremaa kriisikomisjon koostas soovitused tootmisettevõtetele (26)
Kriisiolukorras tegime õige otsuse (8)
Pöördumine  (57)
Kalad saavad paremad kudemistingimused (1)
Võrkpallifännid saavad mänge jälgida viirusehirmuta (100)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud