[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 31. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Miks ma hääletasin kooseluseaduse poolt (17)
Autor: Kalev Kotkas, riigikogu liige (SDE)
Kolmapäev, 15. oktoober 2014.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Selleks, et kõik Agu Sihvka kombel otsast peale ausalt ära rääkida, tuleb alustada paari tsitaadiga, mis kirjeldavad Eesti seadusandja “valikuvõimalusi“.

Euroopa Inimõiguste Kohus on juba kümmekond aastat tagasi sedastanud: “Samasooliste isikute kooselu, kui tegemist on püsiva faktilise partnerlusega, kuulub perekonnaelu kaitsealasse sarnaselt samalaadses olukorras oleva erinevast soost paariga, mistõttu vajavad ka nemad oma suhte õiguslikku tunnustamist ning kaitset.“

Sellest tulenevalt asus meie oma õiguskantsler 2008. aastal seisukohale, et: “Samasooliste isikute vaheline püsiv kooselu kuulub perekonna põhiõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata. Seetõttu on kooskõlas põhiõiguste tagamise põhimõttega vajalik luua selliste õigussuhete reguleerimiseks kohane õiguslik raamistik.“

Pooltõed ja hirmud

Edasi järgnes pikaaegne poliitiline veiderdamine – eelmise riigikogu koosseisu ajal nokitseti partnerlusseaduse nime kandnud eelnõu kallal. Kui tundliku teemaga venitamine oli jõudnud sinnamaale, et järjekordsed valimised juba terendasid, tuli lõpuks midagi kiiruga ära teha.
Tunnustan neid 40 kolleegi, kes varakevadel olid nõus olema kooseluseaduse eelnõu algatajateks. Mina toona selleks veel valmis ei olnud.

Kuigi tänaseks kinnitatud seadus on avatud kõigile koos elavatele paaridele, puudutab see ennekõike abielluda mitte soovivaid heteropaare.
See annab vabalt koos elavatele isikutele võimaluse, mitte kohustuse reguleerida oma õiguslikke suhteid. Selle võimaluse kasutamine lahendab n-ö teise ringi efektina ära mitmeid praktilise elu probleeme.

Nii sai minu jaoks kooseluseaduse toetamisel otsustavaks asjaolu, et suur osa paare ei abiellu ja enam kui 60 protsenti lastest sünnib väljaspool abielu lepingulist kaitset. See on tõsine probleem, millele seadusandja ei saa läbi sõrmede vaadata.

Kooseluleping annab väljaspool abielu sündinud lapsele täiendava kindlustunde. Lisaks kaitseb seadus partnerite ja nende ühiste laste õigusi, kui üks pooltest peaks hukkuma, muutuma teovõimetuks või kui kooselu peaks purunema.

See aitab vajadusel lahendada poolte varalisi ja õiguslikke probleeme, samuti muid elulisi küsimusi, mis on näiteks seotud pärimise ja hoolekandega. Aga seadus lihtsustab ka haiglakülastuste ja sotsiaaltoetustega seonduvat, samuti nõusoleku andmist meditsiiniliste küsimuste korral.

Seega võiks uut kooselu regulatsiooni suisa heaks ja kasulikuks pidada, kui ei oleks seda paljusid kriipivat asjaolu, et seadus on sooneutraalne ehk laieneb ka samasoolistele paaridele.

Olen veendunud, et sellisel kujul on see palju poleemikat põhjustanud seadus vähim, mida Eesti pidi minu kirjatüki alguses toodud asjaolude klaarimiseks tegema.

Poolthääletamise otsusele aitas kaasa ka jõuline vastukampaania, mis oli üles ehitatud pooltõdedele ja hirmudele, millel polnud eelnõuga vähimatki seost. Kumas läbi, et kasutati ära inimesi, kes polnud seaduseelnõu üldse lugenudki.

Enamikuga neist, kellele tagasi helistasin, dialoogi ei tekkinud – toru pandi lihtsalt hargile. Samas tuleb tunnustada kampaania eestvedajate võimekust inimhulkade kaasamisel.

Tõde sünnib vaidluses

Tahaksin väga loota, et pereväärtuste kaitsjate sihtasutus rakendab juba lähitulevikus oma energia ja omandatud kogemusi ka selliste probleemide nagu laste vaesus, vanemliku hoolitsuseta lapsed ja perevägivald lahendamiseks.

Teadupärast sünnib tõde vaidluses. Nii tundliku teema puhul on sündinud lausa mitu tõde. See annab igaühele võimaluse valida oma maailmavaatele sobiv ja jääda selle juurde.

Minu vaba valik oli demokraatlik, hooliv ja salliv Eesti, seepärast olin ka kooseluseaduse poolt. Kui ma peaksin üldse midagi kahetsema, siis vaid seda, et see kirjatükk oleks võinud ilmuda varem.

Täna loetuimad
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (32)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (10)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (11)
Autod ummistavad Ruhnu sadama kai  (1)
Leisi Noored soovib Melsase majas avada noortekeskuse
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (6)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Saun läks ehitusveast põlema (10)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (20)
Kommentaarid
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (20)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (32)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (10)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (67)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (32)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (6)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (11)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud