[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 31. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Julgustades enda väärtust leidma
Autor: Jüri Jaanson, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige (Reformierakond)
Esmaspäev, 01. september 2014.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Eesti ühiskond on välistemperatuurist ja rannailmast sõltumatult terve suve erinevates vormides arutlenud töövõimereformi plusside ja miinuste üle. Sellel nädalal hindab riigikogu sotsiaalkomisjon valitsuskoalitsiooni poolt paar nädalat tagasi esitatud ettepanekuid, mis soovivad reformi jõustumisaja edasi lükata ning suurendada sissetuleku piiri, millest alates hakkab tööl käivatel erivajadustega inimestel töövõimetoetus vähenema. Mõistlikud plaanid ja toetamist väärt.

Oli ja jäi reformi peamiseks eesmärgiks saada võimalikult paljud inimesed tööle – nende võimete ulatuses. See on väärikuse ja tuleviku küsimus. Ka riigieelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse küsimus. Muudatusettepanekud näitavad, et rahvaesindajad on tähelepanelikult kuulanud, mida huvigrupid ja valijad räägivad ning on neid sõnumeid kuulda võtnud.

Inimesed on erinevad

Kirjutasin viimases lauses suisa kahes kohas sõna „kuulama“ ja jäin mõtlema. Selle sõnaga on isiklik suhe. Olen tänaseks riigikogus valijate tahtel töötanud üle kolme aasta ja see töö on saanud võimalikuks vaid tänu abivahenditele, mis võimaldavad mul taustamürast konkreetset kõnet eristada ja seetõttu aruteludes kaasa lüüa.

Oleksin ilmselt tulevase töövõimereformi sihtgrupp. Võinuks oodata ja loota, kuid otsustasin juba noorukina teisiti. Ei kahetse. Usun, et paljud täna erivajaduse tõttu tööturult eemal olevad inimesed saaksid abivahendite toel töötada ja oma sissetulekut suurendada, tööandjad aga ootaksid neid heal meelel. Selliste abivahendite soetamine ja töökeskkonna kohandamine on töövõimereformi üks osa.

Tööminister Urmas Kruuse on töövõimereformist rääkides märkinud, et Eestis on üle 100 000 nn töövõimetuspensionäri. Protsendina tööealistest saab töövõimetuse hüvitist Eestis 50% rohkem inimesi kui OECD riikides keskmiselt. Erivajadustega inimeste esindajad, kellega olen rääkinud, on öelnud, et muudatusi on vaja, aga vaja on ka kindlust, et reform ei lükka kedagi halvemasse olukorda kui praegu. Seda kindlust tuleb kinnitada: praeguseid sotsiaalseid garantiisid ei võeta ära, küll aga antakse võimalus tööd teha neile, kes seda soovivad.

Peaministri majandusnõunik Maris Lauri võttis töövõimereformi eesmärgid hästi kokku: „Aastatuhandeid on olnud ikka nii, et ühiskonna liikmed on osalenud ühiskonnas oma võimete kohaselt, ka tööd on tehtud oma võimete kohaselt. Võimetekohane töö on ühiskonna, aga veelgi enam inimeste endi huvides. See võimaldab suurendada tulu ja materiaalset heaolu, kuid veelgi olulisem on tihtipeale see, et töötades tunneb inimene ennast ühiskonna kasuliku osana, ta saab tegutseda ja suhelda. Niimoodi väheneb ka tunne, et võetakse kelleltki, ise midagi vastu andmata.“

Avalikus debatis töövõimereformi üle on toodud välja teistes riikides sarnaste reformidega ilmnenud kitsaskohti. Europarlamendi liige kirjutab brittidest, Ungari professor oma kodumaast. Kindlasti on nendest asjadest õppida. Tark õpibki teiste, rumal iseenda vigadest. Aga kui endasse ei usu, läheb aja möödudes olukord järjest halvemaks.

On objektiivne reaalsus, et inimesed on erinevad ja inimene teeb nii palju, kui ta suudab. Või nii palju, kui arvab suutvat ja pingutab. Sama tulemuse saavutamiseks on mõnel inimesel loomupärased anded. Teisel need anded puuduvad või on hoopis takistused. Üks laulab juba lasteaias ja temast saab kuulus solist, kes on kõrge honorari eest oodatud kogu maailma lavadele. Teisele jälle öeldakse elu lõpuni, et sina liiguta juubelilauas koorina lauldes parem suud, et juubilar ei solvuks. Siin ei aita abivahendid. Aga paljudel juhtudel aitavad.

Teema, millele kavandatava töövõimereformiga seoses olen korduvalt mõelnud, on avaliku sektori tegevusalade laiendamine erivajadustega inimeste jaoks. On kindlasti valdkondi, kus vastavalt kohandatud töökohtadel saaksid inimesed, kes praegu jäävad tööturult eemale, meie riigile kasulikud olla. Lisaks on praegu kesksel kohal militaarsektor, Eestimaa julgeolek. Leidub vahest kohti, kus ka erivajadustega inimesed sobivad kodumaa eest seisma. Igal juhul tasuks sellele mõelda.

Ratastooli aheldatud Stephen Hawking on tänapäeva tunnustatuim teadlane, kelle mõtted universumi ehituse ja inimkonna tuleviku kohta on muutnud teaduslikku maailmapilti. Krossisõitja Avo Leok suutis pärast rasket õnnetust käivitada tootmise, mille tulemusena tunnistati angersäga konserv Eesti parimaks toiduaineks. Nemad suutsid, sest pingutasid.

Meie endi mõõdupuu


Küps ühiskond, kelleks me Eestis soovime saada, sallib erinevust, märkab erivajadusi ja toetab vajadusel nii, et kõik saaksid end tunda täisväärtuslike inimestena, oma võimeid ja andeid maksimaalselt rakendades. Just selleks ongi mõeldud töövõimereform, mis näeb eesmärgina luua töökohti ja vähendada vaesust.

Kuidas me kohtleme ühiskonnas nõrgemaid, kes alati ise toime ei tule, on ühiskonna arengu ja ka meie endi mõõdupuu. On loomulik, et iga suurema muutuse puhul toimub arutelu ning leidub ka hirme.

Meie ülesanne on riigikogus kõiki neid küsimusi arutada ja samal ajal uurida, millised hirmud on põhjendatud ja millised mitte. Kindlasti tuleb olulise reformiga edasi minna – tööturu sisuline avamine erivajadustega inimestele on inimväärikuse ja elatustaseme tõstmise küsimus.

Täna loetuimad
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (32)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (11)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (12)
Autod ummistavad Ruhnu sadama kai  (1)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
Leisi Noored soovib Melsase majas avada noortekeskuse
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (7)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Saun läks ehitusveast põlema (10)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (20)
Kommentaarid
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (12)
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (7)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (11)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (20)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (32)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (67)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (32)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud