[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 14. detsember 2017  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2017
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Ilus raamat peatükiga Saaremaast
Autor: Peeter Olesk
Esmaspäev, 19. august 2013.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Ilma kisa ja kärata jõudis juba aastal 2011 lugeja kätte filosoofiadoktor Indrek Jürjo (1956-2009) väiksematest uurimustest koostatud teos “Ideed ja ühiskond. Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.-19. sajandil”. Selle koostasid autori lesk Inna Põltsam-Jürjo ja akadeemik Tõnu Tannberg. Raamat on imeline juba seepoolest, et ta on illustreeritud kunstniku poolt, kunstnikuks autori ema Aime Jürjo.

Viimati ilmusid uurimused, mida kaunistas kunstnik, vististi 1958, kui Friedebert Tuglase “Teoste” sarjas avaldati tema monograafiad Juhan Liivist ja Eesti Kirjameeste Seltsist. Tookord oli illustreerijaks Märt Laarmann (1896-1979). Raamat on Tartus veel müügil, kuid teda peab otsima.

Indrek Jürjo oli mastaapne ajaloolane nii sügavuti kui ka epohhiti. Tema uurimustekogule on kirjutanud saatesõna vanem kolleeg dr Enn Tarvel, ent ma soovitan lugeda saatesõna kõrvale ka internetis reprodutseeritud mälestuskirjutisi Indrek Jürjost, sest nood on vahenditumad.

Raamat on jõukohane igale haritud inimesele

Koostajad on valinud raamatusse 12 uurimust, millele on lisatud autori bibliograafia. See ei ole nummerdatud, ent sisaldab sadakond nimetust ja teadaolevate ettekannete pealkirjad. Välja arvatud avakirjutis “Balti valgustusliikumine”, on kõik publitseeritud uurimused tõlgitud raamatu tarvis eesti keelde, mis tähendab, et nende esimeseks lugejaks on olnud saksakeelne ajalootundja.

Sellest siis ka viidete rohkus saksa ajalooteadlastele, keda meie siin tunneme üldiselt väga juhuslikult. Mõnel juhul tuleb meeles pidada, et eesti autorite töödest on avaldatud ka uustrükk, mida Indrek Jürjo ei viidanud või ei saanudki viidata, sest need on ilmunud pärast ta varast surma. Igal juhul on Indrek Jürjo raamat jõukohane igale niisugusele haritud inimesele, kes ei vaja ümberjutustusi, küll aga kontrollitud fakte ja terviklikku ülevaadet. Indrek Jürjo ei pööra ajalookirjeldamise paradigmaatikat külakeskkonna või diferentsiaalrendi uurimiselt ümber.

Tema uuris mikroühiskondi – näiteks lugemisringe - , neis ringelnud ideid ja mõnda sellise ühiskonna liidrit. Lugemisring ei ole mitte väikeses seltskonnas raamatute laenutamine vastastikku või e-kirja edasisaatmine. Ring tekib alates esimesest referaadist pikkusega umbes 10 minutit, mis siis poole tunni kestes (1 õlu ilma koogita või kaks väikest tassi kohvi koos tükiga Napoleoni koogist) läbi arutatakse. Enne sõda harjutati samal kombel võõraid keeli.

Ometi ei olnud Indrek Jürjo kramplik filigranist ehk detailiuurija. Vastupidi, ta jõudis, ehkki küllalt ettevaatlikult, üldistusteni, millest vahest kõige olulisem on järeldus, et Eesti- ja Liivimaa polnud oma provintslikkuses sugugi mitte vaimult vaesed ning unised. 28. juulil 1833 on Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter käinud Tarvastus oma ametivenna Johannes von Mickwitzi pool.

See näitas talle oma puuviljaaeda ja parki inglise stiilis. Järelikult oli Mickwitz rajanud mõlemad juba aastaid tagasi, teades niisiis väga hästi, mida inglise stiil pargiasjanduses endast kujutab. Inglise park on pisut nagu metsik loodus. Ta on antigeomeetriline, vabalt planeeritud ja täis veesilmi. Võib-olla tahtis Mickwitz Tarvastusse uut Jõelähtmet, kust ta Tarvastusse tuli, ent kuskilt oli ta lugenud parkidest Inglismaal ning tõenäoliselt oli ta näinud ka pilte. Päris üksi ei saanud ta parki rajada, seega pidas ta kellegagi nõu.

On tõepärane, et temalgi oli oma lugemisring, kus võidi arutada, mismoodi vaimulike ülemuste korraldusi täita või mida ühest ja teisest ukaasist arvata. Talupojalt polnud mõtet seda küsida ning mõisnikku ei tarvitsenud kohalgi olla.

Eraldi peatükk Lucest

Meil on millegipärast kivinenud kujutlus, et inimesel tekib biograafia alles siis, kui temast on kirjutatud paks raamat. See on erand, reaalne peamiselt siis, kui elulooline andmestik on rikkalikult dokumenteeritud. Indrek Jürjo uurimus “Johann Wilhelm Ludwig von Luce. Saaremaa valgustaja” on pikk paarkümmend lehekülge. See ei võigi sisaldada Luce kirjavahetusi ega Lahetaguse ja Pilguse mõisate majapidamise kirjeldusi. Humanist ning loomuldasa eraõpetlane Leo Anvelt sai Äksi pastori Otto Wilhelm Masingu (1763-1832) ökonoomilist seisu siit ja sealt kirjeldada “tänu” sellele, et Masingu palvekirjad tema rahaliseks aitamiseks on mõnevõrra säilinud. Kuidas tuli toime Luce, ootab veel selgitamist.

Kuid Indrek Jürjo ongi esitanud originaalse pildi hoopis sellest, mida Luce tegi ja missugune oli vaimne Saaremaa tollal, kui Luce pimedaks jäänuna 1834 lõpetas, Freundlich Muhus aga alles alustas. Kuni millalgi ka paks raamat Lucest kirjutatakse, seni on Indrek Jürjo tema kõige põhjalikum biograaf.

Kes pole teda lugenud, ega see ikka peale omaenese eesnime palju rohkem ei tea.

Täna loetuimad
Ergo Oolup sai sule sappa (9)
Saaremaa neiu sattus pealinnas ahistaja küüsi (1)
Osakonnajuhataja kandidaat loobus
Skandaalne ärimees: toetasin eksmissi 60 000 euroga (16)
Orissaares kiusasid lapsed purjakil meesterahvast (18)
Praamil üürgavad vaid rumala omaniku autod (7)
Spetsialistide konkursile laekus 83 avaldust
Swedbanki automaat leidis koha Rimis (2)
Opositsioon nõuab Tori jõesadama rahastamisotsuse tühistamist (12)
Laimjala osavallakogu juhiks sai Karl Link (2)
Mustjala osavallakogu esimeheks valiti Harry Raudvere (3)
Ruhnu põhikool taasavatakse jõuludeks
Talunikul valmis tuttuus robotlaut
Turja sadam saab uue näo
JUHTKIRI - Vana uueks saamine (1)
Nädala loetavuse top 5
Ergo Oolup sai sule sappa (9)
Veel kolme osakonna juhid on selgunud (2)
Suurim jõulupreemia on Kuressaare linnal (5)
Apollo avas Aurigas uksed (4)
Nasval põles elumaja kõrvalhoone
Kommentaarid
Orissaares kiusasid lapsed purjakil meesterahvast (18)
Laimjala osavallakogu juhiks sai Karl Link (2)
Skandaalne ärimees: toetasin eksmissi 60 000 euroga (16)
Opositsioon nõuab Tori jõesadama rahastamisotsuse tühistamist (12)
Swedbanki automaat leidis koha Rimis (2)
Eile avati eliitpiimakarjale heaolulaut (4)
Mustjala osavallakogu esimeheks valiti Harry Raudvere (3)
Mitmendal kohal on Tori jõesadam kala lossimisega? (24)
Ergo Oolup sai sule sappa (9)
Praamil üürgavad vaid rumala omaniku autod (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2017. Kõik õigused kaitstud