[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 06. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Arvamus

Kellele on vaja (Saaremaa) muuseumi? (4)
Autor: Olavi Pesti
Teisipäev, 11. detsember 2012.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Maakonnamuuseumide suurimaid muresid on praegu see, et kultuuripoliitikud ja -ametnikud ei mõista nende laiemaid funktsioone. Küll aga mõistavad ja kasutavad nende funktsioonide rakendusi kohalikud kogukonnad.

Võimul olevad poliitikud ja nende truudest käsutäitjatest kultuuriametnikud näevad maakonna- ja teistel kohamuuseumidel vaid kolme funktsiooni:
1) olla nn külastuskeskused, mis rahvast kommertsalusel lõbustavad ja natuke ka harivad;

2) olla hoidlad kultuuri- ja ajaloolisele varale, mida on kogutud liiga palju ja mis tuleks tsentraliseerida – nagu kogu Eesti elu;
3) tegeleda haridus- ja muude asutuste abilistena nn muuseumipedagoogikaga.
(Muide, ühe keskmuuseumi direktor väljendas isegi mõtet, et muuseumid tuleks muuta “ajaloo kaubamajadeks”. Ütlesin selle peale, et jätkem üks etapp vahele, muutugem kohe “ajaloo lõbumajadeks”.)
Kultuurijuhid ei saa aru (ega tahagi saada), et:
* sellised muuseumid on maakondliku/kihelkondliku identiteedi hoidjad ja arendajad;
* nn lokalgeschichte – mida keegi teine ei uuri – uurijad ja uurimise koordineerijad;
* kõikvõimalike ajakirjanike ja kirjastajate asendamatud abilised oma paikkonda puudutavates küsimustes;
* paikkondlikud aja- ja loodusloolise teabe keskused;
* oma tegevuspiirkonna kaudu kogu Eesti riigi ja kultuuri tutvustajad väga arvukatele nii läänest kui idast tulevatele külastajatele ja uurijatele, keda “atraktiivsus” ja “haridusprogrammid” ei huvita;
* väga paljude isikuloo ja genealoogia uurijate suur tugi;
* oma piirkonna väikemuuseumide ja koduloolaste nõustajad, innustajad ja koordineerijad;
* muinsuskaitsetöö ja -liikumise agarad ja viljakad kaasosalised;
* tihtipeale isegi omamoodi “ühiskonna valvekoerad” keerukate ajaloolis-ideoloogiliste küsimuste selgitamisel.

Muuseum – tegevusi seinast seina

Selgituseks mõned näited Saaremaa muuseumi viimase aja tegevusest.
Muuseumi väljaanded – vaheldumisi ilmuvad aastaraamatud ja toimetised – on leidnud üle-eestilise ja laiemagi lugejaskonna. Need väljaanded on ühtlasi kohalike koduloolaste asendamatud innustajad. Kuus aastat tagasi avaldatud “Punane terror Saaremaal 1941. aastal” ilmub lähemal ajal USA-s ameerika keeles. Kultuurijuhid aga targutavad “teadus-“ ja “uurimistöö” erinevuste ja selle üle, kas muuseumitöötaja kohta tuleb öelda “teadur” või “kuraator”.

Pidevalt käib viljakas koostöö kõigi kohalike ja mitme üleriigilise meediakanaliga. Tänavu oleme olnud kaasosalised rohkem kui kümne raamatu ja telesaate ettevalmistamisel.
Suvehooajal oli meie töötajail pikaajalisi kontakte kümnete ja kümnete muuseumi külastajatega nii idast kui läänest, kellel on sügavam huvi Eesti ajaloo, aga ka oma isikliku Saaremaaga seotud mineviku vastu. Nendel kontaktidel, nagu ka muuseumi poliitiliselt tasakaalustatud püsinäitustel on raskesti “mõõdetav” osa Eesti populariseerimisel ja tema ajaloo objektiivsel selgitamisel. Sellisel “rahvadiplomaatial” võib olla suurem mõju kui rohketel kriitpaberil propagandabrošüüridel.

Muuseum on olnud juhtivas rollis mitmete vastuoluliste ja ideoloogiliselt tundlike ajalooküsimuste selgitamisel ning sellekohaste diskussioonide suunamisel.

Muuseum tegeleb pidevalt mitmesuguste ajaloo- ja kultuurimälestiste
uurimise ja kaitse probleemidega, sh uute memoriaaltähiste loomisel.

Tühja tagamaaga linnriik

Kõik see aga meie Tallinna ega Tartu ülemusi eriti ei huvita. Püüdsin poolteist aastat tagasi seda natukene selgitada ka meie praegusele erakordselt arrogantsele kultuuriministrile, kuid ta ei teinud kuulmagi – näitas ainult Reformierakonna tipp-poliitikuile iseloomulikku muiet. See on ju kõigile tuttav kas või ETV vestlussaadetest, kus võimumehed väljendavad nii oma “geniaalset” statement’i: “Rääkige pealegi, aga meil on valijate mandaat”. Päris viimasel ajal on see muie õnneks küll kaduma hakanud…
Muidugi ei ole sellise suhtumise puhul tegemist kitsalt kultuuriministeeriumi poliitikaga, vaid valitseva režiimi ideoloogiaga, mille olulisimad märksõnad tänases kontekstis on maakondade väljasuretamine ja kultuuri kommertsialiseerimine. Mõlemad tendentsid on ühiskondliku ükskõiksuse kõrval leidnud ka selgelt väljenduvat heakskiitu. Näiteks, kui EAS-i turismiarenduskeskuse turundusdirektor rääkis hiljuti 1. Lääne-Eesti turismikonverentsil Eesti turismi arengukavast kuni 2020. aastani, kasutas ta pidevalt sõna “atraktsioon”, aga mitte kordagi mõisteid “ajaloo- või kultuurimälestis”, “loodusobjekt” vms. Mõtlesin, et kas Eestimaa on tõesti muutumas pelgaks tsirkuseks…

Kogu ühiskonda haaranud ülereguleerimise tendents – näiteks isegi selle ettekirjutamine, milliseid sõnu tohib kasutada või milline peab olema naiste ja meeste suhtarv – puudutab ka muuseume. (On ju kuulda, et “mustanahalise” asemel peab nüüd ütlema “inimene”, “neeger” on juba ammu tabu.)

Uusim “muuseumipoliitika” püüab kõike ette kirjutada ja pidevalt kontrollida, igasugust iseseisvat mõtlemist regulatsioonide alla painutada.
Maakonnamuuseumide sisulisel likvideerimisel on veel üks aspekt – ning see on eetiliselt väga valus. Nende muuseumide kogud on aastakümnete, mõnel juhul isegi rohkem kui sajandi jooksul kokku kogutud ja loodud suuresti kohalike elanike heausklike annetuste kaudu. Nende kogude koondamine Tartu ja Tallinna hiigelhoidlatesse oleks kunagiste annetajate suhtes lausa alatu.

Nagu öeldud, on maakonnamuuseumide likvideerimine üldise tsentraliseerimis- ja bürokratiseerimispoliitika loogiline osa. Erinevalt enamikust tsiviliseeritud riikidest puudub Eestis igasugune sisuline regionaalpoliitika. Tulemus on ette nähtav: juba kümnekonna aasta pärast on tegemist üsna tühja tagamaaga linnriigiga, mille “atraktiivsemates” piirkondades (saared, rannaalad, looduskaunis Kagu-Eesti, Peipsiäärne) funktsioneerivad mitmesuguste suveelanike kõrval indiaanireservaatide taolised moodustised, mis oma “atraktsioonidega” pealinlasi ja igasuguseid turiste lõbustavad/teenindavad.

Rääkimine segab töötegemist

Kurdame “kurtuse” üle, aga tumm meie ühiskond küll ei ole. Vastupidi – räägitakse ja arutatakse nii palju, et see hakkab juba töötegemist, aga ka mõtlemist segama.

Minu töövaldkonnas toimuvad viimasel ajal pidevad arutelud nn poliitikate väljatöötamiseks; koolitused ja jututoad, millest kaugelt rohkem kui pool on täiesti kasutud; pidevalt koostatakse “arengukavasid”, mida edaspidi keegi ei loe, rääkimata nende elluviimisest; koostatakse igasuguseid ilmavõrgu-mänge, -portaale ja foorumeid, millest paljude kasutegur on kaheldav. Kui kõike seda põgusaltki jälgida, tekib mõte, et tavaline igapäevane töötegemine on lausa välistatud, nii-öelda out, sest mitmesugused asendustegevused kipuvad varjutama normaalset elu.
Tumm pole tänapäeva ühiskond ka laiemas mõttes. Ilmselt räägitakse rohkem kui kunagi varem inimühiskonna ajaloos. Kuid mida rohkem sa räägid, seda vähem jääb aega mõtlemiseks. Näiteks, kui “vanasti” – ütleme nii 20 aastat tagasi – pidi inimene üksinda tänaval käies või pimedas bussis sõites paratamatult mõtlema, siis nüüd ta seda ei tee. Selle asemel ta räägib – taskutelefoni või mõne veel peenema riistapuuga (peateemadeks muide “kus ma olen ja kuhu ma lähen” või “kui palju see või teine asi maksab”).

Miks meil kohvipoode ei ole?

Lõpetuseks tuleksin veel kord tagasi riikliku kultuuripoliitika juurde. Seda ilmestab üks pilt, mis mul kuidagi silme eest kaduda ei taha.
Kolm aastat tagasi, kui oli käimas maakonnamuuseumide likvideerimise esimene katse, nn liitmuuseumi moodustamine, juhtusin televiisoris vaatama riigikogu infotundi. Tollane kultuuriminister ei rääkinud parajasti küll muuseumidest, vaid vastas muinsuskaitsealastele küsimustele – teema, mis mind samuti väga huvitas. Saali ees, kõrge laua taga istusid kaks A-tähega ministrit, kes ei pööranud Laine Jänese esinemisele vähimatki tähelepanu, vaid uurisid mingit ajalehte, kommenteerisid seda ja naersid lõbusalt.

Sel korral sain aru, et meie praeguselt režiimilt mingit kultuuri mõistmist oodata on täielik naiivsus… Ja minister Jänesest oli mul esimest korda kahju!

Praegu toimuva muuseumireformi eeskujumaaks on millegipärast valitud tugevasti “sihtasutustatud” Holland. Seal tegutsevad ka (kuri)kuulsad kohvipoed – huvitav, miks meil selliseid ei avata?
Kolm aastat tagasi ette võetud esimene maakonnamuuseumide likvideerimise kampaania ebaõnnestus suuresti tänu ühiskonna tugevale vastuseisule. Nüüd tundub, et sellest teemast ollakse juba väsinud ning erilist toetust muuseumid ei tunneta.

Ettekanne kultuurikonverentsilt “Kellele on vaja kultuuri Saaremaal?” Kuressaare kultuurikeskuses 4. detsembril 2012 (lühendatult).

Täna loetuimad
Autod põrkasid kokku (3)
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata (12)
Kuressaare Teater lõpetab kino näitamise (7)
Enne maestro lahkumist
Politsei hoiatab petukirjade eest
Saaremaa Muuseumis peitus reliikviana vaimulikurüü
Saaremaa põllumehed lähevad pealinna meelt avaldama
Tornimäel tunnustati siseturvalisuse vabatahtlikke (1)
Vald sai jõulukingiks kaks tänavat (1)
Pakend, plast, sisu (2)
Haigla soetas uue kiirabiauto (1)
Lepaniidi mahetalu üllatab lehtkapsakrõpsudega
JõuluDuur tuleb rõõmuga
Huvitavatest päevadest Tartus
Kümme talvist hetke
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (65)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (34)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (6)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (14)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (65)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (34)
Kuressaare-Tartu liinibuss läks rikki (18)
Kuressaare turu ja hoonete saatus on endiselt õhus (3)
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata (12)
Autod põrkasid kokku (3)
Saaremaa Valsi juht paneb ameti maha (11)
Pakend, plast, sisu (2)
Ringkonnakohus mõistis Rannaaugu sadama ehitaja petmises süüdi (7)
Haigla soetas uue kiirabiauto (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud