[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 29. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Eesti looduskaitse kolm vaala (5)
Autor: Keit Pentus, keskkonnaminister
Reede, 04. mai 2012.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Hiljuti kohtusid Taanis Horsensi linnakeses Euroopa Liidu riikide keskkonnaministrid, kellele muu hulgas suure uhkusega esitleti kohalikku loodusprojekti. Ministrid viidi linna lähistele vaatama ümbrust, kus oli väike jõeke, natuke puid ja võsa, pool kogu alast oli täiesti tavaline põld. Umbes miljon eurot ja kümme aastat hiljem asub seal soo.

Taanlased pole siiski aru kaotanud. Nad teavad, et sood ja rabad on omapärased ja rikkad elukeskkonnad, need seovad endasse pea kolmandiku atmosfääris leiduvast süsinikust ning põnevate taimede ja loomade koduks olevas ümbruses on ka linnarahval meeldivam jalutada kui põlluveeres. Kui looduslikku sood pole, tuleb see teha.

Õnneks on Eestis veel sood ja rabad loomulikuks osaks meie keskkonnast. Oleme oma laiuskraadil üks kõige mitmekesisema loodusega paiku ning siinsed niidud ja loopealsed on maailmas üsna unikaalsed. Meil leidub hinnanguliselt 35–45 000 taime-, seene- ja loomaliiki, seejuures kohtab siin arvukalt mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike, nagu rukkirääk, valge-toonekurg, ilves või kaunis kuldking.

Meie tubli loodushoid paistab ka rahvusvaheliselt silma. Ligi viiendik meie maismaast ja kolmandik veealast on kaitse all. Pea kümnendik metsast on nii rangelt kaitstud, et seal on igasugune tegevus keelatud. Kaitse all on ka 570 taime-, looma- ja seeneliiki, millest 45 kõige ohustatumale on tehtud eraldi tegevuskavad olukorra parandamiseks.

Tammepärjale puhkama jääda oleks aga enneaegne. Looduse hoidmise töö ei saa kunagi otsa ja iga natukese aja tagant on tarvis seada pikemaid sihte. Pärast ligi kümneaastast tööd on keskkonnaministeeriumil valminud looduskaitse arengukava, mis paneb paika looduskaitse olulisemad suunad ja eesmärgid aastateks 2013–2020.

Neid suuri suundi on kolm: looduse tundmise parandamine, looduse mitmekesisuse ja elujõulisuse tagamine ning loodusvarade arukas kasutamine. Kuigi neid suundi on võimatu tähtsuse järgi reastada, on minu jaoks just loodushariduse valdkond see, millest saab kõik alguse.
Keeruline on hoida ja armastada seda, mida ei tunta. Looduse kaitse algab selle mõistmisest, milleks omakorda on vaja looduses viibida ning teada, kuidas see toimib. Kuigi looduskaitsealad ja -seadused on tähtsad, ei saa looduskaitse olla miski, millega tegelevad selleks riigi poolt seatud inimesed looduskaitseks ette nähtud alal. Looduse väärtustamine peab olema meie kõigi igapäevane ja pidev hoiak. Keskkonnaministrid ütlevad tihti poolnaljatades, et nende töö on tehtud siis, kui keskkonnaministeeriumi ei ole enam vaja. Nii helgesse tulevikku me lähiajal vaevalt et jõuame, aga meie kõigi teadvuses võiks üks väike looduskaitseekspert elada küll.
Riik hoolitseb, et heal tasemel loodusharidus oleks Eestis kõigile kättesaadav maast madalast reipa vanaduseni välja. See tähendab nii õppekavade täiendamist, teavituskampaaniaid ja uuringuid kui ka praktilisi ja moodsaid abivahendeid, näiteks mobiilirakendust, mis aitab huvilisel tundmatut taimeliiki määrata. Muu hulgas tahame lasteaedade ja koolide kasutatavate keskkonnaprogrammide arvu kasvatada 270lt 340le ning programmi läbinute arvu suurendada enam kui kaks korda, 200 000 inimeseni.

Usun, et paremad teadmised loodusest ning selle seostest igapäevaeluga teevad oluliselt lihtsamaks ülejäänud kahe suuna elluviimise. Klassikalise looduskaitse vallas on meie sihiks liikide ja elupaikade hea seisund ning maastike mitmekesisus.

Et juba praegu on kaitse all märkimisväärne osa Eesti pindalast, ei ole kaitsealade jõuline juurdeloomine kindlasti eesmärk omaette. Küll aga tuleb tagada, et olemasolevad kaitsealad ka tõepoolest toimiksid ning loodushoid oleks seal võimalikult hästi korraldatud: see tähendab ka kaitsekorraldus- ja liigitegevuskavade koostamist. Viimaseid peaks 2020. aastaks praeguse 45 asemel olema 220.

Eraldi tähelepanu vajavad meie poollooduslikud kooslused ehk inimese ja looduse koostöös tekkivad alad. Just poollooduslike koosluste säilitamise rasket ja olulist tööd teevad näiteks Läänemaa mereäärsetel niitudel liikuvad Šoti mägiveised. Kaheksa aasta pärast peaks selliseid alasid olema praeguse 25 000 hektari asemel 45 000 hektarit.

Arengukava kolmas, aga sugugi mitte vähem oluline suund pühendub loodusvarade kasutamisele. Praegu tarbime igal aastal 1,5 korda rohkem, kui loodus aasta jooksul tagasi toota jõuab. Kuna teist planeeti Maa ei paista kuskilt võtta olevat, on ilmselgelt tarvis loodusvarasid praegusest säästlikumalt ja tõhusamalt kasutada. Lühiajalise majandusliku kasu kõrval tuleb alati mõelda, milline on tegevuse mõju loodusele ja puhta vee või õhu tõeline hind.

Eestis on selles vallas teravaimaks küsimuseks põlevkivi, mille kaevandamine ja kasutamine tekitab üle 80% meie jäätmetest, paiskab õhku 60% siinsest CO2-st ja hõlmab ligi 80% veekasutusest. Paraku oleme põlevkivielektriga nii harjunud, et ei anna selle keskkonnamõjust endale tihtipeale aru.

Jõudsimegi ringiga tagasi algusesse: et loodust tulemuslikult kaitsta, peame seda tundma ja mõistma. Tuleb aru saada ka meie igapäevaste otsuste ja valikute mõjust keskkonnale. Looduskaitse arengukavas paika pandud teekaart aitab meid nii riigi kui ka üksikute inimestena sellele mõistmisele lähemale.

Täna loetuimad
Saun läks ehitusveast põlema (9)
Volikogu valis Saaremaa uueks vallavanemaks Mikk Tuisu (23)
Perekondlik
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (9)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (21)
Ühe saare naise lugu kriisi ajal (3.)
Kaubamajas tuleb Rave mööbli tutvustuspäev  (1)
Neljalapselise maapere tegemiste pusle
Lugudega asjade pood
Politsei eest põgenenud juht sai 20 päeva aresti ja jäi autota (8)
Iga ruut Saaremaast on kaardistatud
Sõrves päästeti võrku kinni jäänud hüljes
Nelipüha on ristikiriku sünnipäev (1)
Viikingite suvehooaeg stardib homme
Kirikud kutsuvad üle läve astuma
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (17)
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (9)
Kommentaarid
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (21)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (55)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (9)
Saun läks ehitusveast põlema (9)
Volikogu valis Saaremaa uueks vallavanemaks Mikk Tuisu (23)
Politsei eest põgenenud juht sai 20 päeva aresti ja jäi autota (8)
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (9)
Nelipüha on ristikiriku sünnipäev (1)
Kaubamajas tuleb Rave mööbli tutvustuspäev  (1)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud