[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 06. aprill 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930




Arvamus

Kreekast ja solidaarsusest (4)
Autor: Kajar Lember
Kolmapäev, 29. veebruar 2012.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmise aruteludes on palju räägitud solidaarsusest ja vältimatutest valikutest.

Olen suuresti nõus solidaarse ja ühtse Euroopa mõttega ning vajadusega nõrgemaid järele aidata. Eesti on kindlasti huvitatud tugevast Euroopast ja arvestades meie praegust olukorda, kus valdav osa investeeringutest avalikus sektoris, aga ka regionaalses ettevõtluses tehakse Euroopa tugifondide toel, peaksimegi justkui soovima status quo säilimist.
Samas on kogu selles solidaarsuse jutus ka väga palju lahtisi otsi ja küsitavusi.

Minu jaoks on siin üheks punaseks laternaks selles võrdse kohtlemise Euroopas põllumajanduse otsetoetused, kus uute liikmesriikide põllumehed on ühisturul oluliselt kehvemas positsioonis ning Euroopast ei tule just tugevaid signaale soovi kohta neid tingimusi isegi uue perioodi lõpuks võrdsustada.

Teine probleem, mis mind teeb konkreetselt nn Kreeka paketi juures skeptiliseks, on usk sellesse, et kreeklased on võimelised kokkulepitud kärpekava ellu viima. Aga ka see pole peamine – ma ei suuda näha selles abipaketis relva, mis paneks sealse majanduse kasvama, sest programmis ette nähtud muljetavaldav kulude vähendamine ei toeta kuidagi nende majanduskasvu. Riigisektori kokkutõmbamine Kreekas on kindlasti hädavajalik kulude ja tulude tasakaalu suunas liikumiseks, kuid riigikogus kinnitatud memorandumi kavand peaks sisaldama ka selget programmi ja meetmeid järgmisteks sammudeks.

Ehk vastuseta küsimus – mis on need varjatud ressursid ja imerelv, mis sealse majanduse kas või pikas perspektiivis tõusule viib? Ma ei taha öelda, et neid ei ole, aga need peaksid olema ka selgelt välja toodud plaani osana. Praegu jääb see kava pooleli ja mina kardan, et sellest saab vaid kassi saba esimene raiumine ja seda valulikku tükeldamist tuleb meil veel tulevikus jätkata. Nendele küsimustele ei oska keegi vastata ja vaidlus selle üle, kas aastaks 2020 on Kreeka riigivõlg 120% või 120,5% nende sisemajanduse koguproduktist, on ikka veidi hiromantia valdkonnast.

Negatiivsete argumentide kontekstis ei saa ma üle ega ümber meie sisepoliitikast, kus valitsus kuulutab jätkuvalt justkui tõemonopoli, et kõik, mida valitsus ette võtab, on ainuvõimalik ja debateerimisele ei kuulu. Riigikogu saalis on “hääled koos” ja kõhklejate küsimustele vastamine on rohkem nagu tüütu tegevus. Peaminister on sotsiaaldemokraate süüdistanud soovis Eestis “Kreekat teha” ja vaatamata arutelu käigus rahandusministri tehtud komplimentidele Eesti sotsiaaldemokraatide riigimeheliku käitumise kontekstis, on valitsusjuhi selline suhtumine pehmelt öeldes kummaline.

Minu põhimõtteline vastuseis selle memorandumi kinnitamisele tulenes ka sellest, et minu jaoks on arusaamatu valitsuse erinev käitumine sisepoliitikas ja Euroopa tasemel. See on koomiline, kui Eesti riigi oma probleemide lahendamise juures räägib valitsus kindlameelselt kõike reguleerivast turust ja liberaalse poliitika ainuvõimalikkusest, siis Euroopa tasandil räägib seesama valitsus meile solidaarsusest ja nõrgemate aitamisest. Ehk euroopalikust käitumisest, mis on hoopis teistsugune retoorika kui kodus iga päev tehtav poliitika.

Sellise mitmetasandilise ja erineva tõlgendusega solidaarsusega on mul väga raske nõustuda ja kuna riigikogu saalis on otsustamine vähemalt demokraatlikes organisatsioonides sisetunde ja veendumuste küsimus, siis vaatamata oma loo alguses kirjeldatud argumentidele ja jätkuvale usule ühtsesse ja solidaarsesse Euroopasse, ei suutnud ma ennast kuidagi sundida toetama Kreekat puudutavat memorandumi kavandit.

Täna loetuimad
Riik maksustab Kuressaare haiglale tehtavad annetused
Männivaigusalv võib saarlasi aidata
Koolisõit sai valusa tagasilöögi
CEV maksab Saaremaa võrkpalliklubile 10 000 eurot preemiat (3)
Inimestest ja nende elamise juurtest
JUHTKIRI - Surmast ja riigist, annetamisest ja arstiabist
ETV ja Vikerraadio toetasid saarlasi saatega
Esiliigas medalid jagatud
Nädala loetavuse top 5
Riik maksustab Kuressaare haiglale tehtavad annetused
Männivaigusalv võib saarlasi aidata
Koolisõit sai valusa tagasilöögi
CEV maksab Saaremaa võrkpalliklubile 10 000 eurot preemiat (3)
Inimestest ja nende elamise juurtest
Kommentaarid
Vald ei kavatse bussijuhtidele vastu tulla (7)
CEV maksab Saaremaa võrkpalliklubile 10 000 eurot preemiat (3)
Saaremaa kriisikodu vajab appi hooldustöötajaid ja koristajaid (2)
Saaremaa ja Muhu turismiettevõtjad tegid valitsusele ettepanekud kriisist pääsemiseks (27)
Saaremaa ettevõtjad kutsuvad üles eelistama eestimaist  (7)
Päästeamet käivitab Kuressaare haigla kriisistaabi (5)
Koroonaviirus on võtnud viie saarlase elu (22)
Saaremaa kriisikomisjon koostas soovitused tootmisettevõtetele (26)
Kriisiolukorras tegime õige otsuse (8)
Pöördumine  (57)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud