[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 08. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Noored

Kas kurk või kurk, selles on küsimus
Autor: Anneli Tarkmeel
Laupäev, 10. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kui Enel Põld (25) emale helistab, hakkab ta iseenesest rohkem saarte murdes rääkima. Sellise tõdemuseni jõudsime 23. juulil, kui rääkisime Kuressaares sirgunud tüdruku saarte murdele keskendunud magistritööst. Kuressaare gümnaasiumi vilistlane asus pärast kooli lõpetamist Tartu ülikooli keeleteadust õppima.

„Uurisin, milliseid erialasid seal pakutakse, ja vaatasin, mis võiksid mulle sobilikud olla,“ rääkis humanitaarainetest huvituv Enel Põld. „Viisin avaldused sisse Tartu ülikooli skandinaavia keelte ja kultuuride erialale, soome-ugri keelte ja kultuuride erialale ning Tallinna ülikooli referent-toimetaja erialale. Kuigi sain ka Tallinna ülikooli sisse, tahtsin siiski Tartusse minna, sest see linn oli mulle varem tuttavaks saanud. Ja ma ei kahetse oma otsust.“

Sel kevadel lõpetas Enel Tartu ülikoolis humanitaarteaduste ja kunstide teaduskonnas eesti keele ja soome-ugri keeleteaduse osakonnas eesti keele eriala magistriõppe. „Ma uurisin Saaremaa palatalisatsioonisüsteemi, mis erineb mandri omast selle poolest, et i-tüvelistes sõnades on konsonant palataliseeritud ainult nimetavas käändes. Näiteks sõnas „kurk“ (köögivili) on r palataliseeritud ehk peenendatud, kuid sõnas „kurk“ (kehaosa) mitte,“ selgitas Enel. Lühidalt – ta uuris Kihelkonna ja Kärla kihelkonna ning Kuressaare linna näitel, kuidas elab kohalik saare keel.

murreTäpsemalt võib lugeda 31. juulil portaalis Novaator ilmunud artiklist „Kas saarlaste kõnepruuk näitab tõesti hääbumise märke?“ või sama pealkirjaga lugu 2. augusti Meie Maa arvamusküljelt.

Igal juhul on Enel väga tänulik kõikidele inimestele, kes tema lugemiskatses osalesid ja sellesse oma aega panustasid. Oma keelejuhid leidis ta väikestest maaraamatukogudest ja tutvuste kaudu.

Põnev on see, et oma tulemuste analüüsimiseks kasutas ta arvuti abi, mis aitas lindistatud tekstist vajalikud sõnad üles otsida ja kergendas Eneli tööd tublisti.
„Minu meelest on oluline rõhutada, et keeleteadus võib olla väga tehniline. Koolis on enamasti harjutud ju etteütlusi tegema ja raamatuid lugema. Aga keeleteadus ei ole ainult teadus komakohtadest ja suurest-väiksest algustähest, vaid keeleteadlase töö hõlmab palju muud ja näiteks eriala suunaks võib valida ka arvutilingvistika,“ selgitas Enel.

Tema tööd hinnati hindega „suurepärane“ ja nüüd ootab ees väike puhkus. „Minu haridustee sai sel kevadel täisealiseks ehk ma olen nüüdseks kaheksateist aastat järjest koolis käinud,“ arutles Enel. „Mõtlesin, et kuna mind praegu midagi Eestis kinni ei hoia, siis tahaksin maailma näha. Augusti alguses (intervjuu toimus juulis – toim.) lähen Hiinasse ja seejärel Austraaliasse. Eks siis näeb, mis elul mulle veel pakkuda on.“

Enel usub, et tema tulevik on nii või teisiti keeleteadusega seotud, kuigi magistrantuuri esimesel semestril hakkas teda närima kahtluseuss, kas valitud eriala on õige. Akadeemilise puhkuse aastat vormistades märkas ta kuulutust, et Saksamaa Greifswaldi ülikool Poola lähistel otsib eesti keele õpetajat. Enel otsustas väljakutse vastu võtta ja nii oligi tal seal kümmekond eesti keele tudengit, keda ta inglise keeles õpetas. Ta veetis Saksamaal viis kuud, õppis ise samal ajal veel soome ja saksa keelt ning koju tagasi pöördus ta juba motiveeritud keeleteaduse tudengina.

Enel loodab, et saarte murre jääb ellu ja muutub üha enam uhkuse asjaks. „Kui näiteks noored saarte murde rääkijad seda ise piisavalt rõhutavad ja seda propageerivad, siis on see hea võimalus eristuda. Ja kui sa oled saarlane ja lähed ülikooli õppima, siis uutel sõpradel on väga huvitav kuulata, kuidas saarlased räägivad,“ leidis Enel. Ta lisas, et mandril hakkab ta siiski automaatselt natuke kirjakeelsemalt rääkima, kuid koduste ja saare sõpradega räägitakse ikka rohkem saarte murdes.

Anneli Tarkmeel

Täna loetuimad
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist (1)
Kessus katsetatakse uudset digilahendust
Klassivennad pääsesid korraga lavakunstikooli
Tiitel Lääne-Eesti parim toiduaine tuli Saaremaale
Orissaare postkontor on tänasest taas avatud (1)
Ühest rikkalikust saagist (1)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhatajaks valiti Olari Vainokivi
Velomatkal avastatakse tundmatuid külasid
JUHTKIRI - Kui grimmi lõhn on kauneim
Cosmoskva on tagasi!
Doktriini-Eesti ja vaba Eesti
Nädala loetavuse top 5
Auto põrutas Tallinna tänaval läbi aia  (17)
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (36)
Mälestades vend Haljandit (3)
Uudo Sepp teeb esimesi samme maaklerina (18)
JUHTKIRI - Uus liiklusreaalsus (13)
Kommentaarid
Mälestades vend Haljandit (3)
Ühest rikkalikust saagist (1)
Orissaare postkontor on tänasest taas avatud (1)
Auto põrutas Tallinna tänaval läbi aia  (17)
Purjus mees sülitas politseinike suunas (11)
Vetteli ja Saaremaa Lihatööstuse tooted said Pääsukesemärgi (26)
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist (1)
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (36)
Runö sõukruvi vigastas mere põhjas olnud palk (7)
Saaremaale võib kerkida viiemeetrine Ö-märk (13)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud