[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 18. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Noored

Meie muljeid Horvaatiast
Autor: MM
Reede, 24. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuressaare ametikooli õpilasi ja õpetajaid leiab ikka aeg-ajalt siit-sealt maailma nurgast kogemusi omandamas. 1.–7. maini külastati Horvaatiat Erasmus+ projekti ROUTE DOCS raames. Siin on mõned muljed.

Kadri Riim, inglise keele õpetaja:

Huvitav oli jälgida õpilaste omavahelist suhtlemist. Kuigi oldi erinevatest riikidest [lisaks Eestile veel Türgi, Hispaania, Portugal ja Horvaatia – toim], erinevatest kultuuridest, suhtles enamik õpilastest vabalt ning paljud said nende päevade jooksul nii lähedaseks, et mõnegi noore näol võis näha hüvastijätupisaraid.

Ingliskeelsed esitlused olid noortel väga hästi ette valmistatud ja esitatud. Inglise keele oskused on suurepärased. Isegi Türgi õpilased, kelle keeleoskus võrreldes teistega on tagasihoidlikum, olid kõvasti vaeva näinud, et suuline osa soravalt ette kanda. Türgi õpetajad kurtsid, et paraku ei ole õpilaste seas keelte õppimise motivatsioon nii kõrgel tasemel, kui peaks olema. Samas tundus, et türklased said hakkama ning käibe- ja viisakusfraasid olid nad väga hästi omandanud. Viimasel päeval hakkas silma Türgi õpilaste emotsionaalsus, kui nad nii armsasti ja vahetult hüvastijätuks nii õpilasi kui ka õpetajaid kallistada soovisid.

Horvaatia vastuvõtt avaldas samuti muljet. Iga minut oli organiseeritud. Huvitav kogemus oli 20 minuti pikkuse tunnikatke läbiviimine Horvaatia õpilastele. Õpetaja Ian Petterssoni juhtimisel organiseerisid ametikooli õpetajad küsitluse Eesti kohta. Toimus n-ö aktiivne hääletamine: õpilased seisid nende arvates õige vastuse taha viirgu. Küsimustele vastamine tekitas elevust ja kaasatud olid ka teised projektiga seotud õpetajad.

Südamlik elamus oli hüvastijätu-õhtusöök võõrustava kooli aulas. Tutvustati osalevate riikide filmiklippe ning iga projektis osalenud riik pidi välja panema ka ühe kultuurilise etteaste. Meie laulsime ja kutsusime Thea ja Elle eestvõttel kõik osalised sabatantsu tantsima. Oli väga lustlik ja rõõmus ühestantsimine. Väga põnev oli teiste esinemisi jälgida. Hispaania seltskond kandis ette väga professionaalselt tantsitud salsanumbri, portugallased laulsid Portugali Eurovisiooni võidulugu, türklased õpetasid selgeks oma rahvatantsu.

Horvaatia õpilased ja õpetajad üllatasid seltskonda lauludega, ette kanti iga riigi laul selle riigi keeles, ka eesti keeles.

Heinrich Mei, tarkvaraarendaja eriala õpilane:

Juba lennukiga maandudes ja aknast välja vaadates imestasin, kui imeilus loodus seal on. Muidugi, maandunud ja kahe jalaga maa peal, muutus see vaatepilt veel ilusamaks. Arhitektuur oli rahulik ja armas, tekitas kohe koduse tunde. Samas oli aga kultuur veidralt võõras.

Horvaatia inimesed on meeletult viisakad ja tagasihoidlikud. Külalisi võtavad nad vastu suure südamega ja annavad endast kõik, et neil mugav oleks. Nii oli ka minu majutaja Antonio ja tema perega.

Kui me esimesel õhtul tema juurde jõudsime, tundsin ma ennast hetkega nagu kodus. Ukse peal ootasid ta ema, isa ja õde, kes kohe soovisid minuga tuttavaks saada. Kuigi ema eriti hästi inglise keelt ei rääkinud, siis andis ta kõik endast oleneva, et ma ennast hästi tunneksin. Pidevalt küsiti, kas mul on kõht tühi, kas ma tahan juua või kas on midagi, mida nad teha saaksid. Selline hoolimine tegi südame soojaks.

Esimesel päeval kooli kõndida oli vapustav. Kuigi kellaaeg oli veel varajane, siis ikkagi oli õues parajalt soe, et panna jalga lühikesed püksid.

Kool oli neil mäe otsas (üldse oli neil palju mägesid, mis eestlastele alati võõrad tunduvad). Suuruselt meenutas meie ametikooli, õpilasi aga oli hulga vähem.

Esimesel päeval pandi meid kohe horvaatia keelt õppima. Muidugi oli see väga algeline ja pinnapealne, kuid ikka oli lõbus vaadata mõne oma Horvaatia sõbra nägu, kui talle „Bok!“ või „Hvala“ ütlesin.

Pärast keeletundi oli meil kavas töötuba. Meie meeskonna ülesandeks sai teha plakat ROUTE DOCS projekti kohta. Kuna tiimid olid jaotatud juhuslikult, siis oli see hea võimalus saada tuttavaks ka teiste riikide õpilastega.

Kui see töötuba läbi sai, suundusime arvutiklassi. Seal oli meil vaja teha oma riigi kohta brošüür. Nähes, mis arvutid on välisriikide koolides, paneb see austama seda, mis meil siin on. Ekskursiooni giidideks olid õpilased. Leian, et see oli hea idee, kuna neid oli huvitavam kuulata, kuna nad teavad paremini, mis on meile huvitav ja mis mitte. Pärast ekskursiooni oli vaba aeg, mille sisustasime kohvikus istumise ja üksteise tundma õppimisega.

Terve projekt oli väga hästi korraldatud ja loodan taolistes projektides veel osaleda.

Merilin Himmist, stilisti eriala õpilane:

Pere, kus ma olin, oli väga sõbralik, viisakas, kõik pereliikmed oskasid inglise keelt. Peres olid ema, vanaema, vanaisa, Tara, kes osales ka projektis, ja tal oli ka vanem õde, kes õppis Hollandis. Kahju oli sellest, et Tara väga ei suhelnud meiega, pigem meie küsisime küsimusi, ja kahju oli ka sellest, et nad rääkisid oma perega kogu aeg horvaadi keeles ja meie ei saanud midagi aru. Aga muidu mulle väga meeldis seal peres, süüa sai rikkalikult ja väga palju.

Sain Horvaatia reisil palju uusi sõpru. Samuti sain kogemusi inglise keeles rääkimisel.

Horvaatia maastik ja linnad olid väga ilusad, need mäed ja loodus meeldisid mulle väga, inimesed on Horvaatias ka väga sõbralikud ja toredad.

5. mai algas nii, et alguses saime päris kaua magada, siis läksime alla korrusele vanaema ja vanaisa juurde sööma kahekäigulist sööki (eelroaks supp ja pearoaks valikus kaks rooga – guljašš ja pasta). Kui kõhud olid punni söödud, sõitsime 35 minutit linna, kus asus kool. Ema viis meid autoga kooli ja nii iga kord, kui pidime kooli minema, mõnikord ühel päeval isegi kolm korda.

Koolis me kõik kogunesime aula moodi ruumi, kus iga riik pidi etteaste sooritama nende riigi keeles või traditsioonis. Meie, eestlased, tegime tantsu ja haarasime ka teise riigi õpetajad ja õpilased tantsule. Vaatasime ka iga riigi tehtud videoid Portugalist.

Kui olime videod ära vaadanud ja etteasted teinud, läksime meie kohvikusse jääkohvi jooma. See sai ka minu lemmikjoogiks seal kohvikus. Veetsime toredasti aega ja rääkisime igasuguseid põnevaid jutte ning vastasime erinevatele küsimustele. Kui kohv oli joodud, läksime jälle õue vihma kätte ja kiire sammuga kooli tagasi, kus meie üllatuseks oli suur laud kaetud rikkaliku toiduga. Seal oli igasugust head toidukraami. Pärast soolase toidu söömist olin ma ennast väga-väga täis söönud ja minu suureks üllatuseks oli veel tulemas ka kook, ja ei olnud üks kook, vaid oli kaks. Need koogid maitsesid ka väga hästi. Ja üllatused jätkusid. Tulid veel marja- ja puuviljavaagnad, kus marjadest ja puuviljadest olid tehtud kõikide riikide lipud, sealhulgas ka Euroopa Liidu lipp. Need nägid väga ilusad välja. Samal ajal, kui me toitu nautisime, saime suhelda paljude inimestega. Lõpetuseks pidas Elle kõne, mis läks väga hinge.

Joonas Välja, liikuva graafika kujundaja eriala õpilane:

Neljapäeval läksime Plitvice rahvusparki. Alguses ei arvanud ma sellest kohast palju, aga kui me parki sisenesime, tervitas meid suur ja ilus juga, mis kinnitas, et see tuleb vist huvitav matk.

Geograafia on siin erinev Eesti omast selle poolest, et seda, mida me kutsuksime mäeks, peetakse siin künkaks. Järve vesi oli nii selge, et oli võimalik näha selle põhja, kus ujusid kalad. Seal oli ka võimalik sõita jõepaadiga, aga järjekord oli hirmus pikk. Jugasid oli seal mitu ja kõik erinesid struktuurilt. Me saime algusesse tagasi mitmevagunilise bussiga. Üldiselt jättis koht hea mulje.

Alex Nurmberg, tarkvaraarendaja eriala õpilane:

Nädala jooksul sain näha, milline on Horvaatia noorte elu ja ausalt öeldes on see väga sarnane meie omaga.

Reisi viimasel päeval sõitsime Zagrebi, Horvaatia pealinna. Bussisõit oli rahulik, enamik meist proovis veel natukene magada, sest hakkasime sõitma juba seitsmest hommikul ning kõigil meil oli väga tegus nädal seljataga.

Esimene koht, mida me külastasime, oli Horvaatia raadio ja televisiooni (HRT) hoone, mis oli päris huvitav. Nägime seal ringi liikudes, kust nad alustasid ning kuhu nad on kuuekümne aastaga jõudnud.

Pärast seda sõitsime kesklinna, kus meile anti ülesanne käia ära teatud kohtades, mis olid kaardile märgitud. Seega asusime kiiresti teele, sest meil olid kõhud tühjad ja väljas oli tuul ning vahetevahel tuli ka vihma. Vaatamata kehvale ilmale oli meil väga lõbus ja huvitav reis.

Lõunatamas käisime huvitavas restoranis, kus saime veel viimast korda Horvaatia toitu süüa ja kaasreisijatega muljeid jagada.

Pärast lõunat käisime turuplatsil ja Zagrebi katedraalis. Mina kahjuks sisse minna ei saanud, sest mul olid jalas lühikesed püksid, kuid teiste jutu järgi oli see väga ilus, mida ma usun, sest katedraalid on võimsad ja tähtsad ehitised.

Vahepeal jäid meile tee peale väikesed suveniiripoed, kust saime endale meeneid koju kaasa osta.

Kella kahest pidime olema juba tagasi kokkulepitud kohas, et sealt koos illusioonide muuseumi minna. Muuseumis oli väga palju silmapetteid ja huvitavaid ruume. Seal sai palju nalja ja toredaid pilte.

Iga sammuga jõudsime lähemale sellele, milleni me keegi jõuda ei tahtnud. Me pidime hakkama hüvasti jätma. Esmalt saatsime ära hispaanlased, siis läksid portugallased ja pärast seda türklased. Meie olime viimased, sest meie hotell asus linnast väljas ja see jäi tagasitee peale.

Kuues päev lõppes küll kõigi jaoks kurvalt, kuid me siiski võtsime sellest viimast ja nautisime seda võimalust, mis Erasmus+ meile andnud on.


Täna loetuimad
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (2)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kino peab saama!
Asutati tulundusühistu EHTNE Saaremaa
Muhus avati loodusrada
Saarlastest muusikute kandvad tiivad
Linalind lendab tantsupeole
Muhus sündis kolmas sebravarss
JUHTKIRI - Tundmatusse astujatele
Ron Sebastian Puiestee jooksis rekordi
Juubelijooksule!
Lühidalt
Võitluslik viik Tartu Tammekaga
Nädala loetavuse top 5
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (2)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kommentaarid
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (2)
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (86)
Vastutus kõige eest, mida oled taltsutanud (3)
Saarlaste tähtpäevi 2019. aastal (2)
Kuressaare hambapolikliinikut hakkab juhtima Kaja Leskinen (19)
Hädaleivast maitseroheliseni ehk küpseta rakvere raibet (2)
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Tänaku kuri saatus Sardiinias, kuid MM-tiitli jaht siiski jätkub (2)
Pangaautomaat väljastas rebenenud rahatähed (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud