[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 22. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Noored

Maadetagune festival ühendab eestlasi
Autor: Ann Katarina Meri
Laupäev, 18. august 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Ka tänavu võtsin augusti alguses töölt vaba nädala, et teha traditsiooniks saav sõit Poola-Saksa piiri äärde Woodstocki festivalile. Sealne väikelinn Kostrzyn nad Odra saab paariks päevaks täiesti uue ilme, sest tasuta muusikafestival meelitab ligi inimesi üle kogu maailma.

Käisin seal esimest korda eelmisel aastal ning olin lummatud: hinnanguliselt miljon inimest rõõmsalt koos tantsimas, laulmas ja muusikat kuulamas, telkimisalad ulatumas kaugele metsasügavustesse, õhtupäike loojumas üleskeerutatud tolmu ja Hare Krishna mantrate taha.

Kogu Kostrzyn nad Odras on festivali kestel kaotatud kange alkoholi müük, mis tagab ürituse üllatava rahulikkuse. Minu vaatevälja ei jõudnud ei sel ega eelmisel aastal ükski kaklus või silmini täis inimene, kuid kõigil näis olevat lõbus: inimesed jooksid paljajalu ringi, suhtlesid üksteisega vabalt, puudus piir „omade” ja võõraste vahel – festivalialal olid vaid sõbrad ja need, kellega ei oldud jõutud veel sõbraks saada.

„Miks ei võiks elu kogu aeg olla nagu festival?” mõtiskles sõber, unistades ühiskonnast, kus suvalise vastutuleva inimesega tühjast-tähjast rääkima hakata ongi normaalne, kus enese pesemine käib vabas õhus koos tuhande teise inimesega, kus on sotsiaalselt aktsepteeritav tõusta telgist sassis juuste ja suvaliste hõlstidega ning minna täpselt niimoodi oma päevaseid asjatoimetusi ajama.

Vaid mõnikümmend kilomeetrit enne tänavusele Woodstockile jõudmist kohtusime teiste eestlastega, kes samuti sinna teel olid. See meenutas, kui huvitavalt too festival eestlasi ühendab, tõmbab neid justkui nööridest üksteisele lähemale viisidel, mille peale tuleks ainult hea romaanikirjanik.
Nimelt läksime eelmisel aastal samale festivalile kolmekesi: koos eesti sõbranna Kaja ning sakslase Timoga suundusime toona sinna hoopis Saksamaa poolt. Kohapeal pidime kohtuma teiste eestlastega, kes olid Poola piirile hääletama hakanud Eestist, kuid meil polnud veel aimugi, kuidas seda päriselt teostada – inimesi oli palju ning festivaliala üüratu.

Juba eelpäeval oli kohal umbes miljon inimest ning nii juhtuski, et kaotasime keset rahvasumma, ööpimedust ja vahepeal ladistama hakanud paduvihma Timo silmist. Õigele festivalihundile kohaselt ei olnud tal kaasas ka telefoni ning nii olime sunnitud lihtsalt olukorraga leppima. Küll ta kunagi ikka välja ilmub, mõtlesime, ja tantsisime vihmas edasi.

Peagi üllatas meid aga hoopis telefonikõne eesti sõbralt Renelt, kes ütles, et on Woodstockile kohale jõudnud ning istub parajasti koos Timoga meie telgi juures.

Kolm tuhat kilomeetrit kaasmaalaste nägemiseks

See tekitas meis mõningast hämmeldust. Timo ja Rene ei olnud teineteist kunagi varem näinud, neil ei olnud teineteise numbreid – Timol ei olnud telefonigi! – ning Rene ei olnud isegi teadlik Timo eksistentsist. Ometi suutsid nad teineteist leida ja ära tunda pimedas tohutu rahvamassi seas.
Timo jutustas seda lugu hiljem nii.

Saades aru, et on meid vaateväljast kaotanud, leidis ta tee tagasi telgi juurde ning heitis sinna pikali. Lamades ja mõtiskledes jõudis tema kõrvu äkitselt jutuvada, mis ei olnud poolakeelne, ka mitte saksa- ega inglisekeelne... vaid, oot! See vadin sarnanes ju kõvasti sellele päkapikumulinale, mida Katarina ja Kaja omavahel räägivad!

Kärmelt hüppas ta telgist püsti ning jooksis pimedas hääletekitaja poole, kelleks osutus pikkade rastapatsidega poiss ja tema kolm kaaslast.

„Kas sina oled Rene?” küsis Timo inglise keeles, pöördudes rastapatside omaniku poole. Meie eesti sõber noogutas üllatunult. „Tere tulemast eestlaste laagrisse!” hüüdis Timo talle. Uus sõprus oli loodud. Veelgi huvitavamaks tegi loo see, et Valgas hääletas Rene koos oma tüdruksõbraga auto peale, kus olid samale festivalile minevad eestlased.

Nii sai meid vahva kodumaine trobikond, keda loodan näha veel mitmel järgneval aastal. Tavaliselt reisil käies väldin kaasmaalaste seltskonda, kas siis teadlikult või mitte, kuid Poolasse ma juba otsekui lähekski koos teiste eestlastega metsa telkima ja tatart sööma. Kui aasta jooksul Eestis näha ei jõua, siis augustis Poolas kohtume ikka!

Täna loetuimad
Perekondlik (1)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (6)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (25)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (17)
Kommentaarid
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (6)
Igor Gräzin asub tööle Saarte praostkonna vikaarina  (22)
Särjepüük algas mullusest kuu aega varem (3)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Seksuaalne orientatsioon ei ole erivajadus (23)
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (25)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (120)
Perekondlik (1)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud