Suur nelinurkne villane narmastega rätik sai saartel naiste rõivastuse lahutamatuks osaks juba 19.sajandi keskel. Suurrätt võeti kodust välja minnes ikka kaasa. Olenevalt ilmast kanti seda kas ümber pea või õlgadel, ilusa ilmaga kokku pandult käsivarrel. Enamasti olid suurrätid ruudulised, tumedamates toonides. Paikkondlike mustreid ei ole teada.

Suurrätte kooti kodus kitsastel telgedel. Sellistel rättidel on keskel õmblus. 19.-20. sajandi vahetusel tulid laiemad teljed, Eesti vabariigi algul kangakudumiskoolitused. Rätte kudusid mõisa- ja külakangrud. Neid telliti või osteti kingitusteks tütrele, pruudile või ämmale.

Suurrätt oli mitmeotstarbeline rõivaese ja sellisena ta säilis. Paljudel on mälestusi sellest, kuidas vanaema suurrätt oli veel kaua toolikatteks, leivanõu soojendajaks, lapsele varjuks vihma või tuule eest. Rätist sai omamoodi turvalisuse ja kodu sümbol.

Kui kellegil on kodus suurrätt eelmisest sajandist, tuleta meelde ja pane kirja: kellele see kuulus, kes kudus, millal või kuidas rätt teie perre sattus. Eriti oodatud on suurräti kasutamisega seotud isiklikud mälestused. Kui vähegi võimalik, tuleks teha foto rätist (ka siis, kui see on kahjustada saanud). See kõik on meie lähiajalugu ja sellisena tähtis.

Oma kirjeldused ja fotod tuleks saata 15. märtsiks e-postiga aadressil kaie.keskula@ametikool.ee Kõigi saatjatega võetakse ühendust ja hoitakse projekti tegevustega kursis.