Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa sõnul otsustas valitsus korterelamute kordategemist toetada sel aastal 100 miljoni euroga, mille hulka kuulub nii varem välja kuulutatud 28,5-miljoniline korterelamute rekonstrueerimistoetus kui ka uus, eriolukorrast tekkinud vajaduste leevendamise toetus.

Möödunud nädalal avatud taotlusvooruga jagatavat toetust saavad küsida kohalikud omavalitsused ja korteriühistud üle Eesti nende elamute korrastamiseks, mis on valminud enne 1993. aastat. Toetust saab Tallinnas ja Tartus küsida 30%, nendega külgnevates ja suuremates asulates ja linnades, kus kinnisvara hind on muu Eestiga võrreldes kõrgem 40% ning ülejäänud Eestis 50% tööde maksumusest.

Võrreldes varasemaga on muutunud taotlemise kord. Kui varem valiti toetuse saajad välja taotluse esitamise järjekorra alusel, siis seekordses taotlusvoorus pannakse taotlejad hoopiski pingeritta. Pingerea moodustamise aluseks võetakse rekonstrueeritava hoone energiasäästu maht – mida suurem on hoone praeguse energiatarbimise ja projekteeritava energiavajaduse vahe, seda kõrgem on taotleja koht pingereas.

Teise muudatusena jagatakse rekonstrueerimistoetuse maht viie piirkonna vahel, et suurendada taotlejate võrdsust ja meetme üle-eestilist mõju. Piirkonnad jagunevad Põhja-, Lääne-, Kesk-, Kirde- ja Lõuna-Eestiks. Lääne-Eesti piirkond koondab enda alla Saare-, Hiiu-, Pärnu- ja Läänemaa ning neile on kokku ette nähtud 3,7 miljonit eurot.

KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu märkis, et taotlusvooru lõppemisel on võimalik taotlusi esitada juba uuesti 11. juulil avanevasse erakorralisse korterelamute rekonstrueerimistoetuse vooru, mille maht on 71 miljonit eurot. „Seega kõik taotlejad, kes täna alanud vooruks oma dokumente ei jõua esitada või jäävad esialgsest toetuse saajate ringist välja, saavad juba juulis esitada uue taotluse, dokumente uuesti esitada pole vaja.“

Erakorralise taotlusvooru tingimused sarnanevad suurel määral eelmainituga, kuid tehtud on mõned muudatused. Näiteks laiendatakse seda kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamutele ning taotlemiseks piisab eelprojekti olemasolust. Väga madala kinnisvara tehinguväärtusega piirkonnas saab selles taotlusvoorus abi küsida ka hoone osalisele rekonstrueerimisele ning abikõlblikud kulud kaetakse sel juhul 30 protsendi ulatuses.

Selleks saavad abi küsida ühistud, mis paiknevad Ida-Virumaal või mujal piirkondades, kus korterite turuväärtus on alla 200 euro ruutmeetri kohta. Taotlemine toimub jooksvalt, mitte pingerea alusel, ning toetuste rahuldamise otsused tuleb teha selle aasta jooksul.

Need korteriühistud, kellel on toetuse omafinantseeringu katmiseks vajalikku laenu pangast keeruline saada, saavad alates 11. juunist taotleda KredExist korterelamute regionaallaenu. Tegu on uue laenuga, mille riik töötas välja turutõrke leevendamiseks krediidivõimelistele korteriühistutele, kellele pank keeldub laenu andmast või pakub seda turutingimustega võrreldes oluliselt ebasoodsamalt.