20. märtsil tõi Kuressaare haigla oma Facebooki lehel välja, et kuna terviseameti väljastatud nakatunute andmetega on olnud segadust ja Saaremaa koroonasse nakatunud inimeste arv on juba mitu päeva püsinud 77, võttis haigla oma andmebaasist välja testitute arvud, et asja selgust tuua. Selle kohaselt oli tollase seisuga 417 inimese testi vastused teada ning neist positiivseks osutusid 103.

Et asjas selgust tuua pidasid ühise arutelu eile veebis terviseameti, Kuressaare haigla, Saaremaa vallavalitsuse esindajad ja ajakirjanikud.

“Üks asi on haiglas võetud proovidest tulenev positiivsete arv, teine asi rahvastikuregistri alusel kujunev positiivsete arv maakonniti,” tõdes Kuressaare haigla juht Märt Kõlli, viidates koroonahaigete kohta tekkinud arvude erinevustele.

“Eesmärk on liikuda samm edasi andmekogupõhiselt, see tähendab, et tulevikus hakkavad andmed tulema tervishoiu infosüsteemist. Nii tervishoiuteenuse osutajad kui analüüside tegijad sisestavad vajalikud andmed tervishoiu infosüsteemi. Kas homme või ülehomme saavad alusandmed, mis olid fikseeritud süsteemiväliselt, andmekogus korda,” lubas terviseameti peadirektor Merike Jürilo.

Mindi rahavstikuregistri põhiseks

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul peab statistika puhul minema alati rohujuure tasandile ja vaatama, kes millistel alustel statistikat koondab.

“Ka meie alustasime esialgu sellest, kus proov on võetud. Saime üsna ruttu aru, et see tuleb väga vildakas, kuna proovivõtukohti ei ole igas Eesti piirkonnas. Enamik kontsentreerub Tallinnasse, mis ei ole olemuselt õige. Läksime üle rahvastikuregistripõhiseks,” ütles Kadai.

“Kui inimene on rahvastikuregistris kirjutanud end ühele aadressile, aga tegelikult seal ei ela, siis on see hälve andmestatistika sees ja sinna ei ole midagi parata. Ametliku elukoha määramine on inimese enda otsustada.”

Saaremaa abivallavanem Helle Kahm täiendas, et Saaremaal on noored, kes õpivad ülikoolis või töötavad mandril, on mandrile sisse kirjutatud, kuid viibivad kodus.

Haigla peab õigeks enda arve

Kuressaare haiglajuht Edward Laane pidas õigeks, et tuleks ikkagi lähtuda nendest proovidest, mis on võetud Kuressaare haiglas.

“Kui andmed hälbivad kümne-kahekümne võrra, mis võib tunduda vähetähis, siis kohalikule kriisistaabile on need väga olulised. Kui kümme inimest, kes on registreeritud väljaspool maakonda ja lähevad ka arvele teistes maakondades, aga elavad siin ja potentsiaalselt nakatavad kaaskodanikke, siis sellest tulenevad ka kriisistaabi otsused,” selgitas Laane.

Terviseametil tekkis kohe selle peale küsimus, et kui Kuressaare haigla inimeselt proovi võtab, siis kas saab 100% kindel olla, et ta tegelikult elab Saaremaal.

“Me eeldame, et ta ei tulnud ainult sellepärast Saaremaale, et saab siin proovi anda, vaid tõesti elab siin,” sõnas Laane.

“Kuna kehtib liikumispiirang, on need suure tõenäosusega kodanikud, kes ka elavad siin,” täiendas Kuressaare haigla juht Märt Kõlli.