Kalapüügiga tegeleva Nasva ettevõtte Freshfish OÜ juhatuse liige Sander Laid ütles Meie Maale, et aasta on olnud soe ja mõned mehed on kindlasti juba väljas kalastamas. Laid mainis, et ka tema pani eile Nasva jõe ääres tähele mitmeid kalamehi. „Ma täpselt ei tea, mida nad seal püüdsid, kas särge või ahvenat. Tean, et paljud käivad Nasva jõest ka ahvenat püüdmas,” rääkis ta.

Põhiliselt merekalapüügiga tegelev, kuid ka jõepüügiluba omav Sander Laid leidis, et midagi eriskummalist käesoleva aastaga siiski juhtunud pole. Tema sõnul ei saa öelda, et jõkke oleks palju kala liikunud ning lisas, et praegu ei tule ka merest seda kuigi palju. Kuigi eilne ilm oli ilus, on häid kalapüügiilmu Laidi väitel ikkagi vähe.

„Aastad on näidanud, et nii vara kala kudema ei tule. Kiisk tahab enne sisse pressida. Ma arvan, et on vara öelda, millal nad sel aastal kudema hakkavad,” lausus Laid.

Ta lisas, et pole seni täheldanud ka mingisugust läbirännet ega kudemist ning mainis, et täpseid järeldusi saab teha alles kuu või paari pärast, praegu on tegu pigem ennustamisega.

„Aastad on erinevad ja kala käitub teinekord väga kummaliselt. Märtsi pikaajaline ilmateade lubas ka külma ilma, see võib särgede kudemise hoopis hilisemaks lükata,“ selgitas kalur Sander Laid.

Keskkonnaameti Lääne regiooni vee-elustiku spetsialisti Märt Kesküla sõnul on normaalne nähtus, et särjed veidi enne kudemist jõkke liiguvad. Tema sõnul on kudemine otseselt seotud veetemperatuuridega. „Kohe, kui veetemperatuur on õige, läheb ta kudema. Praegu on pidevalt soe olnud, seetõttu võib särg muidugi jões sees olla, aga kudema hakkab ikkagi päris õige temperatuuriga,” rääkis ta.

Kesküla lisas, et kui märtsis ilm senisest jahedamaks peaks minema, võib see protsessi küll pidurdada, kuid suurt mõju see särgedele ei avalda.

Särgede varajane jõkke liikumine annab Märt Kesküla sõnutsi kalameestele võimaluse sel aastal nende püügiga pikemalt tegeleda. „Igalt poolt on kuulda, et mehed on juba jõe ääres,” märkis ta.