Autor:
Angela RandmetsEsmaspäev, 17. veebruar 2020.
Loe kommentaare |
KommenteeriSõbrakuu kingiturg Auriga keskuses pakkus võimalust rõõmustada sõbrapäeva puhul nii oma lähedasi kui ka keerulise saatusega lemmikloomi.Käsitöö, looduskosmeetika ning erisuguse tekstiil- ja toidukauba müügilettide kõrval pakkus MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu laadalistele võimalust loosiõnne proovida, et seeläbi toetada varjupaika sattunud väärkoheldud ja hüljatud loomi. Loterii peavõiduks oli naturaalsest puidust käekell firmalt Foresta.
Loomad võidavad
Loosilaua ääres kõhklejaid, kes arvasid, et paarieurost piletit osta pole mõtet, sest peavõitu võita ei õnnestu nagunii, julgustas lemmikloomade turvakodu üks staažikamaid vabatahtlikke Piret Mägi sõnadega: „Aga loomad võidavad ju tänu teile igal juhul.“
Mägi kinnitusel aitab õnneloosi korraldamine MTÜ hoolealuste ülalpidamiseks, sh raviarvete ja toidu eest tasumiseks vajalike summade hankimisele tublisti kaasa.
„Vald maksab kinni vaid 14 päeva varjupaigas viibimist, aga neid loomi, kes jäävad meile kauemaks, on väga-väga palju.
Neid saamegi ülal pidada vaid tänu annetustele ja loteriide korraldamisest saadavale rahale,“ selgitas Mägi.
Kui sõbrapäev naise sõnul inimesi võõraste loomade jaoks tavapärasest heldemalt kukrut kergitama ei pane, siis jõulude ajal on õnnestunud varjupaiga asukate heaks koguda koguni neljakohaline summa.
Kirev toetajaskond
„Meil on välja kujunenud oma fännid, kes tulevad ükskõik mis ilmaga ja ükskõik mis puhul loosi võtma,“ rääkis Mägi.
Tema kinnitusel leidub lisaks lahkeid laadakülalisi, kes loosi tõmmata ei soovigi, vaid annavad loteriikorraldajatele loomade hüvanguks paari loosipileti raha lihtsalt niisama.
Loteriis väljaloositav kraam pärineb toetajatelt, kelle hulgas on nii firmasid kui ka eraisikuid. Lisaks annavad oma panuse alati enamus laadakaupmeestest, kes oma müügilettidelt eseme või paar võitudelauale loovutavad.
„Me ei karda küsida – kui ei küsi, siis kindlasti ei saa,“ teab Mägi. „Inimesed on ikkagi üsna lahked, selliseid, kes kohe ütlevad, et ei anna, väga ei ole.“
Teisalt leidub siiski ka kodanikke, kes ei pane paljuks nähvata, et loomade koht on veeämbris ning märgivad, et toetama peaks hoopis väikeseid lapsi ja pensionäre.
„Loomad on täpselt nagu inimesed, nad tunnevad nii kui inimesed: neil on valus, külm ja kõht tühi,“ ütles Mägi, lisades, et hoolimatus ja julmus loomade suhtes teeb tegelikult õudselt haiget.
Lisaks ainelisele toetusele ootab lemmikloomade turvakodu rahvas endaga liituma ka vabatahtlikke, kes aitaksid nõu ja jõuga kaasa sellele, et turvakoduloomad jõuaksid võimalikult kiiresti päris oma koju, padja peale ja paikäe alla.