Muinsuskaitseameti Saaremaa nõuniku Keidi Saksa sõnul esitati erinevatesse kategooriatesse Saare maakonnast kokku 42 taotlust, millest rahuldati 13, ja omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste taotlusvooru seitse, millest rahuldati kaks. Lisaks Kihelkonna kirikule saadi viimati mainitud voorust 49 842 eurot toetust Kaarma pastoraadi aida seina restaureerimiseks.

“Mul on hea meel, et meil on võimalik Saare maakonnas hoonete restaureerimist toetada, sealhulgas Kihelkonna kiriku, mille tornikiiver on tõesti väga kehvas seisus. Tegemist on arvestatava summaga,” ütles Saks.

Puitkonstruktsioon avariilises seisus

Kui jätta sidemastid ja tuulegeneraatorid kõrvale, peaks Kihelkonna kiriku torn olema Saaremaa kõrgeim ehitis, üle 60 meetri. “Avastasime mõne aasta eest, et tornikiivri puukonstruktsioon on lausa avariiliselt kahjustatud. Mere kaldal on vahel tuult aga oma 30 meetrit sekundis,” rääkis Kihelkonna koguduse õpetaja Rene Reinsoo.

Ajalooliste hoonete restaureerimisega tegelev OÜ Rändmeister uuris põhjalikult Kihelkonna kiriku torni olukorda, koostas restaureerimisprojekti ning esitas ka hinnapakkumise. Hinnapakkumisi oli ka teisi, aga muinsuskaitse eksperdid otsustasid suuremate kogemustega ettevõtte kasuks.

Paari päeva eest käisid Rändmeistri töötajad objekti üle vaatamas ja hetkeolukorda hindamas.

Millal praktiliste töödega alustatakse, ei osanud ta praegu täpselt öelda.

“Võimalik, et ühe aastaga kõigi töödega valmis ei jõua,” arvas õpetaja. Tööde täpne käik selgub siis, kui detailid paika pandud. “Lihtsustatult võib öelda, et vana plekk eemaldatakse, kahjustatud osad puitkonstruktsioonis vahetatakse ning uus plekk pannakse peale. Restaureeritakse ka torni tipus olevad kukk ja muna. Seejärel ankurdatakse tornikiiver tornijala külge,” loetles Reinsoo töid.

Kõiki kiriku tornikiivri restaureerimisega seotud töid riigi eraldatud toetus kaugeltki ei kata ning kogudus peab veel lisarahastust otsima.

Mis puudutab kiriku katusekandmiku remondi toetust, siis siin on tegemist olukorraga, kus 20 aasta eest pandi kirikule peale uus kivikatus. “Vana katus oli tehtud S-kividega, uus pandi peale “munk-nunn” kividega, mis teeb katuse pea poole raskemaks. Raskem katus hakkas suruma kandvaid müüripalke väljapoole ning seepärast tuleb paigaldada tõmmitsad, mis võtavad koormuse endale, et katuse vajumine peatuks,” seletas Reinsoo.

Siingi tuleb kogudusel lisaks riigi lubatud eraldisele panna omaosalus juurde. “Püüame sellega hakkama saada,” lootis õpetaja.

Muinsuskaitseameti toetused
Kihelkonna kiriku tornikiivri restaureerimine     195 000
Kaarma pastoraadi aida idaseina restaureerimine     49 842
Valjala kiriku apsiidi restaureerimine     32 929
Pidula mõisa vesiveski palkseina palkide vahetus     23 198
Kihelkonna kiriku pikihoone katusekandmiku remont     16 880
Maasi ordulinnuse varemete puhastamine     11 976
Kuressaare Uus 1 elumaja ja hoovimaja
valtsplekkkatuste ehitus     10 500
Taaliku mõisa peahoone katuse restaureerimine     7000
Hollingersi talu pikkmaja palkide vahetus     3925
Püha vana kalmistu ohtlike puude ja võsa raie     3200
Koguva küla Jaagu talu lauda töötoa roogkatuse
harja uuendamine     1914
Koguva küla Jürna talu rehielamu elumaja
roogkatuse harja vahetus     1782
Koguva küla Sumari talu aida roogkatuse
harja uuendamine     1587
Kaarma koolimaja dolomiidist korstnapiibu paigaldamine    766
Kihelkonna kalmistul J. Rehti hauatähise rekonstrueerimine     630