Autor:
Renat RänkTeisipäev, 11. veebruar 2020.
Loe kommentaare |
KommenteeriKalmistuvahid ei mõista otsust hoida säästliku majandamise eesmärgil kokku viie kalmistuvahi töötasu arvelt, kuna see hävitab kalmistu tavasid.Saaremaa Halduse juhi Ainer Tiitsoni sõnul koondatakse 1. aprillist Kihelkonna, Jaani, Saikla-Nõmme ja Pöide kalmistuvaht. Nelja kalmistu peale koondatakse viis töötajat, mis on kokku 3,6 töökohta – Saikla-Nõmmel koondatakse ühe koha peal kaks poole kohaga töötavat inimest ning Pöidel 0,6 kohal olev inimene.
Tiitson märkis, et Saaremaa Halduses töötab kokku üle 70 inimese ning seetõttu pole karta, et nimetatud kalmistutel töö tegemata jääb.
„Jagame tööülesanded natuke ringi. Näiteks Jaani kalmistu võtab Ööriku kalmistuvaht enda hallata ning Saikla-Nõmme ja Pöide võtab üle Tornimäe kalmistuvaht. Selliselt saab osa kalmistuvahte tööd ja ka palka juurde ning vald saab efektiivsemalt teenust osutada,“ selgitas ta.
Miks just nimetatud kalmistute vahid koondada otsustati, sõltus Tiitsoni sõnutsi asjaolust, kuidas on erinevates piirkondades olukord mehitatusega. Ta ütles, et ümbermängimisi on võimalik teha piirkondades, kus haldustöötajad on kohapealt võtta.
„Kus on ikka majanduslikult mõistlik asi ära muuta, seal me selle ette võtsime. Nii nagu eraettevõtluses, on ka valla omanduses oleva asutuse üheks eesmärgiks säästlik majandamine ning kokkuhoiukohtade leidmine. Kui võimalik, proovime ikka vallale seda haldusteenust efektiivsemaks teha,“ seletas Tiitson.
Kogumuste põhjal hindas Ainer Tiitson, et mitme kalmistu haldamine ühele inimesele liiga koormavaks ei lähe. „Varasem kogemus Lääne-Saare piirkonna näitel annab kindluse, et saame hakkama,“ kinnitas ta.
Kalmistuvahil kaks rolli
Tiitson ütles, et kalmistuvahil on täita kaks rolli – hoolitseda kalmistu korrasoleku eest ning matusetoimingute puhul olla abiks matmispaiga ja abivahendite ettenäitamisega. Ta lisas, et kalmistuvahiga kohtumiseks saab võtta telefoni teel ühendust, kontakti leiab kalmistult või valla kodulehelt.
Saikla-Nõmme üks kalmistuvahtidest Aino Järvis ütles, et ta on väga kurb, et peab kohast ilma jääma. “Ma olen pensionär, teenisin sealt ikka lisa. Nüüd võttis jalad täiesti alt ära,“ lausus ta.
Järvise sõnutsi on elupäevad igal pool olnud ikka ühed ja samad kalmistuvahid, kes iga kord matusetalituse juures juhendamas.
„Mu õde oli selle koha peal 20 aastat ja mina olen olnud üheksa aastat. Ma oleks veel ikka natuke tahtnud seal tööd teha. Üldiselt on kahtlane tunne, et sellest midagi välja tuleb. Ja veel, miks maapiirkonnas inimeste töökohti kaotatakse, kus neid niigi vähe?“ sõnas Aino Järvis.
Jaani kalmistu vaht Erki Lukner, kes ise 42 aastat vana ning sellest 25 aastat kalmistuvahi ametit pidanud, leidis, et vahtide koondamise otsus pole jätkusuutlik.
„Kui traditsioonid ja matusekombed on põlvest põlve edasi antud, siis on ebareaalne, et keegi kuskilt kaugelt hakkab neid läbi viimas käima. See ei tööta niimoodi,“ lausus Lukner.
Ta lisas, et kui keegi kalmistule tuleb, oskab ta näidata, kuhu on tema lähedased maetud. Kuidas edaspidi üritatakse asja ajada, jääb Luknerile arusaamatuks.
Ei tulnud üllatusena
Koondamisotsus Luknerile üllatusena ei tulnud. Ta ütles, et varasemast oli teada, et väikekalmistu kohad kaotatakse. „Üllatus oli see, et kuidas muinsuskaitse lasi sellise koondamise läbi. Jaani kalmistu on üks vanemaid ja seetõttu kultuuripärandina väga seotud muinsuskaitsega,“ märkis Lukner.
Ta lisas, et tema jaoks pole kalmistuvahi töökoht olnud kunagi raha teenimise koht, vaid pigem aateline küsimus, mis põlvest põlve jätkunud.
„See on bürokraatia ja seadused ja siin ei ole kultuuri ega kalmistutraditsioonidega mitte mingit pistmist. Võibolla hoitakse valla eelarves midagi kokku, aga selle tulemusel hävitatakse kalmistu tavad ja kombed,“ leidis Erki Lukner.
Kalmistuvahil oluline osa
Saaremaal matuseteenust pakkuv ettevõtja Rudolf Sepp leidis, et Saaremaa Halduse otsus osa kalmistuvahte koondada mõjutab kindlasti ka teda kui matuseteenuse pakkujat.
„Kalmistuvahil on küllaltki oluline osa täita. Vähe sellest, et ta omastega suhtleb, hiljem peab ta matuseteenuse osutajaga ka suhtlema,“ ütles ta.
Jaani, Pöide ja Saikla-Nõmme on Sepa sõnul väiksed kalmistud, mille haldamine väga keeruline pole, kuid juhul, kui kasutusel olevaid haudu on palju, siis osalise kohalkäimisega kohta siiski veepeal ei hoia.
„Sellest käigust, miks Kihelkonna vaht ära koondati, ma aru ei saa. Seal on tohutult palju kasutuselolevaid haudu ja neid külastab iga päev kümneid inimesi. Hooldatavat pinda on seal meeletult palju ja pühade ajal on seal küünalde meri,“ sõnas Rudolf Sepp.
Ta märkis, et Kihelkonna lähedal asub imepisike Lümanda kalmistu, mis oleks olnud palju loogilisem Kihelkonna kalmistuga kokku liita.
Infotelefon: 455 3133
