[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 25. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Uudised

Milleks müüa Kuressaare Soojus? (27)
Autor: Sirli Tooming
Reede, 24. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Seoses Saaremaa vallavalitsuse otsusega möödunud aasta septembris hinnata AS-i Kuressaare Soojus turuväärtus, on ajakirjanduses olnud juttu ettevõtte võimalikust müügist, mille tagajärjel lendab tarbijale soojahind lakke.

Ehkki ettevõtte omanik Saaremaa vald pole Kuressaare Soojus AS-i müügisoovi kinnitanud, on toasooja tarbijad põhjendatult ärevad. Kuna oma vara hindamist ei võeta ette asja ees teist taga, nähakse just seda perspektiivi, mis toob tulevikus kaasa hüppelise hinnatõusu.

Konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits tõdes, et Kuressaare Soojusele kooskõlastatud piirmäär ja praegu kehtiv hind tarbijale on Eesti teiste piirkondadega võrreldes alla keskmise. Sellele leiab kinnituse kõrvalolevast tabelist. Kuressaare Soojuse juhatuse liikmete sõnul kehtib ameti poolt kinnitatud kõrgeim piirmäär alates möödunud aasta lõpust ning ettevõte kavatseb uut piirmäära taotleda selle aasta alguses, mistõttu on tarbijal hinnatõusuks igal juhul mõistlik valmistuda.

Hinna kujunemise alused

Konkurentsiamet lähtub soojuse hinna kooskõlastamisel kaugkütteseadusest. Eelkõige sõltub soojuse piirhind müügimahust ja kasutatavast kütusest. Väiksema müügimahu puhul kujuneb müüdava soojuse piirhind kõrgemaks ja vastupidi.

Kui soojust toodetakse kas põlevkiviõlist või maagaasist, siis on hind märgatavalt kõrgem, võrreldes hakkpuidust või turbast toodetud soojuse piirhinnaga, põhjendas Uulits võrgupiirkonniti erinevaid hindu.

Soojuse piirhind peab ettevõtjale tagama vajalike tegevuskulude katmise, investeeringud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks, keskkonna-, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise ja põhjendatud tulukuse, seletas Uulits tarbijahinna kujunemise alused lahti.

Seega pole ettevõtjal ilmselt ülemäära keeruline piirhinna kehtestamise taotluses konkurentsiametile põhjendada vajadusi nii tegevuskulude kui investeeringute ja arenduskohustuste täitmise katmiseks. 

Kõigil on õigus arvamusele

Kuressaare Soojus toodab toasooja koostootmisjaamast, mis üksnes kriisiolukorras kasutab masuuti. Taristu on korras ja ettevõte kasumis.
Kuigi praegu pole veel teada, milline on Kuressaare Soojuse väärtus ja kuhu on kavas suunata selle võimalikust müügist saadav tulu, püüavad lisaks Harry Raudvere arvamuskülje artiklis välja toodud hinnangule ettevõtte võimaliku müügi kohta põhjendust leida ka teised Saare maakonna ettevõtjad, endised ja praegused tippjuhid. Robert Pajussaar, Enn Rettau, Piret Pihel, Valdek Kraus, Aivar Sõrm ja Kaido Kaasik otsivad vastust küsimusele, kas see oleks mõistlik või otse vastupidi, milles seisneb Kuressaare Soojuse eraettevõtjale võõrandamise traagika. Samuti toome leheküljel 5 välja mõned võrdlused numbrites, tuginedes konkurentsiameti avalikele andmetele.

Alles hiljaaegu leidis hämmastavalt sarnane juhtum aset Rootsis, mida kirjeldab lühidalt Maire Forsel, kus Helsingborgi linnale kuuluvat energeetikaettevõtet erastada püüdes võeti siiski kuulda kogukonna häält. Sellest innustununa pakume kõigile hääleõiguslikele kodanikele võimalust oma arvamuse avaldamiseks portaalis petitsioon.ee (petitsioon.ee/kas-kuressaare-soojus-erastada-voi-mitte/). Oma sõna saab tööpäeviti veebruari lõpuni sekka öelda ka Meie Maa kuulutuste osakonnas, Komandandi 1 Kuressaares.

Nii mõnigi volikogu liige on väljendanud, et Kuressaare Soojuse müük on teema, mille puhul tuleb arvestada ka avalikku arvamust. Siinkohal tulebki Meie Maa vallajuhtidele appi. Ära jää pealtvaatajaks!

*  *  *
Miks müüa kuldmune munev kana?

ROBERT PAJUSSAAR, Saare maakonna ettevõtja, SEL juhatuse aseesimees

Tõepoolest, miks müüa kuldmune munev kana? Kuressaare Soojus AS on edukalt tegutsenud 47 aastat ning kogu selle aja on omanik olnud kohalik omavalitsus. Loomise algusaastatel oli see pea ainuvõimalik tegevuse vorm, kuid alates taasiseseisvumisest on tekkinud erinevaid võimalusi.

Praegu on ettevõte jätkuvalt omavalitsuse käes ja see on taganud stabiilsuse. Ettevõtte müük on olnud pea viiekümne aasta jooksul päevakorral ka varem, seni ei ole see kas õnnestunud või ei ole seda lihtsalt soovitud. Viimasel ajal on erinevatest allikatest hakanud kostma infot ja kuuldusi selle soovi taaselustumise kohta ja hetkel paistab see plaan veidi tõsisem kui kunagi enne.

Kui omanik on kohalik omavalitsus, siis tekib tahtmatult küsimus, kes on omanik tegelikult. Tegelikult on omanikud kohalikud inimesed, kes valivad endale esindajad vallavolikokku. Volikogu on otsustaja ja vallavalitsuse ettepanekul võib saada kõik teoks.

Tahaks loota, et enne uute kohalike omavalitsuste valimisi seda siiski ei toimu. Seda enam, et teema polnud valimisprogrammide nimistus ja valija ei saanud sellele oma hinnangut anda. Seega peab volikogu saama otsuse tegemisel selgelt aru, Kuressaare Soojuse käekäik on kohalike inimeste huvides.
Selleks, miks peaks üldse omanik soovima müüa endale kuuluvat vara, peavad olema selged põhjused. Tõstatan mõned hüpoteetilised küsimused.

Kas omanik on ettevõtte juhtimisel suurtes raskustes või vajatakse lisaraha ettevõtte edasiseks eksisteerimiseks? Minu teada seda probleemi ei ole. Ettevõttel on küll kohustused, kuid nende täitmisega saadakse hästi hakkama ja olenemata kohustustest on ettevõte mõistlikus kasumis.

Viimasel ajal on tehtud palju suuremahulisi investeeringuid ja lähiajal suuri muutusi ei plaanita. Jooksvalt on vaja hoolt kanda ühendustrasside eest, kuid need kulud on võimalik hajutada ja uued lahendused on palju töökindlamad. Iga täna tehtud investeering tasub pikemas perspektiivis veelgi rohkem ära.
Kas kasum on liiga väike ning soovitakse saada suurt raha ja ruttu? Kasumlikkust saab kindlasti kasvatada ja selleks on palju võimalusi. Kulude kärpimine on üks võimalus, kuid sellega tuleb kiiresti piir ette. Järgmine võimalus on hakata teenust müüma kõrgema hinnaga. Kui kohalik omavalitsus soovib saada suuremat tulu, siis peab ta teistpidi taluma ka suuremat kulu, sest kohaliku soojuse kõige suurem tarbija on tema ise. 

Suurema tulu saavutamiseks ei ole vaja midagi müüa. Kohalik omavalitsus võib juba praegu Kuressaare Soojusega kokku leppida, et kõikidele omavalitsusega seotud ettevõtetele võib esitada arved kõrgema hinnaga, näiteks 80 €/MW. Siis kasvab soojatootja kasum korralikult ja selle saab omanik hiljem kasumi rea pealt ka välja võtta. Igal juhul on see targem, kui müüa ettevõte ja maksta lihtsalt kõrgemat hinda ilma hilisema kasumi jagamise võimaluseta.
Kas omanik soovib soojaärist lahkuda ja suunata vahendid uutesse äridesse? Kõlab ju väga ilusasti mõne äriettevõtte poolt vaadatuna, kes lihtsalt liigubki uute investeeringutega kas või Aafrikasse. Ent kuhu suundub vabanevate vahenditega kohalik omavalitsus? Mitte kuhugi.

Soojaäriga ollakse seotud niikuinii. Lisaks vabanevatele vahenditele tõuseb lähiajal kiiresti ka sooja hind, misläbi makstakse see aastatega ilusti terves ulatuses soojaettevõttele tagasi. Uute suurte investeeringute plaan peaks aga olema selge enne müüki, sest iga suur investeering, mis realiseerub alles mõne aasta pärast, vajab pikka eelnevat planeerimist.

Seega, kui isegi on plaanis midagi uut, suurejoonelist ja kasumlikku teha, siis peab alustama uue idee tegevustega. Kuni aga pole isegi ideed, kaotab raha müüdud ettevõtte eest väärtust, ettevõtte väärtus aga üha kasvab.
Kas mingil seltskonnal on tekkinud suur kiusatus see kasumlik ettevõte endale saada ja selle nimel tehakse tugevat lobitööd? Olen veendunud, et see on hea investeering, isegi kindlam kui pensionifond.

Tegemist on sisuliselt monopoliga, mille teenuse hinda kontrollib konkurentsiamet ettevõtte kulubaasi ja finantsseisu alusel. Sisuliselt on igas olukorras garanteeritud kasumlikkus. Tegelikult ei oskagi ühegi teise ettevõttega seda võrrelda. Palju on kasutatud sõna „turutõrge“ (kasutati rendipindade puudusel) ja väljaütlemistes on rõhutatud pidevalt, et riik peab sekkuma, kuna vaba konkurents puudub.

Miks nüüd olukorras, kus konkurentsi üldse ei ole, soovitakse käituda vastupidi? Tegelikult ei ole müümises midagi uut ega ka taunitavat, kuid probleemiks on see, et teenuse hind tõuseb, muutuvad ettevõtte majandusnäitajad ja seeläbi tekib ka ootuspäraselt vajadus teenuse hinda tõsta.

Tavapäraselt juhtub nii, et täiesti juhuslikult on uue ettevõtte omanikeks saanud samad inimesed, kes peaksid selle eest seisma, et seda ei juhtuks. Nemad vastutavad selle eest, et siin, Kuressaares, oleks hea elada ja, uskuge mind, üks komponent sellest on kindlasti püsikulude mõistlik tase.

Siinkohal võiks jätkata veel paljude stsenaariumidega, aga mõtteaineks nendest vahest hetkel piisab. Täna ja ka minevikus oleme nautinud mõistlikku soojahinda. Sealjuures on ettevõte olnud edukas ja näidanud pidevalt häid tulemusi.

Seda, et üks ettevõte on valmis ja paremaks minna ei saa, pole kunagi võimalik väita. Kui ideed saavad otsa olemasolevatel juhtidel, tulevad uued ja viivad ellu järgmised parimad lahendused. Innovatsioon on tänapäeval märksõna ja meie ees seisab suur katsumus süsiniku neutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. See vajab meie kõigi suurt pingutust ja teadlikku tegevust. Väljakutsed ongi paljuski käivitajaks muutuste elluviimisel.

Kuressaare Soojus on Kuressaare oluline ettevõte. Paljudel juhtudel on just soojuse hind määravaks analüüsis, kas olemasolevad tegevused tasuvad ennast ära või mitte.

Lisaks on tegemist sisuliselt kuldmune muneva kanaga, kes ühtpidi toodab lihtsalt reaalset raha, kuid hoiab mõistlikul tasemel ka kõik teenused, mida Kuressaares on pakkuda võimalik. Miks peaks keegi sellise kana maha müüma?
Küsigu seda endalt igaüks ja palun vastake ka sellele ise. Kui te vastust leida ei suuda, siis on meie kohalikus omavalitsuses midagi väga valesti.

*  *  *
Kuressaare Soojuse müük oleks suur rumalus

ENN RETTAU, Kuressaare Soojus AS-i endine nõukogu liige

Ainult hästi töötava ettevõtte vastu tuntakse huvi ja kuna tarbijad on selle külge jäigalt ühendatud torustikega, siis on see väga kindel ja stabiilne investeering, mida ihkab iga investor.

Kuressaare Soojuse müük oleks suur rumalus. Toon välja vaid mõned argumendid:
1. Kuressaare Soojuse aastane toodang on 65 000–75 000 MW soojusenergiat aastas, sõltuvalt ilmastikust. Pärast müüki tõuseb kindlasti soojuse hind, sest investeeringud peavad ennast ära tasuma ja seda ei suuda peatada ka konkurentsiamet. Seega lõpptulemusena maksavad selle hinnatõusu, mis võib olla 750 000 kuni 1 miljon eurot, kinni Saaremaa elanikud ja ettevõtted, kes on kaugküttega ühendatud.
2. Kuressaare Soojus on praeguseks väga plaanipäraselt väljaarendatud ettevõte. Ehitatud on uus koostootmisjaam, reservis karmi talve jaoks on töökorras Luha tänava katlamaja. Pooled magistraaltrassid on välja vahetatud uute, kaasaegse isolatsiooniga torustike vastu. Väljavahetamist tehakse igal aastal osade kaupa ja seega viiakse trassikaod miinimumini. See on Kuressaare Soojuses plaanipärane tegevus olnud juba aastakümneid.
3. Ettevõte on mehitatud oma ala hästi tundvate ja pikka aega töötanud spetsialistidega, nagu Paul Leemet, Jaan Mehik ja Arvi Peel – kõik inseneridiplomiga.
4. Ettevõtte kasum oli 2018. aastal suurusjärgus 200 000 eurot ja jaotamata kasum 10 miljonit eurot, see tagab tegevuse stabiilsuse ja kõigi laenukohustuste täitmise.
5. Müügist saadud raha on ainult ühekordne sissetulek vallale. Kuldmune munev kana on teiste oma ja muneb veelgi suuremaid mune, kuid seda ainult Saaremaa elanike ja ettevõtete taskust võetud raha arvel.
6. Samal ajal suurenevad ka valla kulutused koolide, lasteaedade, hooldekodu ja oma kontorihoonete kõrgemate soojusarvete tõttu. Ei saa mainimata jätta ka Kuressaare haigla küttearvete tõusu, mille tõttu jääb Saaremaa elanike raviks vähem raha.
7. Iga volikogu liige peaks analüüsima väga põhjalikult, mis kasu toob Saaremaa elanikele Kuressaare Soojuse müük. Iga volikogu liige peaks ilmselt mõtlema, kuidas minu tegevus saaks kasulik olla oma valla elanikele, aga mitte vastupidi.

*  *  *
Näide Lõuna-Rootsist

MAIRE FORSEL, ettevõtja ja ettevõtluskoolitaja

Toon värske näite Lõuna-Rootsist, kus Helsingborgi linnavalitsuse hallatav elektri- ja soojatootja Öresundskraft kavatseti müüa ning kus võeti kuulda kogukonna arvamust.

Rootsi seadusandlus võimaldab sellised juhtumid panna rahvahääletusele. Äsja, 12. jaanuaril toimunud rahvahääletusel selgus, et Öresundskrafti müümise vastu oli üle 96% Helsingborgi elanikest.

Hääletusel osales 56 622 inimest, mis on 50,12% hääleõiguslikest kodanikest. Hääletuse tulemused olid järgmised: 54 564 inimest hääletas ettevõtte müügi vastu ja 1914 hääletas poolt, 144 häält tunnistati kehtetuks. Täpne vastuhääletajate protsent oli  96,37%. Kokku võttis rahvahääletusest osa 112 981 hääleõiguslikku isikut.

Öresundskrafti juhtkond tänas elanikke sellega, et lubas kinkida 100 Rootsi krooni kõigile uutele liitujatele, kes teevad nendega lepingu enne 15. märtsi.
Selle 100-kroonise liitumissumma annetab Öresundskraft meie mõistes spordi või kultuuriga tegelevatele ühingutele ja organisatsioonidele. Öresundskrafti juhid mainivad, et kui lisandub näiteks 1000 uut klienti, siis teeb see kokku juba 100 000 krooni, mille nad siis annetavad kohaliku kultuurielu edendamiseks.
Öresundskrafti lugu peetakse mõneti märgiliseks kohalikus poliitikas, nimelt on kohalikud poliitikute suhtes väga kriitilised ja leiavad, et ka kommuuni (vallavalitsuse) tasandil peaksid poliitikud rahvast rohkem kuulda võtma.

Kuna hääletuse tulemus oli sedavõrd ülekaalukalt müümise vastu, siis tekkis küsimus, miks üldse seda ettevõtet müüa plaaniti. Selle peale vastas kommuunivalitsuse esimees (meie mõistes vallavanem) Peter Danielsson, et nad kuulasid ametnike ja energiaettevõtte enda nõuandeid ja et tulevikus ei peaks asju vaid n-ö siseringis arutama, vaid rohkem kogukonda kuulama.

*  *  *

Eksperthinnang ja ostusoov ei põhjenda müüki

PIRET PIHEL, Saaremaa Südamekodu juht, majandusgeograaf

Saaremaa vallavanem Madis Kallas on ajakirjanduses kinnitanud, et Kuressaare Soojuse müümine saab toimuda vaid sobiva hinna ja kindla plaaniga, kuhu saadav tulu edasi investeerida. Võtmeküsimus on siiski – kas ja miks peaks müüma? Müügi põhjendamiseks ei piisa vaid ettevõtte turuväärtuse väljaselgitamisest ja kellegi ostusoovist. Kindlasti on vaja analüüsida saarelisest asendist tulenevaid aspekte.

Peaks tuginema valla arengustrateegiale, et mõista valdkonna lähiaastate arenguperspektiive ja vajadusi. Avalikult kättesaadavatele andmetele tuginedes saab väita, et Kuressaare Soojus on hästi toimiv ja stabiilne ettevõte, mis teenib kasumit ja seda on suudetud ka investeerida.

Ainus arvestatav müügiargument olekski see, kui Kuressaare Soojusesse oleks vaja lähiaastatel märkimisväärselt investeerida ja avalik sektor seda teha ei suudaks. Sellekohast infot kusagilt valla arendusdokumentidest silma ei torganud. Samas on vaja teha märkimisväärseid investeeringuid soojamajandusse väljaspool Kuressaare Soojuse teeninduspiirkonda. Ühe võimalusena võiks Kuressaare Soojus oma teeninduspiirkonda vallas laiendada. Ettevõttel on olemas pädev personal, valdkondlik kompetents ja isegi mingil määral investeerimisvõimekus.

Valdade ühinemise käigus oli palju juttu sellest, kuidas saame kompetentsi ja võimekust vajadusel üle valla kasutada – miks me seda siis ei tee? Arulage oleks Kuressaare Soojus müüa lihtsalt selle pärast, et turuväärtuslik hind on hea ja keegi tahab osta. See oleks nii rumal, et ma lihtsalt ei usu, et see oleks reaalne. Sellisel juhul tuleks küsimus, milles seisneb Kuressaare Soojuse võõrandamise traagika, ümber sõnastada küsimuseks: milles seisneb selle koomika? 

Ja ehkki seadusest tulenevaid võimalusi on mitmeid, tuleks enne küsimusele, mis laadi võõrandamist võiks veel rakendada juhul, kui vald vara müüa soovib, vastamist aru saada, miks.

Ühe hea lahendusena võiks Kuressaare Soojus jätkata valla ettevõttena, mille teeninduspiirkond võiks olla vallaülene. Nii leiaksime kõige kindlamalt lahendused nõukaaegsetele ja -järgsetele „jaantatikalikele“ leiutistele, nagu seda on näiteks katlamaja ja keskküttesüsteem Valjala alevikus.

*  *  *

Müügitehing riivab enamuse huvisid

VALDEK KRAUS, ettevõtluskoolitaja ja majandusteadlane

Kirjeldasin oma seisukohti Kuressaare Soojuse müügi kohta pikemalt Meie Maa 18. detsembri arvamusartiklis.

Kuressaare Soojuse võõrandamise traagika eraettevõttele on selles, et kui omanik on avalik-õiguslik isik, siis selle ettevõtte eesmärk on tarbijatele mõistliku hinnaga teenuse osutamine, eraomaniku puhul on aga eesmärgiks kasumi teenimine. Meie poolt käsitletavas situatsioonis pole aga välistatud, et ettevõtet soovitakse osta selleks, et seda kõrgema hinnaga edasi müüa.

Soojaäri on üks kõige kindlamaid ja kasumlikumaid kapitali paigutamise viise. Näiteks oli 3. jaanuari Äripäeva andmetel Fortum Eesti 2018. aastal 19 miljoni eurose käibe puhul kasum 9 miljonit. Fortumi suuromanik on Soome riik ja see ettevõte kütab suurt osa Eestimaast. Meie valla juhid unistavad aga hästi juhitud ja kapitaliseeritud ettevõtte müügist.

Kuressaare Soojuse müügi puhul jääksid igavesti kannatajateks elanikud ja kõik ettevõtted, sõltumata omandivormist. Soojuse hinna tõus kahjustaks seega ka maakonna ettevõtete konkurentsivõimet. Ebaeetilise tehinguga saadud raha paigutamise üle arutlemine on aga täiesti ebaeetiline, kuna see riivab enamuse huvisid.

Kuressaare Soojuse müümise puhul ei saa rääkida alternatiividest. Seevastu on  aga valla juhtimiseks küll paremaid alternatiive.

*  *  *

Hinnatõus kui majanduslik paratamatus

AIVAR SÕRM, Kuressaare Veevärgi juht, ettevõtja

Kogu Eesti lähiminevik on segu natsionaliseerimisest ja privatiseerimisest ja selles kontekstis otse traagiliseks minna pole vahest ka põhjust. Eeldusel, et seni on tarbija saanud nautida soojahinna doteerimise võlusid, võib erastamise tulemusel ennustada teenusehinna mõningast tõusu. Samas on ka sellel kehtivate regulatsioonide juures selged piirid ees. Teisalt on soojuse hinna tõus tulenevalt investeeringuvajadustest, sõltumata omandivormist, majanduslik paratamatus ehk senine suhteline odavus ei saagi kesta igavesti.

Erastamine on erastamine. Kui võimaliku uusomanikuna silmas pidada mingit teoreetilist soojatarbijate ühistut, siis isiklikult puudub konkreetsetes oludes usk sellise majandusüksuse kokkupanekusse  ja teovõimesse.

Soojusettevõtte müügil on iva vaid juhul, kui saadud raha läheb investeeringuteks, mis toob ringiratast raha ja paremat elukeskkonda tagasi. Kui see kulub aga näppude vahelt eelarveaukude lappimiseks või uute soojusettevõtete loomiseks, ei ole tegemist aruka talitamisega.

Kuressaare Soojuse hind selgub alles turul. Kuniks ei ole aimu rahanumbri suurusjärgust ega tema kasutusplaanidest, pole tegelikult võimalik anda ka hinnangut õhus hõljuvale müügikavale.

*  *  *

Kes viib ellu eesmärgid?

KAIDO KAASIK, ettevõtja, endine Valjala vallavanem ja Saare maavanem

Tooksin lühidalt välja kolm põhjust, miks Kuressaare Soojust müüa ei tohiks. Arvestades ettevõtte praegust majanduslikku seisu ning aastate jooksul tehtud investeeringuid, ei ole aktsiaseltsi Kuressaare Soojus müük kindlasti mõistlik. Pigem tuleb ettevõtte meeskonna teadmisi ja oskusi rakendada valla energiamajanduse eesmärkide elluviimisel.

Vallas on koostamisel ettevõtluse ja innovatsiooni arengukava, milles on seatud väga ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergia ning energiatõhususe edendamiseks. Oleme seadnud eesmärgiks kasutusele võtta keskkonnasõbralikke energialahendusi nii ühistranspordis kui asulates soojuse ja elektri koostootmiseks. Küsimus on selles, kes hakkab neid eesmärke ellu viima. Siin saab Kuressaare Soojuse tubli meeskond abiks olla.

Teiseks peavad elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted olema kohaliku omavalitsuse kontrolli all, see hoiab teenuse hinnad tasemel, arvestades piirkonna olukorda. See on oluline ka seetõttu, et tarbijal puudub võimalus valida teenuse pakkujaid. Elutähtsate teenuste müük ei ole turult ostetav kartul: kui hind või kvaliteet ei sobi, lähen teise müüja juurde. Samuti tuleb arvestada kriisiolukordadega, seda eriti situatsioonis, kus me oleme väga sõltuvad energiast. Kuressaare Soojus peab olema üks juhtivaid partnereid kriisiplaanide väljatöötamisel ja vajadusel ka rakendamisel. Seda saab tagada vaid siis, kui seda koordineerib kohalik omavalitsus.

Kolmandaks, kui müük ka toimuks, siis ei tohiks seda otsustada käesolev volikogu. Vaatasin kiiruga erakondade valimiseelseid lubadusi ega leidnud ühestki programmist Kuressaare Soojuse müüki. Kui nüüd mõni valitsev erakond asub seisukohale, et Kuressaare Soojuse müük on saarlaste jaoks parim lahendus, siis peab selle ka oma valimisprogrammis selgelt välja tooma. Samuti peab näitama, kuhu ettevõtte müügist saadav tulu investeeritakse. Kõige hullem, mis juhtuda võib, on see, et ettevõte müüakse enne valimisi ja raha pillutakse laiali, et endale hääli osta. Kuressaare Soojuse müügist saadav tulu peab minema energiamajandusse tagasi, mitte tänavaaukude lappimiseks.

Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (5)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (18)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (3)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (10)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (9)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (5)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (22)
Perekondlik (2)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Kommentaarid
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (18)
Kuressaares toimus robootikaliiga eelvoor (9)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (3)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata (1)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (34)
Rahvas, rahvus, riik (5)
Igor Gräzin asub tööle Saarte praostkonna vikaarina  (31)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (17)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (22)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud