[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 04. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Uudised

Noori angerjaid Saaremaa veekogudesse juurde ei asustata (9)
Autor: Ardo Vahter
Teisipäev, 14. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Tänavu jaanuaris lastakse Võrtsjärve kasvama ja kalavarusid täiendama ligi miljon uut angerjamaimu. Kuigi varem on noori angerjaid asustatud ka Saaremaa veekogudesse, siis praegu keskkonnaministeerium angerjaid siia juurde asustada ei plaani.

2004. aastal lasti Saaremaal Mullutu lahte ja Suurlahte 15 000 noort angerjat. Suurlahte on noori angerjaid lastud ka 2003., 1998. ja 1996. aastal. Sellele vaatamata jäävad angerjasaagid järjest väiksemaks ja sisuliselt on ta merest kadunud.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuusi sõnul on olukord angerjaga totaalselt muutunud terves Euroopas – ajaloolisest klaasangerja (6–8 cm pikkused moonde lõpetanud angerjamaimud – toim) hulgast rändab Euroopa rannikule vaid ca 1% kunagisest. Selline muutus mõjutab otseselt saake ka meie rannikumeres, sealhulgas Saaremaa rannikul.

Näiteks 1998. aastal püüti Eesti rannikumeres angerjat 22 tonni, 2004. aastal 15 tonni, 2007. aastal kuus tonni. Möödunud, 2019. aasta saak jäi juba alla ühe tonni. See trend ilmestab selgelt Euroopa angerjapopulatsiooni seisundi muutust viimase 20 aasta jooksul ja järgib klaasangerja arvukuse vähenemise dünaamikat.

“Selline olukord on tõstnud asustamiseks kasutatava klaasangerja hinna kõrgele ja selle asustamine majanduslikel eesmärkidel on muutunud küsitavaks, sageli ka mittetasuvaks. Varem toodi klaasangerjas Lääne-Euroopas ning selle ostuhind oli odav. Ka Saaremaal tehtud eksperimentaalsed asustamised leidsid aset siis, kui klaasangerja hind oli suhteliselt madal,” ütles Tuus.

Mis puudutab Võrtsjärve, siis sinna alustati angerja asustamist pärast Narva hüdroelektrijaama rajamist, millega lakkas angerja looduslik ränne Narva jõe vesikonda. Asustamismahud olid eelneva loodusliku fooniga võrreldes kordades suuremad ja sellest kujunes järve kontekstis majandusharu. Angerjamaimude Võrtsjärve asustamine toimub praegu peamiselt kaluritelt püügiõiguse tasudena kokku kogutavast rahast, millele riik erinevate fondide kaudu juurde annab.

Tuusi sõnul pingutab riik angerjavaru kaitseks mitmel moel. Esmalt püütakse tagada angerjate pääs nende magevee elupaikadesse jõgedes ja järvedes, et võimalikult suur osa populatsioonist taastuks loomulikul teel. Selleks eemaldatakse paisusid ehk rändetõkkeid ja rajatakse kalapääse.


Täna loetuimad
Politseil olid möödunud nädalal käed-jalad tööd täis  (6)
Petukõned võtavad erinevat vormi (3)
„Erilised purjetajad” viib erivajadustega inimesed merele seilama
Saaremaa naiskodukaitsjad tõid koju võidu
Nädala loetavuse top 5
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (20)
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (35)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (19)
Politseil olid möödunud nädalal käed-jalad tööd täis  (6)
Kuidas külad tühjaks jäid? (1)
Kommentaarid
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (35)
Petukõned võtavad erinevat vormi (3)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (19)
Politseil olid möödunud nädalal käed-jalad tööd täis  (6)
Jalgratturid saavad Kuressaares oma rajad (16)
Kajar Lemberi kohtuasi jäi õhemaks (18)
JUHTKIRI - Hoiame, mida armastame (2)
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (20)
Kuressaare kesklinna paigaldati kaks künnist  (26)
SEL-i esindajad kohtusid peaminister Jüri Ratasega (12)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud