Autor:
MMEsmaspäev, 09. detsember 2019.
Loe kommentaare |
KommenteeriTervise- ning veterinaar- ja toiduamet tuletavad meelde, et kahtlaselt käituva mets- või koduloomaga kontaktis olnud inimene peaks marutaudi kahtluse korral kohe pöörduma lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO). Marutaudivaktsiin on ametitele teadaolevalt olemas kõigis Eesti haiglates
Eestis ei ole marutaudijuhte registreeritud alates 2013. aastast, ent novembri lõpus suri 55-aastane Läti kodanik, kes sai marutõve teda Indias purenud koeralt.
95 protsendil juhtudest on marutaud inimeseni jõudnud lemmikloomaga kokkupuutest, hammustusest või haavade saastumisest haigustekitajat eritava looma süljega.
Kummaliselt käituvatest mets- ja koduloomadest tuleb teavitada veterinaarteenistust.
Marutõve viirusega nakatumine algab hetkel, mil haige looma sülg satub hammustuse kohta, kriimustusse või haava. Marutõve keskmine peiteperiood kestab üks-kaks kuud, kuid mitte vähem kui nädal ega rohkem kui aasta. Peiteperioodi pikkus sõltub viiruse sisenemise kohast ja on seda pikem, mida kaugemal see on peaajust.
Haigus pole ravitav, vaid lõpeb alati nakatunud looma või inimese surmaga.
Lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis kohustuslik juba üle 65 aasta.
Igal loomaomanikul on kohustus tagada, et lemmikloom saaks marutaudi suhtes vaktsineeritud vähemalt kord kahe aasta jooksul. Lisaks ei tohi loomi lasta hulkuma vältimaks kokkupuutumist võõraste loomadega.
Loomadega käitumist soovitatakse õpetada ka lastele, kes on altid võõraid, pealtnäha sõbralikult käituvaid ja inimestega kontakti otsivaid loomi paitama.
Infotelefon: 455 3133
