Autor:
Angela RandmetsEsmaspäev, 02. detsember 2019.
Loe kommentaare |
KommenteeriPutukateadlane ja loodusemees Urmas Tartes on Eesti ainus doktorikraadiga loodusfotograaf. Tänavusel Kuressaare fotopäeval viis Tartes fotohuvilised oma ettekandega ringkäigule putukapildistaja paeluvasse makromaailma.Kirjeldades oma teekonda putukate lähipildistamise juurde tunnistas Tartes, et pisikeste olendite elu on teda juba lapsest peale paelunud. Vanavanemate juures maakodus ja perega loodusretkedel nähtust alguse saanud putukahuvi on ta täiskasvanueas saanud realiseerida nii oma akadeemilises elus Eesti Maaülikooli professori ja zooloogia osakonna juhatajana kui ka loomingulises elus kõrgelt hinnatud ja tunnustatud fotograafina.
„Ühel hetkel jõudsin rööprähklemise kontekstis äratõdemisele, et kui tahan teha hästi teadustööd, ei saa ma vajaliku põhjalikkusega tegeleda looduse pildistamise ja sellest rääkimisega ning vastupidi,“ rääkis tippteadla-
sest loodusemees, mööndes, et kahe hea asja vahel valimine oli tema jaoks väga keeruline.
Õpihimu ja pildistamisobjekti tundmine
„Minu fotograafia on vahend looduse lugude salvestamiseks, nende toomiseks teiste inimesteni,“ rääkis Tartes. „Uute teadmiste kogumine või nende jagamine on ka kindlasti asjad, mis heas mõttes vaimustust tekitavad,” lisas ta.
“Pildistamise käigus ma näen ja kohtan asju, mida pole varem keegi näinud. See on balansseerimine teadmise ja teadmatuse piiril, mille käigus toimub pidev õppimine,” kirjeldas ta oma pildistamisprotsessi.
Küsimusele, kui tähtis on täiusliku makrofoto tegemise juures see, et fotograaf läbi-lõhki oma pildistatavat tunneks, vastas Tartes, et kehtib lihtne klassikaline põhimõte: kui sa ei tunne oma pildistamisobjekti või ei oska teda üles leida, siis pilti lihtsalt ei ole.
“On selline lihtne ütlus: selleks, et saada paremaks loodusfotograafiks, tuleb loodust paremini tundma õppida,” ütles ta. „Õnne faktor on muidugi ka pildistamisel oluline, aga õnne kogemiseks peab kõigepealt eeldused ise looma.“
See on ka üheks põhjuseks, miks Tartes ise värskel teaduskirjandusel pidevalt pilku peal hoiab ja oma akadeemilisest eluperioodist pärit sõprade ja tuttavatega tihti mõtteid vahetab ja sidet peab.
Lemmikhobist oluliseks andmebaasiks
Ühe Tartese tehtud foto järgi on Eestis elavate putukaliikide nimistusse lisatud uus liik. Kui tavaliselt on aktsepteeritavaks tõendusmaterjaliks nn nõelatud putukas, oli Tartese filigraanse tehnikaga pildistatud fotolt too lumel tegutsev kärbes, keda varem Eestist polnud leitud, võimalik liigini ära määrata. Loodusemehest fotograaf tunnistas ka, et mõne putukaliigi levikukaart on tema fotokogu andmetel täiuslikum kui loodusmuuseumi andmebaasidel.
Tartese erilised lemmikud on talveputukad, keda senini on uuritud väga vähe.
Algajatele, aga ka juba kogenenumatele loodusfotograafidele soovitab ta soojalt oma loodusfoto kogude dokumenteerimist ja katalogiseerimist. Üles tuleks märkida vähemalt pildistamise kellaaeg, kuupäev ja pildistamise koht. Nii tekib Tartese kinnitusel väga oluline loodusvaatluste andmebaas, millest nähtub, mis ajal mis liigid looduses tegutsevad.
Selline vaimne pärand oleks kasutatav näiteks ka peale fotokogu omaniku lahkumist parematele pildistamismaastikele.
Tipu loob igaüks ise
Küsimusele,kas makrofotograafia alal absoluutses tipus olijana näeb Tartes ka kaugelt mõnd jüngrit tulemas, vastas ta diplomaatiliselt, et tipus on alati ruumi ja tegelikult teeb oma tipu iseoma loomingulise tegevuse ja originaalsete lugudega iga fotograaf ise.
Paljude erinevate fotokonkursside hindamiskomisjonide liikmena on Tartesel enda sõnul hea ülevaade, millega Eesti loodusfotograafid tegelevad.
„Putuka-mutukamaailma võiks palju rohkem pildistada, kui seda praegu tehakse,“ leidis ta, lisades, et lähipildistamine on loodusfotograafia harrastamiseks üks odavaimaid võimalusi, sest imposantseid kaadreid kannatab teha ka lihtsama ja soodsahinnalise tehnikaga ning väikeseid põnevaid asju leiab reeglina ka oma õuest kusagile kaugemale sõitmata.
„Loodus on sedavõrd põnev ja mitmekesine, et avastamist jätkub,“ julgustas ta kõiki fotograafiahuvilisi oma teed ja tippe leidma.